Mis kasu on hartadest?

Inimestele meeldib väljenduda kaunikõlaliselt ja leebelt, läbi lillede. See jätab neile enesest intelligentsema mulje. Yldsõnalistel hartadel on paraku sihuke häda, et alla võivad kirjutada ka need, kelle igapäevase tegevuse vastu harta algselt mõeldud oli. Aga see tähendab, et hyydjatel vajuvad lõuad jahmunult lahti, plakatihoidjatel käed jõuetult rippu. No mida sa sõdid, kui vastaline kaasa karjub? Teisest kyljest: ise olid loll, et ennast konkreetsemalt väljendada ei suutnud. Nyyd pole enam ohkida midagi, tõmba korraks ninaga ja lontsi läbi novembrivihma koju, vaarikateed jooma.

Ah et räägin liiga yldsõnaliselt? No toome siis näiteid ka, kas või mõnest täiesti juhuslikult valitud hartast. Ma poikalt analyysida ei viitsi, võtan ainult lõpust nõudmised, sellest konkreetsemaks tekst suurt ei lähegi. Iga punkti alguses on tsitaat, selle järel takkakiitjate ning allakirjutajate tõlgendused ja täiendused.

* "avalikkusel peab olema selge ülevaade poliitiliste ühenduste rahaallikatest" - Õige! Reastame allikad ylevaatlikkuse huvides tähestiku järjekorras, aegade algusest saadik! Et liiga segaseks ei läheks, võtame mõned välja! Nimekirja avaldame paberkandjal! 101 eksemplaris!

* "erakondade loomine, rahastamine ja töö peavad olema läbipaistvad!" - Hurraa! Läbipaistvus ennekõike! Näiteks nagu on meil, parlamendierakondadel! Häbi, kristlikud demokraadid ja iseseisvuspartei, võtke eeskuju!
* "valimissüsteem peab selgelt kajastama valija tahet, muu hulgas peab saadikul olema pideva aruandluse kohustus oma ringkonna valijate ees" - Just! Esinduskulud kahekordseks, vähem byrokraatlikku aruandlust, mis takistab valijatega suhtlemist! Rohkem kohtumisi valijatega! Kas või öösel! Ja rohkem majoneesi!
* "lihtsustada tuleb parteide loomist ning parteiväliste jõudude pääsu Riigikogusse" - Õige! Partei loomise riigilõiv 10% väiksemaks! Võib-olla isegi 15%! Ja rohkem ekskursioone Riigikokku! Teisipäeviti!
* "kodanikel peavad olema laialdasemad võimalused oma poliitilise tahte avaldamiseks kui korralised valimised, luua tuleb rahvaalgatuse instrument" - Täpselt nii! Asutame Rahvaalgatuste Edendamise sihtasutuse, kuhu võrdsuse tagamiseks kuuluvad kõigi parlamendierakondade esindajad! Anname neile 90 miljonit eelarveks ja käseme tellida instrumendi! Portaali nimeks saab Täna Tahan Mina! Ja juhiks kogenud riigimees Marek-Andres Kauts! Seal saab kommenteerida ka! ID-kaardiga sisse logides!

"Tänane võimu, valitsemise ja poliitilise kultuuri kriis võib põlistuda." - "Õige!" karjuvad Reform ja IRL yhel ning Keskerakond ja sotsid teisel häälel. "Kriis! Kohutav häda! Katk ja ikaldus! Syydi on NEMAD!" näitab kumbki pool näpuga teise peale. "Noo, kas maksab nii karm olla?" manitseb Jürgen Ligi seepeale õpetlikul häälel. "Vastutustundetute radikaalide väike grupike ikka ka!"


