Rohelise Erakonna Algatusgrupile (REAG) on laekunud üle 1000 liitumisavalduse, mis võimaldab alustada erakonna loomist.Eks nyyd algab siis see päris töö.
Tibusid loetakse kevadel.
Neljandal märtsil.
Tuesday, October 31, 2006
1000
Tegelikult on rõõmustamiseks kyll veel natuke vara, on veel hea hulk kontrollimist, ylekontrollimist, paberimajandust ja kirjavahetust, aga siiski kirjutab Postimees:
Tibusid loetakse kevadel.
Neljandal märtsil.
Tibusid loetakse kevadel.
Neljandal märtsil.
Õnneks juhtub teistel ka
Tartu Ülikooli raamatukogust saabus pressiteade.
"Azulejo kunst Portugalis"?
(Vrdl: "Kahhelkivi kunst Eestis" - kõlab nagu kunstniku nimi.)
"21. "ekraani" materjalist" ja "13. azulejo paneelidest"?
"Camõesi Nimeline Instituut"?
Hunt sellega, et kui kahhelkivi on Portugali kõige väljendusrikkam kunstivorm, on seal kunstiga ilmselt väga sandisti. Paarkymmend miljonit inimest vaidleb niikuinii vastu.
Raamatukogu võiks kirjaoskusele justkui hästi mõjuda, aga ju olen ma liiga vanamoeline ja lihtsameelne.
Esmaspäeval, 6. novembril kell 16.00 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu näitusesaalis näitus „Azulejo kunst Portugalis“
Näitus on Portugali kahhelkivi (azulejo) ajaloost ning koosneb 21. "ekraani" materjalist ja 13. azulejo paneelidest, mis asetsevad vitriinides. Näituse eesmärgiks on tutvustada Portugali kultuuri kõige väljendusrikkamat kunstivormi ka mujal maailmas.
Näitusel sõlmitakse koostööprotokoll Tartu Ülikooli ja Camõesi Nimelise Instituudi vahel. Protokolli allkirjastavad Tartu Ülikooli rektor professor Jaak Aaviksoo ja Portugali suursaadik Ana Paula Zacarias.
Näituse toimetati Eestisse Portugali Suursaatkonna vahendusel ja jääb avatuks kuni 21.11.2006 k.a.
"Azulejo kunst Portugalis"?
(Vrdl: "Kahhelkivi kunst Eestis" - kõlab nagu kunstniku nimi.)
"21. "ekraani" materjalist" ja "13. azulejo paneelidest"?
"Camõesi Nimeline Instituut"?
Hunt sellega, et kui kahhelkivi on Portugali kõige väljendusrikkam kunstivorm, on seal kunstiga ilmselt väga sandisti. Paarkymmend miljonit inimest vaidleb niikuinii vastu.
Raamatukogu võiks kirjaoskusele justkui hästi mõjuda, aga ju olen ma liiga vanamoeline ja lihtsameelne.
Roos on roos on roos
Toimetajalt tuli lugu, mille oli kirjutanud ajakirjanik. See algas nii:
Kontrollisin. Meil pole tõesti yhtki reeglit, mis keelaks pidada lugejat idioodiks.
Nii et miks ka mitte.
P.S. Sama toimetaja teiselt kyljelt:
Ja lootusest, et mõni lugeja õpib ning ei tee niimoodi.
Antud subjekti parandamisse ma enam ei usu.
"Mööbel, mille kattematerjalina on kasutatud nahka nimetatakse nahkmööbliks," selgitab Neiser Grupp ASi tootearendaja Siim Soomets.Ma ei suuda meenutada, kes oli see tegelane Švejkist, kes syyvis pikalt ja põhjalikult akna ja ukse erinevustesse.
Tema sõnul jaguneb nahkmööbli kattenahk kahte rühma: kunstnahaks ja naturaalnahaks. Naturaalnaha puhul on toormaterjaliks pargitud ja töödeldud loomanahk. Kunstnahk aga on tööstuslikul teel toodetud nahasarnane materjal.
Kontrollisin. Meil pole tõesti yhtki reeglit, mis keelaks pidada lugejat idioodiks.
Nii et miks ka mitte.
P.S. Sama toimetaja teiselt kyljelt:
"Ehitusseadus sätestab, et väikeehitise puhul /---/ piisab kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. /---/ Nende parameetrite ületamisel tuleb kohalikult omavalitsuselt taotleda kirjalikku nõusolekut."Miks ma sellest kirjutan? Puhtast, selgest ning siravast masendusest.
Ja lootusest, et mõni lugeja õpib ning ei tee niimoodi.
Antud subjekti parandamisse ma enam ei usu.
Monday, October 30, 2006
Oksyymoron
Miks on nii, et motiveerivat töötasu pakuvad tavaliselt need firmad, kelle töötasu kedagi eriti ei motiveeri?
Meie kuulsusrikkast minevikust
Jälgin viimasel ajal yhes listis toimuvaid võitlusi. Aeg-ajalt jääb mullegi yht-teist silma. Ei taha head löömingut ära rikkuda, kirjutan parem siin ja loodan, et mõte mingi tagaukse kaudu ka reibaste pugilistideni jõuab.
Kirjutas seal yks kena noorik nii:
Ega see pole yksikjuhtum.
Inimestel ongi ääretult sant ajaloomälu.
Tänapäeva linnainimene ei kujuta enam ettegi, kuidas kunagi maal elati. (Tihtipeale sedagi mitte, kuidas seal praegu elatakse ja mis imeasju võidakse normaalseks pidada. Inimene lepib kõige, mida paber ei kannata.) Eks me kõigi ettekujutus maaelust pärineb ajastust, mil linnasaksad mitu põlvkonda järjest olid maainimeste elu sihikindlalt ja vastuseisule vaatamata paremaks muutnud.
Romantism on tore asi. Byron, korsaarid, mustlastydrukud, lilleline heinamaa ja päikesepaiste...
Tehke proovi. Võtke talveks nädalake puhkust ja laenake mõnelt sõbralt ylearune elektrivaba majake keset metsa. (Ylearune seepärast, et poleks kahju, kui maha põleb.) Pange akende ette klaasi asemel kilekotid (klaasieelsete materjalide imitatsioon) või katke need yldse kinni, toppige korsten täis (soovitavalt tulekindlat materjali), kytke ahju ja tundke mõnu looduslähedasest eluviisist. Kui väga suitsuseks läheb, tehke uks lahti.
Põrandal õlehunniku otsas magades mõelge, et teil on hetkel märksa mugavam kui oli kunagi teie esivanematel. (Yksikasju ei hakka loetlemagi, liiga palju saaks. Olete te kunagi lehma ja seaga koos maganud?)
Ja kui sedasama ylalmainitud päikesepaistet ilmuma peaks, istuge tare ees väljas ja lugege Baeri raamatut "Eestlaste endeemilistest haigustest". Abre los ojos.
Kirjutas seal yks kena noorik nii:
Vanurid veedavad pikki tunde apteekides, uurides proviisoritelt, missugune toidulisand on kõige kasulikum selleks, et liigesed normaalselt töötaksid ja et luud ei murduks kergesti, et uni oleks normaalne ja et vererõhk kimbutama ei kipuks. Nendesamade vanurite emad ja vanaemad oskasid toituda nii, et sääraseid probleeme ei tekkinud, teha sauna ja vihelda nii, et liigesed olid korras, keeta ravimteesid, teha mähiseid ja kompresse, kasutada hanerasva jne, kui loetleda elementaarsemaid võtteid. Tänapäeval viiakse aga suur osa niigi napist pensionist apteeki/.../
Ega see pole yksikjuhtum.
Inimestel ongi ääretult sant ajaloomälu.
Tänapäeva linnainimene ei kujuta enam ettegi, kuidas kunagi maal elati. (Tihtipeale sedagi mitte, kuidas seal praegu elatakse ja mis imeasju võidakse normaalseks pidada. Inimene lepib kõige, mida paber ei kannata.) Eks me kõigi ettekujutus maaelust pärineb ajastust, mil linnasaksad mitu põlvkonda järjest olid maainimeste elu sihikindlalt ja vastuseisule vaatamata paremaks muutnud.
Romantism on tore asi. Byron, korsaarid, mustlastydrukud, lilleline heinamaa ja päikesepaiste...
Tehke proovi. Võtke talveks nädalake puhkust ja laenake mõnelt sõbralt ylearune elektrivaba majake keset metsa. (Ylearune seepärast, et poleks kahju, kui maha põleb.) Pange akende ette klaasi asemel kilekotid (klaasieelsete materjalide imitatsioon) või katke need yldse kinni, toppige korsten täis (soovitavalt tulekindlat materjali), kytke ahju ja tundke mõnu looduslähedasest eluviisist. Kui väga suitsuseks läheb, tehke uks lahti.
Põrandal õlehunniku otsas magades mõelge, et teil on hetkel märksa mugavam kui oli kunagi teie esivanematel. (Yksikasju ei hakka loetlemagi, liiga palju saaks. Olete te kunagi lehma ja seaga koos maganud?)
Ja kui sedasama ylalmainitud päikesepaistet ilmuma peaks, istuge tare ees väljas ja lugege Baeri raamatut "Eestlaste endeemilistest haigustest". Abre los ojos.
Vaikus keset tormi
Kõigepealt ei pääsenud ma Bloggerisse.
Bloggeri asemel vastas mulle hoopis Apache server, kes ytles nii:
"HTTP Status 503 - Servlet NewFrontend is currently unavailable
type Status report
message Servlet NewFrontend is currently unavailable
description The requested service (Servlet NewFrontend is currently unavailable) is not currently available."
Teksti lõpp on õigupoolest naljakas.
Siis nägin Google'i ametliku blogi fiidis pealkirja "About those outages on Blogger".
Tore, mõtlesin.
Ka seda ei saanud kätte.
Cache reetis lõpuks blogis kirjutatu. See kõlas nii:
"You might have noticed some unexpected downtime on Blogger this week -- here's the story."
Ei hakanud enam otse proovimagi, läksin kohe cache'i kallale.
Tundub, et neil seal on tormine ilm ja vaikne ilm, bla-bla-bla, oli vilets nädal.
See-eest teevad nad uue, senisest igas mõttes parem Bloggeri, mis on nii hea ja guglistlikult töökindel, et neid isegi viimase aja maasolekud ei mõjuta.
Võimas.
Äge.
Oot... mul juba ongi see. Uus. Beeta.
Tyhja sellest, et ma sellesse loginult teiste mitte-beeta blogidesse kirjutada ei saa, aga miks ma oma urrima blogile ligi ei pääse?
***
Positiivse kylje pealt tegid guglistid hiljuti Blog Alert'i, mis annab teada, kui keegi mingist sind huvitavast fraasist kirjutab.
Ainult et mis kasu sellest on, kui ta neid kirjutada ei oska?
Otsige palun fraase "klobaalne soojenemine" ja "gliimamuutus".
Yhel ilusal päeval korraldavad kõik suured otsingumootorid yhise ylemaailmse orotgraafiaprogrammi.
Oma äri eduks.
Bloggeri asemel vastas mulle hoopis Apache server, kes ytles nii:
"HTTP Status 503 - Servlet NewFrontend is currently unavailable
type Status report
message Servlet NewFrontend is currently unavailable
description The requested service (Servlet NewFrontend is currently unavailable) is not currently available."