***

Vaata ka:
* 17 ühiskonnategelase pöördumine: Eesti demokraatia laguneb meie nähes
* Ansip: harta on samm sisulise debati suunas
* Rõivas: olen nõus enamikule Harta 12 ettepanekutest alla kirjutama

Lõputu lumesõda

Käisin toredal konverentsil. Targad ja toredad inimesed rääkisid tarku ja toredaid asju, näidati slaide ja visati nalja. Inspireerisid ja innustasid. Jutustasin sõbrale. Ta vaatas mind ja nentis: "Ma olen näinud inspireeritut ja innustatut. Sina see kyll ei ole."

Sattusin noorte riigikukutajate koosolekule. Oli revolutsioonilist õhinat ja puha. Aga mulle tulid meelde mitu varasemat noorte riigikukutajate seltskonda ja kõik need viisid, mil nende revolutsioonid luhta läksid.

Kõige masendavam on muidugi klassikaline "Hurraa, meie võitsime! Nii, mis nyyd siis saab?". Ei saa midagi, kõik läheb vanaviisi edasi. Või siis käänatakse uuel korral kiiresti kael kahekorra, enne kui see kutsikapilguga ringi vahtides arugi saab, et seekord läks vist miski vähe nihu.

Tavalisem on siiski, et revolutsionääridele tehakse ära tehnikapunktidega. Noored klutid on amatöörid, kõrvatagused niisked ja mõte ähmane. Loosungile kirjutatakse "Rahu ja õnne kõigile!"; siis tuleb Yrgvaenlane, kiidab takka ja kirjutab alla. Vaatad määritud plakatit õnnetult ja viskad minema. Või "Kutsume yles arutlema"; rahvas möödub, kehitab õlgu ja läheb koju arutlema. Ei tule koos sinuga protestile.

"Mis me plakatitega teeme, kui väljas on pime?" - "Mul on kodus kaevurilambid!" Õhtul selgub, et kuidagi nõme on seista, plakat pihus ja lamp peas, ning vahtida valgusvihku plakati tagakyljel. "Toome prožektori!" - "Hurraa!" Ja elekter tuleb prožektorisse kust - kas Yrgvaenlase kontorist, mille ees protestitakse?

Kõige kurvem ei ole siiski mitte see, et innukad ei oska ja oskajad ei, noh, indle. Kõige kurvem on see, et enamasti on inimestel ykskõik. Võib sõpradega kolmekesi ringiratast trampida ja yksteise plakateid kiita, võib kymnekesi või ka sajakesi. Aga kuni suurem osa inimesi käitub valimiskasti juures samamoodi kui eelmisel ja yle-eelmisel korral, seni vahet pole. Ja väsinutele tunduvad kõik yhesugused, mingu koju ja jätku mu hing rahule.

Mul on mitmesuguseid tuttavaid, italoeesti kommunistidest kaitsepolitseinikeni. Võin minna koosolekult, kus kavandatakse protesti, koosolekule, kus arutatakse selle mahasurumist. Kuulan kõik ära ja jätan enda teada. Mõistan mõlemaid asjaosalisi, saan aru, miks nad nii arvavad ja teevad. Toredad inimesed, igal oma head ja vead, igayks mingil viisil sympaatne ja mingil viisil tyytu. Aga ma ei oska neid kuidagi aidata.

Naljakal kombel vahel ikkagi innustun millestki. Mis sellest, et innustumisest ei ole vähimatki kasu. Et  tean ise ka, et lihtsalt ei jaksa. Jõud on otsas, tööd lõputult, ning tähtsust on ainult neil asjadel, millest keegi ei hooli. Kurat teab, kaua isegi enam hoolida suudan.

Lähen toredale konverentsile, innustavale ja inspireerivale. Ytlevad: tehke märkmeid. Ytlevad: ärge arvutit kaasa võtke. Aga paberile tehtud märkmetest on mulle vähem kasu kui lumekuulidest hukkamiskomandole. Teate, minge te ka õige...


P.S. Yks kysis: oled sa õnnelik. Mis mina sellest tean? Ma ei tunneks õnne siis ka ära, kui see mind p...st hammustaks.