Teksti lõpp on õigupoolest naljakas.
Siis nägin Google'i ametliku blogi fiidis pealkirja "About those outages on Blogger".
Tore, mõtlesin.
Ka seda ei saanud kätte.
Cache reetis lõpuks blogis kirjutatu. See kõlas nii:
"You might have noticed some unexpected downtime on Blogger this week -- here's the story."
Ei hakanud enam otse proovimagi, läksin kohe cache'i kallale.
Tundub, et neil seal on tormine ilm ja vaikne ilm, bla-bla-bla, oli vilets nädal.
See-eest teevad nad uue, senisest igas mõttes parem Bloggeri, mis on nii hea ja guglistlikult töökindel, et neid isegi viimase aja maasolekud ei mõjuta.
Võimas.
Äge.
Oot... mul juba ongi see. Uus. Beeta.
Tyhja sellest, et ma sellesse loginult teiste mitte-beeta blogidesse kirjutada ei saa, aga miks ma oma urrima blogile ligi ei pääse?
***
Positiivse kylje pealt tegid guglistid hiljuti Blog Alert'i, mis annab teada, kui keegi mingist sind huvitavast fraasist kirjutab.
Ainult et mis kasu sellest on, kui ta neid kirjutada ei oska?
Otsige palun fraase "klobaalne soojenemine" ja "gliimamuutus".
Yhel ilusal päeval korraldavad kõik suured otsingumootorid yhise ylemaailmse orotgraafiaprogrammi.
Oma äri eduks.
Saturday, October 28, 2006
Puuvili kohupiimaga
Nädal otsa lubasin veebitoimetuse tydrukutele tagasisidet teha.
Teisibal natuke jõudsin, kolmandiku jagu esmaba uudistest. Edasi läks kiireks.
Neil oli seal alguses tõeline bardakk. Eesti keeli siis... (kustutasin yhe vanamoodsa, ent mahlaka väljendi).
Väga, väga kole.
Äkk kuubis.
Ajapikku on ometi paremaks läinud, mis sest, et vahel ikka juhtub.
Veebis kõik noored plikuškad koos, värskelt koolist tulnud, kui sedagi. Sellised rõõmsad, entusiastlikud ja samas ebakindlad.
Eks nad õpi.
Täna saatsin siis neile uued tagasisidekirjad.
See oli omaette töö kohe, nemad kirjutavad viiekesi rohkem uudiseid kui mina lugeda jaksan. Vead tulidki põhiliselt kiirustamisest, mõni koolihariduse auguke ka sekka. Pole veel seda vilumust, et une pealt komad õigesse kohta panna ja linnavalitsuse pressiteateid inimese keelde tõlkida.
(Kui seda juhtub lugema keegi Tallinna linnavalitsusest, minge laske end maha ja tulge siis tagasi. Narrite kenad rõõsad piigad ära, kus see kõlbab! Ust! Kõšš! Kassasaad!)
Tagasiside tehtud, hakkas syda pakitsema. Läksin, tõin tordi ka.
Tort tundus aitavat kyll, päästis keelepaelad lahti ja lasi jutu lipakile.
Tunnistasid isegi, et ma tundusin alguses palju kurjem.
Tunnistasin vastu, et olengi.
Pagaripoisid teevad häid torte.
Kohupiimatort puuviljaga, või oli see nyyd hoopis vastupidi.
Teisibal natuke jõudsin, kolmandiku jagu esmaba uudistest. Edasi läks kiireks.
Neil oli seal alguses tõeline bardakk. Eesti keeli siis... (kustutasin yhe vanamoodsa, ent mahlaka väljendi).
Väga, väga kole.
Äkk kuubis.
Ajapikku on ometi paremaks läinud, mis sest, et vahel ikka juhtub.
Veebis kõik noored plikuškad koos, värskelt koolist tulnud, kui sedagi. Sellised rõõmsad, entusiastlikud ja samas ebakindlad.
Eks nad õpi.
Täna saatsin siis neile uued tagasisidekirjad.
See oli omaette töö kohe, nemad kirjutavad viiekesi rohkem uudiseid kui mina lugeda jaksan. Vead tulidki põhiliselt kiirustamisest, mõni koolihariduse auguke ka sekka. Pole veel seda vilumust, et une pealt komad õigesse kohta panna ja linnavalitsuse pressiteateid inimese keelde tõlkida.
(Kui seda juhtub lugema keegi Tallinna linnavalitsusest, minge laske end maha ja tulge siis tagasi. Narrite kenad rõõsad piigad ära, kus see kõlbab! Ust! Kõšš! Kassasaad!)
Tagasiside tehtud, hakkas syda pakitsema. Läksin, tõin tordi ka.
Tort tundus aitavat kyll, päästis keelepaelad lahti ja lasi jutu lipakile.
Tunnistasid isegi, et ma tundusin alguses palju kurjem.
Tunnistasin vastu, et olengi.
Pagaripoisid teevad häid torte.
Kohupiimatort puuviljaga, või oli see nyyd hoopis vastupidi.
Friday, October 27, 2006
Saatuse nöök
Kolmanda aastatuhande kolmandamal aastal ostsin mina enesele arvuti.
Et eelarve oli kyll mitte just kitsuke, kuid samas ka mitte piiramatu, jäi arvutisse algusest peale auk, et panna esimesele 500sele mälujupile teine samasugune lisaks.
Mida aeg edasi, seda aeglasemaks vaene koduloom jäi. No eks ma kurnanud teda ka ja toppinud igasugust träni täis. Pealegi pole ma mingi itimees, oskan ainult võhikutele seesugust muljet jätta. Nii et hygieeni ja korrashoiu huvides võtsin vanasti rotil munad maha ja kasisin ta sisemist ilu, optiliste hiirte ajastul ei tee suurt sedagi. (Jäin just klaverit põrnitsema. On ikka äkane kyll. Uus tuleks osta, sinihambuline.)
Mineval nädalal võtsin end lõpuks sedavõrd kokku, et viia arvuti mälupikendusele.
Siis see asi hakkaski.
Iga õnnis päev helistasid nemad mulle (alguses) või mina neile (lõpus), kuulasin untsuminekuaruande ära ja sain teada, et kohe homme jõuab loomake minu kätte tagasi.
Kõigepealt tuli hea uudis, et mälupesi on kolm, nii et võis lisada mitte 500 MB, vaid 2x1 GB ja vanagi jäi veel alles. (Nyyd tal siis ongi 2,5 GB. Iseenesest hea.) Sattusin eufooriasse ja kysisin DVD-lugeja asemele DVD-lõikajat. Lubati panna uus vana kõrvale, ruumi jääb ylegi. Mis mul selle vastu saab olla, kui pideva plaadivahetuse asemel saab yhte panna algse ja teise tooriku.
Halb uudis oli aga, et emaplaadi kondekad lekivad. Valida oli kondensaatorivahetuse (pealt 500 eegu) ja uue emme vahel (pealt 700 eegu). Kes see ikka vanade detailidega ohkida tahab, loomulikult võtsin uue emaplaadi.
Siis selgus, et uue emmega ei tahtnud vana Windows töötada. Ok, pange siis uus, mis seal ikka teha.
Uus Windows ei tahtnud vana kõvaketta peale minna, sest vana ketas ei võtnud toru.
Pandi uus, 120 GB asemel 160 GB. (Kunagi hangin niikuinii välise vindi, seal peal on hea teeke korrastada.)
Kahjuks juhtus aga nii, et uuel vindil oli uus failisysteem, mis vana FAT32ga kohe kuidagi sobida ei tahtnud. Õnneks yteldi, et kõik mu andmed saadi kätte.
Kysimise peale sain Windowsi installikagi kaasa. Uuem ikka kui vana.
Kogu see rõõm läks maksma pealt 4K, koos taksorahadega muidugi juba 5K ligi. Ei olekski just nagu palju.
Mis seal siis vanaks jäi? Kast, toiteplokk, flopiseade. Graafikakaart. Perifeeria muidugi ka, see ootas kenasti kodus kõik see aeg.
Kui elu läks aiva paremaks, miks ma siis sellega rahul ei ole?
Tyhja sellest, et vana DVD-lõikaja enam ei funka. Lahtigi ei taha enam tulla enne kymnendat katset.
No ja mis sellestki, et yhtki vana proget enam alles polnud. Ega ma kõiki enam mäletagi, mis sai kunagi installitud. Näiteks proovin sõbra soovituse peale ilma Office'ita läbi ajada. Vaatame, kas õnnestub. Tööasjad ja kõik muu peaks ju OpenOffice'iga sobima. Aitab Microsofti nuumamisest, Gates niigi rammus. Ja mida ei leia, noh, neid pole vajagi.
Aga vat need failid, need failid, mis pidid olema vana vindi pealt kätte saadud... nojah, kätte saadud nemad tõesti on.
Kujutage ette, et teil on väike hubane kodune raamatukogu. No umbes 3200 köidet või pisut rohkem. Yhel õhtul tulete koju ja leiate, et neil kõigil on kaaned ära kistud, lõigatud raamatud yhte formaati, topitud umbes yhepaksustesse kämpudesse ning pandud kõigile uued yhesugused kaaned - sellised ilusad, säravad, kuldsed, igal selja peal number. 1,2,3,4,6,7,8,9,10,16,17,24,25,26... Mõned on vahelt puudu ka. Saa siis nyyd aru, kas on kõik alles või ei. Sisu ka ei tea. Yles igatahes ei leia.
Eks nii on minu failidega ka. Istuvad ilusasti nummerdatud kataloogides kõik mu failid. Oli seal mingi systeemijama, mänguseivid, ulmekad, ajalugu, filmid, sõnaraamatud, luule, muusika - mis enam vahet. Kõik yhtmoodi laiali puistatud kui tähed merre. Enamiku failide nimest on esimene tähtki ära kadunud, kyllap yhtlustamise huvides.
Tunne on, nagu pärast tulekahjut.
Nöögi saatust yks kord, tema nöögib sind yheksa korda.
No ja siis?
Rohkem veini, kyll kõik kuhugi läheb, korda või... mujale.
Tavaliselt mujale.
P.S. Vanasti olla kuskil Jyskis myydud pisikesi puust veiniriiuleid. Siis polnud mul neid kuhugi panna. Nyyd oleks hirmsasti vaja.
Mul on kapp veini täis, ega ma teda nyyd nii palju ka joo. (Mõtlesin juba vahepeal veinile investeerimisvõimalusena, aga mul poleks sydant teda maha myya.) Ainult et niisama yksteise otsas riitas on ka teist piinlik hoida.
Kust saada riiulit?
Et eelarve oli kyll mitte just kitsuke, kuid samas ka mitte piiramatu, jäi arvutisse algusest peale auk, et panna esimesele 500sele mälujupile teine samasugune lisaks.
Mida aeg edasi, seda aeglasemaks vaene koduloom jäi. No eks ma kurnanud teda ka ja toppinud igasugust träni täis. Pealegi pole ma mingi itimees, oskan ainult võhikutele seesugust muljet jätta. Nii et hygieeni ja korrashoiu huvides võtsin vanasti rotil munad maha ja kasisin ta sisemist ilu, optiliste hiirte ajastul ei tee suurt sedagi. (Jäin just klaverit põrnitsema. On ikka äkane kyll. Uus tuleks osta, sinihambuline.)
Mineval nädalal võtsin end lõpuks sedavõrd kokku, et viia arvuti mälupikendusele.
Siis see asi hakkaski.
Iga õnnis päev helistasid nemad mulle (alguses) või mina neile (lõpus), kuulasin untsuminekuaruande ära ja sain teada, et kohe homme jõuab loomake minu kätte tagasi.
Kõigepealt tuli hea uudis, et mälupesi on kolm, nii et võis lisada mitte 500 MB, vaid 2x1 GB ja vanagi jäi veel alles. (Nyyd tal siis ongi 2,5 GB. Iseenesest hea.) Sattusin eufooriasse ja kysisin DVD-lugeja asemele DVD-lõikajat. Lubati panna uus vana kõrvale, ruumi jääb ylegi. Mis mul selle vastu saab olla, kui pideva plaadivahetuse asemel saab yhte panna algse ja teise tooriku.
Halb uudis oli aga, et emaplaadi kondekad lekivad. Valida oli kondensaatorivahetuse (pealt 500 eegu) ja uue emme vahel (pealt 700 eegu). Kes see ikka vanade detailidega ohkida tahab, loomulikult võtsin uue emaplaadi.
Siis selgus, et uue emmega ei tahtnud vana Windows töötada. Ok, pange siis uus, mis seal ikka teha.
Uus Windows ei tahtnud vana kõvaketta peale minna, sest vana ketas ei võtnud toru.
Pandi uus, 120 GB asemel 160 GB. (Kunagi hangin niikuinii välise vindi, seal peal on hea teeke korrastada.)
Kahjuks juhtus aga nii, et uuel vindil oli uus failisysteem, mis vana FAT32ga kohe kuidagi sobida ei tahtnud. Õnneks yteldi, et kõik mu andmed saadi kätte.
Kysimise peale sain Windowsi installikagi kaasa. Uuem ikka kui vana.
Kogu see rõõm läks maksma pealt 4K, koos taksorahadega muidugi juba 5K ligi. Ei olekski just nagu palju.
Mis seal siis vanaks jäi? Kast, toiteplokk, flopiseade. Graafikakaart. Perifeeria muidugi ka, see ootas kenasti kodus kõik see aeg.
Kui elu läks aiva paremaks, miks ma siis sellega rahul ei ole?
Tyhja sellest, et vana DVD-lõikaja enam ei funka. Lahtigi ei taha enam tulla enne kymnendat katset.
No ja mis sellestki, et yhtki vana proget enam alles polnud. Ega ma kõiki enam mäletagi, mis sai kunagi installitud. Näiteks proovin sõbra soovituse peale ilma Office'ita läbi ajada. Vaatame, kas õnnestub. Tööasjad ja kõik muu peaks ju OpenOffice'iga sobima. Aitab Microsofti nuumamisest, Gates niigi rammus. Ja mida ei leia, noh, neid pole vajagi.
Aga vat need failid, need failid, mis pidid olema vana vindi pealt kätte saadud... nojah, kätte saadud nemad tõesti on.
Kujutage ette, et teil on väike hubane kodune raamatukogu. No umbes 3200 köidet või pisut rohkem. Yhel õhtul tulete koju ja leiate, et neil kõigil on kaaned ära kistud, lõigatud raamatud yhte formaati, topitud umbes yhepaksustesse kämpudesse ning pandud kõigile uued yhesugused kaaned - sellised ilusad, säravad, kuldsed, igal selja peal number. 1,2,3,4,6,7,8,9,10,16,17,24,25,26... Mõned on vahelt puudu ka. Saa siis nyyd aru, kas on kõik alles või ei. Sisu ka ei tea. Yles igatahes ei leia.
Eks nii on minu failidega ka. Istuvad ilusasti nummerdatud kataloogides kõik mu failid. Oli seal mingi systeemijama, mänguseivid, ulmekad, ajalugu, filmid, sõnaraamatud, luule, muusika - mis enam vahet. Kõik yhtmoodi laiali puistatud kui tähed merre. Enamiku failide nimest on esimene tähtki ära kadunud, kyllap yhtlustamise huvides.
Tunne on, nagu pärast tulekahjut.
Nöögi saatust yks kord, tema nöögib sind yheksa korda.
No ja siis?
Rohkem veini, kyll kõik kuhugi läheb, korda või... mujale.
Tavaliselt mujale.
P.S. Vanasti olla kuskil Jyskis myydud pisikesi puust veiniriiuleid. Siis polnud mul neid kuhugi panna. Nyyd oleks hirmsasti vaja.
Mul on kapp veini täis, ega ma teda nyyd nii palju ka joo. (Mõtlesin juba vahepeal veinile investeerimisvõimalusena, aga mul poleks sydant teda maha myya.) Ainult et niisama yksteise otsas riitas on ka teist piinlik hoida.
Kust saada riiulit?
Thursday, October 26, 2006
Jemelja - Ten Points!
...ja tänase Valve-Liivi Kingisepa nimelise eesti õigekeelsusauhinna saab...
trahter JEMELJA!
Asub Pärnu maanteel, Vabaduse platsi trammipeatuses.
Auhind antakse kuulutuse eest, mis kõlas umbes nii:
Võrreldes kõigi nende eesti kõrtsidega, mis on maalinud enda aknale hoolikalt "Happy hour" - teate, minge te õige...!
1:0 venelaste kasuks, ausalt.
Veel täna lähen sinna tagasi.
Lisapunktid bändile, mille nime ma enam ei mäleta, aga mis kuulutati välja kujul:
Tubli. Väga tubli.
P.S. Väga head pelmeenid. Just need potis.
Ja šustovka.
trahter JEMELJA!
Asub Pärnu maanteel, Vabaduse platsi trammipeatuses.
Auhind antakse kuulutuse eest, mis kõlas umbes nii:
"17-19 antakse pelmeenide kõrvale pits Saaremaa viina"Aga kuulutuse pealkiri oli...
"Õnnetund!"Aplaus, palun.
Võrreldes kõigi nende eesti kõrtsidega, mis on maalinud enda aknale hoolikalt "Happy hour" - teate, minge te õige...!
1:0 venelaste kasuks, ausalt.
Veel täna lähen sinna tagasi.
Lisapunktid bändile, mille nime ma enam ei mäleta, aga mis kuulutati välja kujul:
...nimi...No olgem ausad, palju selliseid kuulutusi meist keegi elus näinud on?
...http://ru.wikipedia.org/wiki/nimi.html...
Tubli. Väga tubli.
P.S. Väga head pelmeenid. Just need potis.
Ja šustovka.
Monday, October 23, 2006
Palmaru saab uue kondi hambu
Päevaleht kuulutab toredat uudist: seoses Riia byroo avamisega saab varsti Al-Jazeerat ka Eesti kaabeltelevisioonis näha.
Ma tahaks kyll teada, milline kaablifirma mu lemmikkanalit edastada julgeb ja kas nende toru ka Kentmanni uulitsast läbi läheb. Mitte, et Al-Jazeera alati kõige objektiivsem allikas oleks, aga CNNiga kahe peale saavad amerid päris hea komplekti. Nõukogude inimesele, kes harjunud propaganda kahe kõrva vahelt läbi laskma, on see igatahes tore ja huvitav allikas. Aeg-ajalt on neil päris põnevaid tehnouudiseid ning vaieldamatult on sel kanalil ilmaasjadele oma isikupärane vaatenurk.
Jääme põnevusega ootama. Eks seni tuleb Al-Jazeera poliitmultikaid internetist vaadata: http://english.aljazeera.net/. Eesti animaatorid, tehke järgi ja paremini.
Ma tahaks kyll teada, milline kaablifirma mu lemmikkanalit edastada julgeb ja kas nende toru ka Kentmanni uulitsast läbi läheb. Mitte, et Al-Jazeera alati kõige objektiivsem allikas oleks, aga CNNiga kahe peale saavad amerid päris hea komplekti. Nõukogude inimesele, kes harjunud propaganda kahe kõrva vahelt läbi laskma, on see igatahes tore ja huvitav allikas. Aeg-ajalt on neil päris põnevaid tehnouudiseid ning vaieldamatult on sel kanalil ilmaasjadele oma isikupärane vaatenurk.
Jääme põnevusega ootama. Eks seni tuleb Al-Jazeera poliitmultikaid internetist vaadata: http://english.aljazeera.net/. Eesti animaatorid, tehke järgi ja paremini.
Sunday, October 22, 2006
Udu tuleb, udu tapab
Suur osa Malaisiast ja Indoneesiast ning Singapur on kaetud paksu suduga. Viimastel aastatel pole see sealkandis muidugi midagi uut, kuid seekordne pilveke on laiem kui varasemad. Satelliidipildid on igatahes võikad.
Suuremalt jaolt tekib selline hägu Indoneesia metsapõlengutest, mis omakorda synnivad kuritihti põllumajandusest: sealkandis on alepõletus nimelt tänini populaarne. Huvitaval kombel leidub meilgi inimesi, kes alepõletamist romantiliseks, puhtaks ja õilsaks peavad. Mis seal imestada; need, kes pole lugenud Baeri ylevaadet "Eestlaste endeemilistest haigustest", arvavad ka suitsutaredest hästi.
Eks Londonis hakati kah alles siis liigutama, kui 1957. aasta sudu käes vanainimesed surema hakkasid.
Uudislingid:
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_covers_Southeast_Asia
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_in_South_East_Asia_worsens
Võrdluseks võiks uurida ka alepõletust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Slash_and_burn
ja näiteks sellist uudist:
"Hundreds treated over Tehran smog", BBC News, 2005-12-10.
Nii võib juhtuda, et kui Euroopa oma raskuse all kokku vajub (ning see on nii ajaline kui tingimuslik kui, ärge tulge nyyd norima asja kallal, mida ma isegi tean), ei olegi barbarid kohe ukse taga ryndamas. Barbareil omalgi probleeme kyll.
Tegelikult on muidugi kahju, samas... no kurat, kas igayks peab samad lollused kohe järele tegema? Kuninganna Victoria aegsest Inglismaast ja Itaalia lagedaist nõlvadest võiks ju ometi midagi õppida.
Jama, jama.
Inimloomus ei muutu.
Suuremalt jaolt tekib selline hägu Indoneesia metsapõlengutest, mis omakorda synnivad kuritihti põllumajandusest: sealkandis on alepõletus nimelt tänini populaarne. Huvitaval kombel leidub meilgi inimesi, kes alepõletamist romantiliseks, puhtaks ja õilsaks peavad. Mis seal imestada; need, kes pole lugenud Baeri ylevaadet "Eestlaste endeemilistest haigustest", arvavad ka suitsutaredest hästi.
Eks Londonis hakati kah alles siis liigutama, kui 1957. aasta sudu käes vanainimesed surema hakkasid.
Uudislingid:
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_covers_Southeast_Asia
http://en.wikinews.org/wiki/Haze_in_South_East_Asia_worsens
Võrdluseks võiks uurida ka alepõletust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Slash_and_burn
ja näiteks sellist uudist:
"Hundreds treated over Tehran smog", BBC News, 2005-12-10.
Nii võib juhtuda, et kui Euroopa oma raskuse all kokku vajub (ning see on nii ajaline kui tingimuslik kui, ärge tulge nyyd norima asja kallal, mida ma isegi tean), ei olegi barbarid kohe ukse taga ryndamas. Barbareil omalgi probleeme kyll.
Tegelikult on muidugi kahju, samas... no kurat, kas igayks peab samad lollused kohe järele tegema? Kuninganna Victoria aegsest Inglismaast ja Itaalia lagedaist nõlvadest võiks ju ometi midagi õppida.
Jama, jama.
Inimloomus ei muutu.
Roheline tööstus
Yllataval kombel on lehe homsed tööstuskyljed ysna rohelised.
Kõneldakse rohelistest hangetest, mis praegu meneteldava seaduseelnõu järgi peaks 1. jaanuarist 2007 kohustuslikuks muutuma. Ega inimesed ise vabatahtlikult enda elu keerulisemaks teha ei taha, aga kui riigihankes lihtsalt ei saa leppida muidu, kui taaskasutatavate toodete, tagastatavate pakendite ja mittekantserogeensete kemikaalidega, mis neil muud yle jääb.
Kas ei kõla vahvasti: "kantserogeenne kantselei"?
Minu meelest kyll kõlab.
(Siit ka selgitus Villu Reiljanile, kes keskkonnaministrina ei saanud aru, miks peaks riik rohelise ühiskonna jaoks midagi tegema, kui hoopis inimesed ise peaksid rohkem püüdma. Armas Villu, paljude asjade tootmine on odavam, kui roe tehase aia taha kallata. Et hais ära ei tapaks, moodustavad inimesed riigi, kes käseb tehasel asju puhtamalt ajada. Siis käib inimeste jõud massinast yle. Loe rohkem Terelooma blogi, saad ilmaasjadest paremini aru.)
Teisel kyljel on juttu mahetootmisest, millega tegeleb aina rohkem põllumehi. Ka 60% Eesti elanikest tahab poest mahedaid asju osta. (Mina olen ses suhtes ysna kylma kõhuga: mahe peab sama hästi maitsma kui mittemahe ning ei tohiks olla oluliselt kallim. Aga mina olen ka paadunud kyynik.) Kahjuks neid poes lihtsalt pole, või on vähe, või kehvas valikus. Mahekraami töötlejaid napib ning myyjatega on kah, nagu on. See asi peakski just paranema.
(Õige ta on, käisin kunagi Viru Keskuses maheletti kaemas. Mina sealt kyll söönuks ei saa ja nii rikas ma ka ei ole. Ehkki kunagi ma ostan sealt midagi. Ausalt, noh. Veini näiteks. Või kohvi.)
Mis veel vahvam, tööstustoimetaja Ain Alvela jätkab samal teemal ka eel-eelviimase kylje repliigis, nimetades hiljuti lahkunud Elizabethi roheliste saadikuks. Kahjuks ei saa ma veel ilmumata nuppu siinkohal pikemalt tsiteerida, aga niipaljukest kyll:
P.S. Kuninglikust autovabadusest on kõnelnud ka Tereloom. Teised kindlasti ka, praegu ei leia yles. Mina tahaks ent vana asja meenutada ja rääkida kunagi roolijoodikuist. Mis siis, et vana teema, ikka on hea näägutada. Ma ise ei sõida kunagi purjuspäi. Isegi kainelt mitte.
Kõneldakse rohelistest hangetest, mis praegu meneteldava seaduseelnõu järgi peaks 1. jaanuarist 2007 kohustuslikuks muutuma. Ega inimesed ise vabatahtlikult enda elu keerulisemaks teha ei taha, aga kui riigihankes lihtsalt ei saa leppida muidu, kui taaskasutatavate toodete, tagastatavate pakendite ja mittekantserogeensete kemikaalidega, mis neil muud yle jääb.
Kas ei kõla vahvasti: "kantserogeenne kantselei"?
Minu meelest kyll kõlab.
(Siit ka selgitus Villu Reiljanile, kes keskkonnaministrina ei saanud aru, miks peaks riik rohelise ühiskonna jaoks midagi tegema, kui hoopis inimesed ise peaksid rohkem püüdma. Armas Villu, paljude asjade tootmine on odavam, kui roe tehase aia taha kallata. Et hais ära ei tapaks, moodustavad inimesed riigi, kes käseb tehasel asju puhtamalt ajada. Siis käib inimeste jõud massinast yle. Loe rohkem Terelooma blogi, saad ilmaasjadest paremini aru.)
Teisel kyljel on juttu mahetootmisest, millega tegeleb aina rohkem põllumehi. Ka 60% Eesti elanikest tahab poest mahedaid asju osta. (Mina olen ses suhtes ysna kylma kõhuga: mahe peab sama hästi maitsma kui mittemahe ning ei tohiks olla oluliselt kallim. Aga mina olen ka paadunud kyynik.) Kahjuks neid poes lihtsalt pole, või on vähe, või kehvas valikus. Mahekraami töötlejaid napib ning myyjatega on kah, nagu on. See asi peakski just paranema.
(Õige ta on, käisin kunagi Viru Keskuses maheletti kaemas. Mina sealt kyll söönuks ei saa ja nii rikas ma ka ei ole. Ehkki kunagi ma ostan sealt midagi. Ausalt, noh. Veini näiteks. Või kohvi.)
Mis veel vahvam, tööstustoimetaja Ain Alvela jätkab samal teemal ka eel-eelviimase kylje repliigis, nimetades hiljuti lahkunud Elizabethi roheliste saadikuks. Kahjuks ei saa ma veel ilmumata nuppu siinkohal pikemalt tsiteerida, aga niipaljukest kyll:
Tõsi, mis tõsi – Briti saartelt saabunud kroonitud vanainimesel ja furooril läks korda linnatänavad tulemuslikumalt sõidukitest puhastada, kui on mistahes kampaania korras läbiviidud autovaba päev seda siiani suutnud. /---/ Hingatava olluse kontsentratsioon atmosfääris suurenes tuntavalt.Muhe ja asjalik jutt. Kelle me järgmisena kutsume?
P.S. Kuninglikust autovabadusest on kõnelnud ka Tereloom. Teised kindlasti ka, praegu ei leia yles. Mina tahaks ent vana asja meenutada ja rääkida kunagi roolijoodikuist. Mis siis, et vana teema, ikka on hea näägutada. Ma ise ei sõida kunagi purjuspäi. Isegi kainelt mitte.
Loodusfoto ja kole tädi
Kumus on loodusfotonäitus. Näidatakse võidutöid mulluselt rahvusvaheliselt loodusfotokonkursilt.
Kahjuks ei ytle Kumu oma kodulehel, kelle korraldatud konkurss see oli, ning ega minagi seda mäleta. Britid vist põhiliselt. Ajakiri "Wildlife"? Ei ole kindel.
Lootsin, et antakse kaasa samasugune mälestusleheke nagu Raudade näituselt, aga ei. Siiamaani võib kyll viimaseid Raua-lehti saada.
Pildid on vahvad ja yllatavad.
Ilus. Värviline. Hariv.
Kõik oli tore, välja arvatud väga koleda häälega tädi, kes piinas yht põnni ja kõiki ymberkaudseid oma asjakohatute kommentaaridega. ("Tule, vaata, kuidas aff maasikat sööb! Ma tean, et see on litši, aga seda kutsutakse maasikaks, hiina maasikad, noh. /----/ Näe, selle nimi on rambulan hoopis." - "Tule, vaata, kuidas ahv linde pyyab või midagi teeb, ma ei teagi, mida ta seal teeb.")
Tea, kas meie maja fotograafid ka seal käivad?
Mingu ikka, võtku lapsed kaasa.
Kui kole tädi juhtub Kumus olema, minge tast suure kaarega ringi.
Kahjuks ei ytle Kumu oma kodulehel, kelle korraldatud konkurss see oli, ning ega minagi seda mäleta. Britid vist põhiliselt. Ajakiri "Wildlife"? Ei ole kindel.
Lootsin, et antakse kaasa samasugune mälestusleheke nagu Raudade näituselt, aga ei. Siiamaani võib kyll viimaseid Raua-lehti saada.
Pildid on vahvad ja yllatavad.
Ilus. Värviline. Hariv.
Kõik oli tore, välja arvatud väga koleda häälega tädi, kes piinas yht põnni ja kõiki ymberkaudseid oma asjakohatute kommentaaridega. ("Tule, vaata, kuidas aff maasikat sööb! Ma tean, et see on litši, aga seda kutsutakse maasikaks, hiina maasikad, noh. /----/ Näe, selle nimi on rambulan hoopis." - "Tule, vaata, kuidas ahv linde pyyab või midagi teeb, ma ei teagi, mida ta seal teeb.")
Tea, kas meie maja fotograafid ka seal käivad?
Mingu ikka, võtku lapsed kaasa.
Kui kole tädi juhtub Kumus olema, minge tast suure kaarega ringi.
Saturday, October 21, 2006
Head asjad: sall & Bonzo
Asutuse Suure Synnipäeva vahele juhtus mitu toredat asja.
1. Käisin veinijoomise vahelt jalutamas ja ostsin endale salli.
(Tsiteerin mälu järgi:
"Calvin Klein Jeans
SALL:
Ei loeta antud toote puhul veaks")
Minu oma ei ole ka viga; mustvalge, villane, mõnus.
2. Sama käiguga sain endale lõpuks ometi Bonzo (ja Tõuna) teise plaadi.
Tõuna pikaajalise kuulajana ei saa salata, et B&T ei suutnud ka kahe peale välja mõelda, mida teha kirillitsa jo-tähega. Jep, see märgib rõhku kyll. Aga mitte kõigi je-de asemel.
Jožik, mitte vjosen.
Te ju ei laula nii, noored, milleks siis kirjutada?
Yldse on mitu kohta, kus sõnad ei vasta tõele.
Plaadil endal pole siiski häda, ehkki tõsi ta on, Bonzo eraldi oli parem.
Oi, kui parem.
Eriti tore on aga Bix Pokupoja avalik avastamine.
Tema sõnadele on sel plaadil tehtud kaks laulu.
Ausõna, neid võiks terve plaaditäis olla. Bix kirjutaks, Bonzo laulaks.
Bix on laulusõnuja.
Uskuge mind, mina tean.
3. Seoses Bonzo plaatidega tervitan Ahtit.
Tere, Ahti.
4. Pärast pikka loendust, keda kõiki Yritusel polnud, sain jutule yhe oma lemmikuga.
Lastekasvatamisest, kirjandusest, A- ja B-tegevustest, turunduse õilistamisest.
Oli tore. Räägime veel.
5. Päeva ja poolöö lõpetuseks sain kirja, mis tegi palju rõõmu juba olemasolugagi.
Isiklikud asjad ongi need kõige olulisemad.
1. Käisin veinijoomise vahelt jalutamas ja ostsin endale salli.
(Tsiteerin mälu järgi:
"Calvin Klein Jeans
SALL:
Ei loeta antud toote puhul veaks")
Minu oma ei ole ka viga; mustvalge, villane, mõnus.
2. Sama käiguga sain endale lõpuks ometi Bonzo (ja Tõuna) teise plaadi.
Tõuna pikaajalise kuulajana ei saa salata, et B&T ei suutnud ka kahe peale välja mõelda, mida teha kirillitsa jo-tähega. Jep, see märgib rõhku kyll. Aga mitte kõigi je-de asemel.
Jožik, mitte vjosen.
Te ju ei laula nii, noored, milleks siis kirjutada?
Yldse on mitu kohta, kus sõnad ei vasta tõele.
Plaadil endal pole siiski häda, ehkki tõsi ta on, Bonzo eraldi oli parem.
Oi, kui parem.
Eriti tore on aga Bix Pokupoja avalik avastamine.
Tema sõnadele on sel plaadil tehtud kaks laulu.
Ausõna, neid võiks terve plaaditäis olla. Bix kirjutaks, Bonzo laulaks.
Bix on laulusõnuja.
Uskuge mind, mina tean.
3. Seoses Bonzo plaatidega tervitan Ahtit.
Tere, Ahti.
4. Pärast pikka loendust, keda kõiki Yritusel polnud, sain jutule yhe oma lemmikuga.
Lastekasvatamisest, kirjandusest, A- ja B-tegevustest, turunduse õilistamisest.
Oli tore. Räägime veel.
5. Päeva ja poolöö lõpetuseks sain kirja, mis tegi palju rõõmu juba olemasolugagi.
Isiklikud asjad ongi need kõige olulisemad.
Friday, October 20, 2006
Kolm mistselli argipäevast
Tulin söömast, pahemas käes ajaleht ja paremas rahakott uksekaardiga.
Ei saanud sisse, katsetasin teist korda.
Mõtisklesin natuke ning näitasin kolmandal korral uksesilmale juba rahakotti, mitte ajalehte.
***
"Lyhiyhendus on anarhia ema," mõtlesin, kinnitades kemmergupeeglile silti "EI TÖÖTA".
***
"Jalgrattaspordi harrastaja Margus Markson joob trenni ajal süsivesikurikast jooki."
Süsi-vesi-kurikas, süsi-vesi-kurikas...wtf?!
Ei saanud sisse, katsetasin teist korda.
Mõtisklesin natuke ning näitasin kolmandal korral uksesilmale juba rahakotti, mitte ajalehte.
***
"Lyhiyhendus on anarhia ema," mõtlesin, kinnitades kemmergupeeglile silti "EI TÖÖTA".
***
"Jalgrattaspordi harrastaja Margus Markson joob trenni ajal süsivesikurikast jooki."
Süsi-vesi-kurikas, süsi-vesi-kurikas...wtf?!
Thursday, October 19, 2006
Nuputamist
Lugesin just lauset: "Erinevate toodete valguprotsent on 70–90% 100 grammis."
Niisiis:
Valesti vastanute vahel loositakse välja 200 grammi toodet.
Niisiis:
Toote valguprotsent on 75% 100 grammis.
Kui suur on valguprotsent 400 grammis tootes?
Valesti vastanute vahel loositakse välja 200 grammi toodet.
Wednesday, October 18, 2006
Tuesday, October 17, 2006
Porno
Ma praegu rohkem ei jaksa, aga Tinz kirjutas midagi huvitavat.
Ta on seda, muuseas, varemgi teinud.
***
Kristiine ja Pelgulinna piiril on endine gruusia kõrts nimega Mimino. Kylastage seda. Nad ostavad kunagi uued gruusia veinid.
Krahvi ja Tari mälestuseks: omoh.
Ta on seda, muuseas, varemgi teinud.
***
Kristiine ja Pelgulinna piiril on endine gruusia kõrts nimega Mimino. Kylastage seda. Nad ostavad kunagi uued gruusia veinid.
Krahvi ja Tari mälestuseks: omoh.
Monday, October 16, 2006
Avati uus villuvahetus
Leht teatab:
Nii et kes tahab ragulkat Uzi või tanki vastu vahetada, teab, kuhu avaldus viia.
Samas elab ka vahva anekdoot.
Riigikogu juhatus registreeris Villu Reiljani Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmeks ja kinnitas ta riigikaitsekomisjoni liikmeks, teatas Riigikogu pressitalitus.
Nii et kes tahab ragulkat Uzi või tanki vastu vahetada, teab, kuhu avaldus viia.
Samas elab ka vahva anekdoot.
Teistmoodi tegelikkus
Ostsin eile hunniku muu kola seas Bonzo plaadi.
Egas ma tast muud mäletanud, kui et Tõun kunagi kiitis taevani.
Poeletil nägin ja võtsin kaasa. Nende teine plaat oli pealt kaedes kuidagi liiga pateetilise olemisega. Tegeöikult tahtsin hoopis teksatagi osta, aga lõpuks ostsin mantli.
Olin juba nelja tunni eest unine. Panin plaadi peale, kuniks võtan ampsu. Viie minuti pärast lähen magama.
Yhel hetkel kolisin resoluutselt köögist tuppa. Avasin vobla ja liitrise õlle ning sättisin ennast arvuti ette. Ma tahan seda veel kuulda.
Ammu pole nii head plaati ostnud.
Lähen kunagi (homme?) ja ostan teise plaadi ka. Ja kui ta kolmandat piisavalt ruttu välja ei lase, uurin pangaarve välja ja saadan niisama raha.
P.S. Kui kellelegi sobib Pierre Cardini XL-mõõt, mingu ja võtku eelmise hooaja mantlitest viimane Tallinna Kaubamaja meesteosakonnast teisel korrusel. Mugav, heast materjalist, šikk, korralik kaubamärk. Hind lastud 3K pealt 2K-le, kõrval on kuuedki kaks korda kallimad. Ainult mulle liiga oli suur.
Kui see keegi tõepoolest minu vihje peale mantli leiab, võib mulle tänuks kohvi välja teha. Koorega, suhkruta.
P.P.S. Magama kell viis.
Pagana Bonzo.
Egas ma tast muud mäletanud, kui et Tõun kunagi kiitis taevani.
Poeletil nägin ja võtsin kaasa. Nende teine plaat oli pealt kaedes kuidagi liiga pateetilise olemisega. Tegeöikult tahtsin hoopis teksatagi osta, aga lõpuks ostsin mantli.
Olin juba nelja tunni eest unine. Panin plaadi peale, kuniks võtan ampsu. Viie minuti pärast lähen magama.
Yhel hetkel kolisin resoluutselt köögist tuppa. Avasin vobla ja liitrise õlle ning sättisin ennast arvuti ette. Ma tahan seda veel kuulda.
Ammu pole nii head plaati ostnud.
Lähen kunagi (homme?) ja ostan teise plaadi ka. Ja kui ta kolmandat piisavalt ruttu välja ei lase, uurin pangaarve välja ja saadan niisama raha.
P.S. Kui kellelegi sobib Pierre Cardini XL-mõõt, mingu ja võtku eelmise hooaja mantlitest viimane Tallinna Kaubamaja meesteosakonnast teisel korrusel. Mugav, heast materjalist, šikk, korralik kaubamärk. Hind lastud 3K pealt 2K-le, kõrval on kuuedki kaks korda kallimad. Ainult mulle liiga oli suur.
Kui see keegi tõepoolest minu vihje peale mantli leiab, võib mulle tänuks kohvi välja teha. Koorega, suhkruta.
P.P.S. Magama kell viis.
Pagana Bonzo.
Sunday, October 15, 2006
Kasutajamugavus
Mqtlesin paari pa"eva eest na"ituseteadet lugedes, et vqiks ka"ia la"bi Tartu mnt 80 kunstigaleriist, kus on kellegi K-ta"hega kunstniku na"itus. (Kurvits? Ei ma"leta.) Tundus huvitav.
Ta"na juhtusin Ylemistest jala Pelgulinna tulema. Leidsin mo"o"dudes maja nr 74. 80 ja"a"b vist kuhugi tehasekvartalisse. Ennustatavalt satun ma sinna ja"rgmine kord...
Ei satu.
***
Eile kirjutas sqber, et on yhes Raud-Antsuga Euroopa pqrandaaluste keelte laulupeol ja kutsub mind yles nende poolt ha"a"letama. Ei ole ma RA muusika eriline austaja, kuid mqnda neist tunnen, poisid on muhedad ja teevad head asja. Proovisin ha"a"letada. Ei saanud, nquti sisselogimist.
Ta"na selgus, et ha"a"letada sai 21-21.30 vqi umbes nii.
***
Mis neid kaht juhtumist yhendab?
Mqtteviis.
Ei, kqik asjad ei peagi olema mugavad.
Mqningaid asju olen ma valmis ka"tte saama ka teatud pingutusega. Olles vajalikul ajal vajalikus kohas. Varudes millegi tegemiseks pool pa"eva vqi terve. Kulutades suuremal hulgal aega ja raha.
Ent ainult mqningaid.
Enamasti on need asjad, mida ma juba teinud olen ja hinnata oskan vqi siis muul pqhjusel va"ga tahan. Mitte need, millele ma juhuslikult satun.
Iga ni`sitootega va"ljatulija - ning kunst ja muusika on enamasti ni`sitooted - peab kaaluma, kas ta tahab, et inimesed tema tehtavaga kokku puutuksid. Tahad sa na"ha enda na"itusel/kontserdil/etendusel/esitlusel veel kedagi peale hardcore-fa"nnide?
Valik on sinu.
Ta"na juhtusin Ylemistest jala Pelgulinna tulema. Leidsin mo"o"dudes maja nr 74. 80 ja"a"b vist kuhugi tehasekvartalisse. Ennustatavalt satun ma sinna ja"rgmine kord...
Ei satu.
***
Eile kirjutas sqber, et on yhes Raud-Antsuga Euroopa pqrandaaluste keelte laulupeol ja kutsub mind yles nende poolt ha"a"letama. Ei ole ma RA muusika eriline austaja, kuid mqnda neist tunnen, poisid on muhedad ja teevad head asja. Proovisin ha"a"letada. Ei saanud, nquti sisselogimist.
Ta"na selgus, et ha"a"letada sai 21-21.30 vqi umbes nii.
***
Mis neid kaht juhtumist yhendab?
Mqtteviis.
Ei, kqik asjad ei peagi olema mugavad.
Mqningaid asju olen ma valmis ka"tte saama ka teatud pingutusega. Olles vajalikul ajal vajalikus kohas. Varudes millegi tegemiseks pool pa"eva vqi terve. Kulutades suuremal hulgal aega ja raha.
Ent ainult mqningaid.
Enamasti on need asjad, mida ma juba teinud olen ja hinnata oskan vqi siis muul pqhjusel va"ga tahan. Mitte need, millele ma juhuslikult satun.
Iga ni`sitootega va"ljatulija - ning kunst ja muusika on enamasti ni`sitooted - peab kaaluma, kas ta tahab, et inimesed tema tehtavaga kokku puutuksid. Tahad sa na"ha enda na"itusel/kontserdil/etendusel/esitlusel veel kedagi peale hardcore-fa"nnide?
Valik on sinu.
Linn kui natyyrmort
Tallinnas on nyyd ka jalaka"ijate ta"nav.
Tartu maanteeks hyytakse.
Tegelikult vqiks selle nii ja"ttagi. Hea vaikne, eriti pyhaba qhtati.
Ainult trammid tiksuvad mo"o"da.
Chirico.
Mingil hetkel kuulutas linnaviletsus, et tellib uuringu, kas parem on ja"tta suvine trammisysteem vqi taastada vana. Rohkem pole ma sellest uuringust midagi kuulnud, aga kodust ma enam otse to"o"le (Pelgulinnast Tondile) ei saa. Ei tea, kas keegi nyyd midagi uuriski vqi tqsteti ja"lle linna raha mqne vajaliku inimese taskusse. Ehkki kui linnavalitsus to"o"taks, vaataksid nad oma liiklusvoogude andmebaasi ja olekski kqik selge, ei mingit uuringut. Valitsetavast linnast vqiks yht-teist ju ka uuringuteta teada, igapa"evase to"o" korras, vqi mis?
P.S. Kibe tqik, et mqnedes meie netikohvikutes (nt Metros) pole eesti klavereid, imeb.
Tartu maanteeks hyytakse.
Tegelikult vqiks selle nii ja"ttagi. Hea vaikne, eriti pyhaba qhtati.
Ainult trammid tiksuvad mo"o"da.
Chirico.
Mingil hetkel kuulutas linnaviletsus, et tellib uuringu, kas parem on ja"tta suvine trammisysteem vqi taastada vana. Rohkem pole ma sellest uuringust midagi kuulnud, aga kodust ma enam otse to"o"le (Pelgulinnast Tondile) ei saa. Ei tea, kas keegi nyyd midagi uuriski vqi tqsteti ja"lle linna raha mqne vajaliku inimese taskusse. Ehkki kui linnavalitsus to"o"taks, vaataksid nad oma liiklusvoogude andmebaasi ja olekski kqik selge, ei mingit uuringut. Valitsetavast linnast vqiks yht-teist ju ka uuringuteta teada, igapa"evase to"o" korras, vqi mis?
P.S. Kibe tqik, et mqnedes meie netikohvikutes (nt Metros) pole eesti klavereid, imeb.
Saturday, October 14, 2006
Raamatu-uudised, 7. osa
Eilses Päevalehes ylistas Indrek Hargla George R. R. Martini toredat raamatut "Troonide mäng". Kogu see kiitmine tekitas tahtmise sõna sekka ytelda.
Hargla nimetab Martini seeriat "Jää ja tule saaga" "100% žanriteoseks" (ja paistab arvavat, et see on midagi head). Mina hindan Martini teost aga suuresti just sellepärast, et fantasy't kui niisugust on selles minimaalselt.
Martini kirjeldatud maailm on jõhker, ropp, verine, ootamatu, järsk nagu elu ise. Igayhel, kes loeb fantasy't seepärast, et eelistab romantilist ja vaimset keskaega madalale ja vääritule tänapäevale, peaks "Jää ja tule saaga" igasuguse keskajaisu ära võtma. Jah, Martini maailmas on maagia ja muu säärane, aga suurem osa sellest piirneb samasuguse "halva-õnne-lausumisega" kui Eesti kylaski tavapärane. See ei õilista - ega ka halvenda - inimest. Inimene on niisugune nagu ta on. Ja vaatamata kogu sympaatiale, mida Martin mõne oma tegelase vastu tunneb ning oskab suurepäraselt lugejalegi edasi anda, ei paista ta inimesekujutus yhestki otsast optimistlik. Jah, tema karakterid on keerukad, nende tegutsemimotiivid tykati neile endilegi segased, ydini inimlikud ja samas nii ebainimlikud kui inimesed seda iga päev on. Kuid see on ka kõik.
See on segane maailm. Nagu meie oma.
Hargla nimetab Martini seeriat "Jää ja tule saaga" "100% žanriteoseks" (ja paistab arvavat, et see on midagi head). Mina hindan Martini teost aga suuresti just sellepärast, et fantasy't kui niisugust on selles minimaalselt.
Martini kirjeldatud maailm on jõhker, ropp, verine, ootamatu, järsk nagu elu ise. Igayhel, kes loeb fantasy't seepärast, et eelistab romantilist ja vaimset keskaega madalale ja vääritule tänapäevale, peaks "Jää ja tule saaga" igasuguse keskajaisu ära võtma. Jah, Martini maailmas on maagia ja muu säärane, aga suurem osa sellest piirneb samasuguse "halva-õnne-lausumisega" kui Eesti kylaski tavapärane. See ei õilista - ega ka halvenda - inimest. Inimene on niisugune nagu ta on. Ja vaatamata kogu sympaatiale, mida Martin mõne oma tegelase vastu tunneb ning oskab suurepäraselt lugejalegi edasi anda, ei paista ta inimesekujutus yhestki otsast optimistlik. Jah, tema karakterid on keerukad, nende tegutsemimotiivid tykati neile endilegi segased, ydini inimlikud ja samas nii ebainimlikud kui inimesed seda iga päev on. Kuid see on ka kõik.
See on segane maailm. Nagu meie oma.
Thursday, October 12, 2006
Tänase päeva uudised
Vaatamata sellele, et päev koosnes põhiliselt haigutamisest, toimus täna salamisi palju.
***
Uudiseid lugeda ei jõudnud (ega viitsi), ent pealkirjade järgi otsustades tahtis keegi Briti moslem New Yorgi börsi õhku lasta.
Vaadakem asja humoorikast kyljest.
a) Tallinna börsi ei taheta õhku lasta. Mitte keegi. Ega lastagi. Mitte kunagi.
b) Kui lastaks, ei paneks keegi seda tähele.
***
Arvatavasti jääb homme yritusele minemata.
Depressioon on selline vahva asi, et põhjuse leiab alati.
(Inimeste meeleoludest, biokeemilistest sõltuvustest ja depressioonist mõni teine kord. Depressiooni ma tunnen. Olen ekspert.)
Seega: kui ma tahan istuda ja masendunud olla, on see ju väga hea põhjus.
Olen ikka arvanud, et põhjuse nõudmine enne tagajärge on lihtsustatud arusaam.
***
Avastasin, miks blogis kommentaare pole. Mis sest, et ma need lahti keerasin.
Blogspotis tuleb neid nimelt ise aktiivselt uurimas ja heaks kiitmas käia. Olin kyll istutanud linnukesed kõikvõimalikesse kohtadesse, kus teavitamise kohta kysiti, aga et samal ajal tahtsin ma nad ise ka heaks kiita (no ei armasta ma spämmi, tõesti ei armasta), ei iitsatanud yksi systeem mulle midagi.
11 kommentaari, 1 spämm, 1 asi kolm korda (juhtub, olen ise ka nii teinud, teen edaspidigi). Kaks või kolm tuttavat autorit (peast ei mäleta).
Võhiku jaoks tundub täiesti vastuvõetav tulemus.
Pean natuke pausi ja siis hakkan neile vastama.
Seadetega tuleb ka midagi ette võtta. Ise ei tahaks kyll kommentaatorite nahas olla.
Kõige hämmastavam on see, et keegi on vaevunud kogu seda jura lugema. Ma ise olen kyll kõik see aeg uskunud, et kui ma paarile inimesele olen muu jutu sees aadressi poetanud, on nad selle ka sama kiirelt ära unustanud.
Miks nad seda teevad?
Tõsi, esimene pilk kommentaaridele selgitab: enamik asjaosalisi tegeleb piisavalt sageli iseenese guugeldamisega.
Inimeste kohta ytleb see nii mõndagi.
***
Ostsin eile peotäie Vostok Naftat. Päeva madalpunkti (vist 467) magasin muidugi sisse (töö ajal tuleb tööd ka teha), see-eest sain oma portsu hiljem kätte sellise kursiga, mida yhegi portaali graafikud sel kellaajal enam ei näidanud (469). Kustkohast Yhispank oma aktsiahinnad võtab, umom ne dostižima.
Täna vaatasin päeva algust, haigutasin ja andsin igaks juhuks sisse myygikäsu 480ga. Selleks ajaks oli päev ysna otsa ligi, ei olnud erilist lootust yle 475 saada. Ah, niisama, umbes nagu ma SIRI-le ytlesin, et tiksud jah 3,89 kandis, aga mina kysin 4,19. Tulin koju, pahur ja kurb, kallasin kruusitäie rummi ja vaatasin muu pudi hulgas ka graafikuid. Päeva kõrgeim: 482,5.
Nii pisikeste summadega nagu mul, rikkaks ei saa. Ja siiski.
Siiani rääkisin suusoojaks ja poolnaljaks, et kunagi võtan palgata puhkust, sest töö on tore, kuid raha peab ka teenima.
Seda asja peaks natuke tõsisemalt võtma.
***
Eilsega võrreldes kaalun kilo vähem.
Kuradile kõik dieedid.
Tuleb lihtsalt söömisest loobuda, umbes nagu täna.
***
Uudiseid lugeda ei jõudnud (ega viitsi), ent pealkirjade järgi otsustades tahtis keegi Briti moslem New Yorgi börsi õhku lasta.
Vaadakem asja humoorikast kyljest.
a) Tallinna börsi ei taheta õhku lasta. Mitte keegi. Ega lastagi. Mitte kunagi.
b) Kui lastaks, ei paneks keegi seda tähele.
***
Arvatavasti jääb homme yritusele minemata.
Depressioon on selline vahva asi, et põhjuse leiab alati.
(Inimeste meeleoludest, biokeemilistest sõltuvustest ja depressioonist mõni teine kord. Depressiooni ma tunnen. Olen ekspert.)
Seega: kui ma tahan istuda ja masendunud olla, on see ju väga hea põhjus.
Olen ikka arvanud, et põhjuse nõudmine enne tagajärge on lihtsustatud arusaam.
***
Avastasin, miks blogis kommentaare pole. Mis sest, et ma need lahti keerasin.
Blogspotis tuleb neid nimelt ise aktiivselt uurimas ja heaks kiitmas käia. Olin kyll istutanud linnukesed kõikvõimalikesse kohtadesse, kus teavitamise kohta kysiti, aga et samal ajal tahtsin ma nad ise ka heaks kiita (no ei armasta ma spämmi, tõesti ei armasta), ei iitsatanud yksi systeem mulle midagi.
11 kommentaari, 1 spämm, 1 asi kolm korda (juhtub, olen ise ka nii teinud, teen edaspidigi). Kaks või kolm tuttavat autorit (peast ei mäleta).
Võhiku jaoks tundub täiesti vastuvõetav tulemus.
Pean natuke pausi ja siis hakkan neile vastama.
Seadetega tuleb ka midagi ette võtta. Ise ei tahaks kyll kommentaatorite nahas olla.
Kõige hämmastavam on see, et keegi on vaevunud kogu seda jura lugema. Ma ise olen kyll kõik see aeg uskunud, et kui ma paarile inimesele olen muu jutu sees aadressi poetanud, on nad selle ka sama kiirelt ära unustanud.
Miks nad seda teevad?
Tõsi, esimene pilk kommentaaridele selgitab: enamik asjaosalisi tegeleb piisavalt sageli iseenese guugeldamisega.
Inimeste kohta ytleb see nii mõndagi.
***
Ostsin eile peotäie Vostok Naftat. Päeva madalpunkti (vist 467) magasin muidugi sisse (töö ajal tuleb tööd ka teha), see-eest sain oma portsu hiljem kätte sellise kursiga, mida yhegi portaali graafikud sel kellaajal enam ei näidanud (469). Kustkohast Yhispank oma aktsiahinnad võtab, umom ne dostižima.
Täna vaatasin päeva algust, haigutasin ja andsin igaks juhuks sisse myygikäsu 480ga. Selleks ajaks oli päev ysna otsa ligi, ei olnud erilist lootust yle 475 saada. Ah, niisama, umbes nagu ma SIRI-le ytlesin, et tiksud jah 3,89 kandis, aga mina kysin 4,19. Tulin koju, pahur ja kurb, kallasin kruusitäie rummi ja vaatasin muu pudi hulgas ka graafikuid. Päeva kõrgeim: 482,5.
Nii pisikeste summadega nagu mul, rikkaks ei saa. Ja siiski.
Siiani rääkisin suusoojaks ja poolnaljaks, et kunagi võtan palgata puhkust, sest töö on tore, kuid raha peab ka teenima.
Seda asja peaks natuke tõsisemalt võtma.
***
Eilsega võrreldes kaalun kilo vähem.
Kuradile kõik dieedid.
Tuleb lihtsalt söömisest loobuda, umbes nagu täna.
Keeleõudus ja bänneriklatš
Väga Jube Lause:
Olen omamytoloogiameediumigurmaan - söön endale kuuluvat surnutelt myyyte edastavat mammit ja naudin seda.
***
Et õssus on lubatud ainult sõu ja mitte enam šõu, oli ootamatu, ehkki ammugi mitte yllatav.
Neil on ka džässimuusik ja džässansambel. Kuhu nad mitme muusiku ansambliks kogunemisel ylejäävad i-d panevad, ei tea. Kyllap loogikapuudusele reageerivate lugejate reaktsiooni: "Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiik!"
***
A says:
õnneks ei osata veel paberlehe reklaame vilkuma panna, aga kuuldavasti pannakse lehe vahele varsti sellised kirevad klantspaberiribad, mida palutakse ise lugemise ajal lehe kohal lehvitada
B says:
lehe vahel hakkavad reklaamid vilkuma siis, kui tehakse sellisele paberile, nagu kunagi minu lapsepõlves olid taskukalendrid, mis end liigutasid
A says:
no millegi sellise peale minagi mõtlesin
paar korda olen selliseid nyydki myygil näinud
A says:
aga see läheb vist paksuks
A says:
või siis need märkmikud, kus lased leheservast pöidlaga yle ja joonistegelane liigutab
A says:
multifilmi alged
B says:
just, seega arenguruumi on
See näitus peaks olema maiuspala kõigile maalikunstigurmaanidele, sest nüüd avaneb neil võimalus näha alati avangardi lainel olnud kunstniku kokkuvõtet omamütoloogiast, mis on üle hulga aja viidud maalimeediumisse, sedastab näituse kuraator Ellu Maar.
Olen omamytoloogiameediumigurmaan - söön endale kuuluvat surnutelt myyyte edastavat mammit ja naudin seda.
***
Et õssus on lubatud ainult sõu ja mitte enam šõu, oli ootamatu, ehkki ammugi mitte yllatav.
Neil on ka džässimuusik ja džässansambel. Kuhu nad mitme muusiku ansambliks kogunemisel ylejäävad i-d panevad, ei tea. Kyllap loogikapuudusele reageerivate lugejate reaktsiooni: "Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiik!"
***
A says:
õnneks ei osata veel paberlehe reklaame vilkuma panna, aga kuuldavasti pannakse lehe vahele varsti sellised kirevad klantspaberiribad, mida palutakse ise lugemise ajal lehe kohal lehvitada
B says:
lehe vahel hakkavad reklaamid vilkuma siis, kui tehakse sellisele paberile, nagu kunagi minu lapsepõlves olid taskukalendrid, mis end liigutasid
A says:
no millegi sellise peale minagi mõtlesin
paar korda olen selliseid nyydki myygil näinud
A says:
aga see läheb vist paksuks
A says:
või siis need märkmikud, kus lased leheservast pöidlaga yle ja joonistegelane liigutab
A says:
multifilmi alged
B says:
just, seega arenguruumi on
Tatsuja
Kati tatsub Jaapanis.
Ei tunne kyll seda Katit, aga paistab tore olevat.
Jaapan on yks neist (paljudest) kohtadest, mis on mulle alati meeldinud.
Tunnen ysna mitut Katit, needki on vahvad.
Ei tunne kyll seda Katit, aga paistab tore olevat.
Jaapan on yks neist (paljudest) kohtadest, mis on mulle alati meeldinud.
Tunnen ysna mitut Katit, needki on vahvad.
Sekeldajate apoloogia
Sattusin jälle yhes tekstis "tänapäeva kiire elutempo" peale.
Ma kahtlustan, et tegelikult ei ole "elutempo" ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Bioloogiliste protsesside kiirenemist pole kyll eriliselt märgata. (Ehkki, jah, aktseleratsioon astub meile kõigile aeg-ajalt laia tallaga näkku. Et esimese klassi tydrukud käivad kihvti teise klassi kutiga kemmergus musitamas, kuni õpetajad ukse maha lõhuvad, ei oleks mina osanud välja mõelda.)
Asi on hoopis muus.
Inimesed erinevad yksteisest. Mõni sekeldab paratamatult ja täidab oma aja aktiivselt nii fyysilise kui ka vaimse tegevusega. Mõni mõtleb asjade yle aegamisi järele ja mõni imetleb pool päeva pilvi. Kui yks sort kipub teiste yle domineerima, sunnib ta teistele oma eluviisi peale; nood on siis hädas ja nurisevad. Milline inimtyyp tänapäeval domineerib, peaks selge olema.
Egas nemad ka milleski syydi ole. Sipelgaski tassib päev läbi okkaid yhest kohast teise ega kysi: "Mispärast?"
Katsume neid mõista.
Ma kahtlustan, et tegelikult ei ole "elutempo" ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Bioloogiliste protsesside kiirenemist pole kyll eriliselt märgata. (Ehkki, jah, aktseleratsioon astub meile kõigile aeg-ajalt laia tallaga näkku. Et esimese klassi tydrukud käivad kihvti teise klassi kutiga kemmergus musitamas, kuni õpetajad ukse maha lõhuvad, ei oleks mina osanud välja mõelda.)
Asi on hoopis muus.
Inimesed erinevad yksteisest. Mõni sekeldab paratamatult ja täidab oma aja aktiivselt nii fyysilise kui ka vaimse tegevusega. Mõni mõtleb asjade yle aegamisi järele ja mõni imetleb pool päeva pilvi. Kui yks sort kipub teiste yle domineerima, sunnib ta teistele oma eluviisi peale; nood on siis hädas ja nurisevad. Milline inimtyyp tänapäeval domineerib, peaks selge olema.
Egas nemad ka milleski syydi ole. Sipelgaski tassib päev läbi okkaid yhest kohast teise ega kysi: "Mispärast?"
Katsume neid mõista.
Luban jõhkrat vägivalda
Ei saa ma ajaga läbi. Võin ärgata, mis kell tahes, kodunt välja jõuan ikka 8.40 ja tööle siis kolmveerand tundi hiljem. (Huvitaval kombel lähen ma jala umbes sama kaua kui trammi või bussiga. Talvel muidugi kauem.)
Oma tänahommikuse pahameele otsustasin valada välja lehepuhurite peale. Äärmiselt jaburad seadeldised. Selle nimel, et puude all lehed ei kõduneks ja neist seal jumala pärast ometigi huumus ei saaks - nii võib sinna ju rohi kasvada, oo õudust! -, rabeletakse mitu tundi ja tehakse niisugust lärmi, nagu oleks sadistist hambaarst oma parimale hambapuurile uued bassikõlarid pannud. Haisutatakse löriseva bensiinimootoriga (või mida iganes nad sinna sisse panevad) ning et lõpuks ikkagi kõike puhtaks ei saada, hakatakse homme jälle otsast pihta.
Hea, et minu eluaseme lähedal kellelgi niisugust puhurit ei ole. Kui mõni peaks hankima, istutan selle talle pähe.
Oma tänahommikuse pahameele otsustasin valada välja lehepuhurite peale. Äärmiselt jaburad seadeldised. Selle nimel, et puude all lehed ei kõduneks ja neist seal jumala pärast ometigi huumus ei saaks - nii võib sinna ju rohi kasvada, oo õudust! -, rabeletakse mitu tundi ja tehakse niisugust lärmi, nagu oleks sadistist hambaarst oma parimale hambapuurile uued bassikõlarid pannud. Haisutatakse löriseva bensiinimootoriga (või mida iganes nad sinna sisse panevad) ning et lõpuks ikkagi kõike puhtaks ei saada, hakatakse homme jälle otsast pihta.
Hea, et minu eluaseme lähedal kellelgi niisugust puhurit ei ole. Kui mõni peaks hankima, istutan selle talle pähe.
Tuesday, October 10, 2006
Kullatud gild
Tuli hiljuti uudis, et LHVst lahkulöönud kamp võtab endale nimeks Gild. Tore eestikeelne sõna jah, aga nad tahavad ju suuresti väljamaal tegutseda. Mis sellest seal aru saadakse?
Varaste ja kerjuste gildid tulid meelde. Victor Hugo ja Imede õu.
Täna sattusin hoopis muid asju otsides Wikipedia artiklile, mis kõike kenasti selgitab.
Gilded Age ehk "kullatud aeg" on Mark Twaini leiutatud termin USA kodusõja-järgse taastumise kohta 1865-1901, mil kodustati Lõuna (niivõrd, kuivõrd) ja vallutati Lääs (kuivõrd, niivõrd). Hyydnimi vihjab, et tegemist polnud mingi kuldajaga, sära jäi vaid väliseks. Ajastule peetakse iseloomulikuks kõrgklassi nautlevat elustiili ja avalikku filantroopiat (tuntud näited on Andrew Carnegie ja John D. Rockefeller), tööstuse levikut Läände ning töösturitest röövelparunite tegevust - kelle näiteks tuuakse needsamad Carnegie ja Rockefeller. Mis viga rikkust laiali jagada, kui selle kokkuahmimisel vahendeid valima ei pea! Meie märksa reguleeritumal ja taltsutatumal ajal on suur osa tollaseid meetodeid ebaseaduslikeks kuulutatud, mis muidugi ei takista tänapäevaseidki ärijutlustajaid paruneid eeskujuks toomast.
Eks Gild tee nyyd Metsikus Idas järele.
Varaste ja kerjuste gildid tulid meelde. Victor Hugo ja Imede õu.
Täna sattusin hoopis muid asju otsides Wikipedia artiklile, mis kõike kenasti selgitab.
Gilded Age ehk "kullatud aeg" on Mark Twaini leiutatud termin USA kodusõja-järgse taastumise kohta 1865-1901, mil kodustati Lõuna (niivõrd, kuivõrd) ja vallutati Lääs (kuivõrd, niivõrd). Hyydnimi vihjab, et tegemist polnud mingi kuldajaga, sära jäi vaid väliseks. Ajastule peetakse iseloomulikuks kõrgklassi nautlevat elustiili ja avalikku filantroopiat (tuntud näited on Andrew Carnegie ja John D. Rockefeller), tööstuse levikut Läände ning töösturitest röövelparunite tegevust - kelle näiteks tuuakse needsamad Carnegie ja Rockefeller. Mis viga rikkust laiali jagada, kui selle kokkuahmimisel vahendeid valima ei pea! Meie märksa reguleeritumal ja taltsutatumal ajal on suur osa tollaseid meetodeid ebaseaduslikeks kuulutatud, mis muidugi ei takista tänapäevaseidki ärijutlustajaid paruneid eeskujuks toomast.
Eks Gild tee nyyd Metsikus Idas järele.
Monday, October 9, 2006
Miks ma roheliseks läksin
Pyhapäeval tuli ka esimene tagasiside.
Seda ma tean, et levinuim suhtumine on: "Tulge tehke mulle partei, siis on mul, kelle poolt hääletada. Ei, ma liikmeks astuda ei taha, aga ma suhtun teisse niisama ebamäärase sympaatiaga." Aga et esimene konkreetne põhjendus on "ema ei luba" ja alles tykk maad hiljem järgneb jutt ajakirjanduskarjäärist, seda poleks osanud arvata.
Eks takkajärgi vaadates on ilmselt ikkagi syydi pohmell. Poleks ma eelmisel õhtul sõbraga põhjalikult õlut võtnud, oleksin veel kaua nagu kass ymber palava pudru tiirelnud. Ei ole minulgi mingiteks lisakohustusteks aega, sõna "partei" kõlab lapsepõlvest peale kahtlaselt ning "erakond" seostub sõnadega "lehmakauplemine", "kodanlik" ja "klikeaegne". Ei ole mulgi erilist isu rabeleda vaid selleks, et vajalikul hetkel tuhandest nõutavast liikmest kymme puudu jääks. Aga veel vähem on mul tahtmist endale tunnistada, et nende kymne puuduva inimese seas olin mina.
Nii nagu see seis on, pole Riigikokku pääsemiseks vajaliku 5% häälte kokkusaamine rohelistele mingi probleem. Kuni sa midagi avalikult teinud pole, ei arva enamik inimesi sinust pahasti. Meil on ju terve põlvkond fosforiidisõja aegseid polgu poegi, eks ole minagi nende seas. Ja kellele tänini agraarse tausta ja yhiskondliku alateadvusega Eestis ei meeldiks linnulaul ja lillikesed, päikeselised aasad ja vulisevad ojakesed, Fred Jyssi saated ja Rein Marani filmid, karvased muhedad kampsuneis mehikesed? Olgem ausad, selliseid kurje vastalisi on vähe.
Erakonnana registreerimiseks nõutava tuhande hinge kokkusaamine on märksa keerulisem. Hääletamine on salajane, sellega "riskiksid" ka teiste parteide liikmed. Yhel või teisel määral roheline olek ei tähenda ju mõne muu partei ideoloogiast põhimõttelist loobumist (vähemalt seni, kuni pole avalikke vastasseise). Aga kuhugi astumine tundub naha turuleviimise moodi. Avalikult kyll ei tahaks. Ei, ma ootaks parem selle kiire asjaga, no vähemasti seni, kuni neil hääled koos on, eks võitjate poolele või ikka minna...
Vaatame, ehk siiski saab. Minu andmetel on praegu koos umbes 400 sooviavaldust, ehkki andmed pole nii kindlad, et neid Vikipeediasse kirja julgeksin panna. Ja kui ma ise õla alla panen ja piisavalt paljudele inimestele piisavalt kaua närvidele käin, et nemadki liigutama hakkaks, kaasa arvatud kõik need, kes on ytelnud, et nad ise ei tule, kuid on nõus aitama... Neid on tegelikult päris palju ja vajaduse korral on mul valjem hääl kui Gori joonistatud turumutil. Kahe eest peaks ikka käima.
Ei, ma ei ole kindel, et sest asjast asja saab. Olen ise ägeda loomuga ja tean ka eestlaste lemmikkommet igat asja kindluse mõttes vähemalt kaks teha. Olid meil kaks roheliste parteid, olid rojalistid ja monarhistid, on kaks suurt parempoolset parteid. On siiani Eesti Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine, mis omavahel alati hästi läbi ei saa ning mille liikmed tihtipeale parteistumisest yhel või teisel põhjusel ära ytlevad (veel yks teema, mille võiks kunagi hambu võtta). On ka samad ohud, mis yhemeheparteidel ikka. (Nimeta kähku yks Rohelise Erakonna Algatusgrupi liige! Ei, mitte Strandberg. Vaikus? Hmh. Villu Tammest ei ole kuulnud?)
Samas - yhegi teise partei puhul ei looda ma millelegi. Ei looda ka sellele, et Eestis rohelist asja ajades maailma kuidagi muuta õnnestuks. (Palju siingi neid parlamendikohti saada võiks? Yks? Kaks? Kolm? Oleme optimistid, jah?) Olen ise põhimõtteline pessimist ja õnnetusekuulutaja. Aga aeg-ajalt midagi siiski loota võiks.
Muud ju pole.
Hullemaks sellest ikka ei lähe. Ent kui ma ise ka midagi ei tee, siis läheb kindlasti.
P...sse kah, proovime.
Seda ma tean, et levinuim suhtumine on: "Tulge tehke mulle partei, siis on mul, kelle poolt hääletada. Ei, ma liikmeks astuda ei taha, aga ma suhtun teisse niisama ebamäärase sympaatiaga." Aga et esimene konkreetne põhjendus on "ema ei luba" ja alles tykk maad hiljem järgneb jutt ajakirjanduskarjäärist, seda poleks osanud arvata.
Eks takkajärgi vaadates on ilmselt ikkagi syydi pohmell. Poleks ma eelmisel õhtul sõbraga põhjalikult õlut võtnud, oleksin veel kaua nagu kass ymber palava pudru tiirelnud. Ei ole minulgi mingiteks lisakohustusteks aega, sõna "partei" kõlab lapsepõlvest peale kahtlaselt ning "erakond" seostub sõnadega "lehmakauplemine", "kodanlik" ja "klikeaegne". Ei ole mulgi erilist isu rabeleda vaid selleks, et vajalikul hetkel tuhandest nõutavast liikmest kymme puudu jääks. Aga veel vähem on mul tahtmist endale tunnistada, et nende kymne puuduva inimese seas olin mina.
Nii nagu see seis on, pole Riigikokku pääsemiseks vajaliku 5% häälte kokkusaamine rohelistele mingi probleem. Kuni sa midagi avalikult teinud pole, ei arva enamik inimesi sinust pahasti. Meil on ju terve põlvkond fosforiidisõja aegseid polgu poegi, eks ole minagi nende seas. Ja kellele tänini agraarse tausta ja yhiskondliku alateadvusega Eestis ei meeldiks linnulaul ja lillikesed, päikeselised aasad ja vulisevad ojakesed, Fred Jyssi saated ja Rein Marani filmid, karvased muhedad kampsuneis mehikesed? Olgem ausad, selliseid kurje vastalisi on vähe.
Erakonnana registreerimiseks nõutava tuhande hinge kokkusaamine on märksa keerulisem. Hääletamine on salajane, sellega "riskiksid" ka teiste parteide liikmed. Yhel või teisel määral roheline olek ei tähenda ju mõne muu partei ideoloogiast põhimõttelist loobumist (vähemalt seni, kuni pole avalikke vastasseise). Aga kuhugi astumine tundub naha turuleviimise moodi. Avalikult kyll ei tahaks. Ei, ma ootaks parem selle kiire asjaga, no vähemasti seni, kuni neil hääled koos on, eks võitjate poolele või ikka minna...
Vaatame, ehk siiski saab. Minu andmetel on praegu koos umbes 400 sooviavaldust, ehkki andmed pole nii kindlad, et neid Vikipeediasse kirja julgeksin panna. Ja kui ma ise õla alla panen ja piisavalt paljudele inimestele piisavalt kaua närvidele käin, et nemadki liigutama hakkaks, kaasa arvatud kõik need, kes on ytelnud, et nad ise ei tule, kuid on nõus aitama... Neid on tegelikult päris palju ja vajaduse korral on mul valjem hääl kui Gori joonistatud turumutil. Kahe eest peaks ikka käima.
Ei, ma ei ole kindel, et sest asjast asja saab. Olen ise ägeda loomuga ja tean ka eestlaste lemmikkommet igat asja kindluse mõttes vähemalt kaks teha. Olid meil kaks roheliste parteid, olid rojalistid ja monarhistid, on kaks suurt parempoolset parteid. On siiani Eesti Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine, mis omavahel alati hästi läbi ei saa ning mille liikmed tihtipeale parteistumisest yhel või teisel põhjusel ära ytlevad (veel yks teema, mille võiks kunagi hambu võtta). On ka samad ohud, mis yhemeheparteidel ikka. (Nimeta kähku yks Rohelise Erakonna Algatusgrupi liige! Ei, mitte Strandberg. Vaikus? Hmh. Villu Tammest ei ole kuulnud?)
Samas - yhegi teise partei puhul ei looda ma millelegi. Ei looda ka sellele, et Eestis rohelist asja ajades maailma kuidagi muuta õnnestuks. (Palju siingi neid parlamendikohti saada võiks? Yks? Kaks? Kolm? Oleme optimistid, jah?) Olen ise põhimõtteline pessimist ja õnnetusekuulutaja. Aga aeg-ajalt midagi siiski loota võiks.
Muud ju pole.
Hullemaks sellest ikka ei lähe. Ent kui ma ise ka midagi ei tee, siis läheb kindlasti.
P...sse kah, proovime.
See blog ei taha, et temas teatrist kirjutataks.
Ta hakkab vastu.
Sellegipoolest yritan oma esimese teatrijutuga täna yhele poole saada, olgugi see nyydseks vähemalt kuuvanune. Kunst ei igane, vaid kypseb.
***
Saabusin just "Hamleteilt". Yletas kyll, jah, ootusi. Ootasin märksa vähemat.
Tänapäevane Tallinna teater on suures osas permanentne revolutsioneerimine, mis minu jaoks, kes ma ajaloost päris mitmeid mässe ja revolutsioone tunnen, muutub ysna kiiresti igavaks ja yheylbaliseks. Huvitaval kombel suudetakse klassikaliste ja kanoniseeritud vormide valitsusajal palju omanäolisemaid asju teha kui kymme aastat kestva revolutsiooni tingimustes (ja ma ei pea silmas yksnes teatrit). Võib-olla on asi selles, et kaanoni kõrval on lihtne uuenduslik olla, piisab palju vähemast, yleyldise lärmi ja tuledevilgutamise keskel on aga raske millegagi silma torgata. Ja siis pingutavadki kõik yle.
Andeka näitleja, andeka lavastaja ja andeka tehniku täitsa tore koostöö. Tõsi, tehnik jäi mõnevõrra domineerima, nii nagu tehnika väikesed rõõmud jäid domineerima Yyratu Mõttesygavuse yle. Vaadata oli sellegipoolest tore. Kuni seda veel igal pool näha ei saa, las aga olla.
Et publik kunsti hinnata oskab, oli näha juba noorte ja pisut vanemate tytarlaste kyllusest saalis. Mis seal imestada, Juhan Ulfsak on ilus poiss, kõhn ja heas vormis. Pealegi saab teda "Hamletites" näha igast asendist, topless'ina ja võimlemaski. Hamlet, ahvide kuningas. Minusugustel on kyll veidi keerulisem, tuleb keskenduda muule - pole kedagi, kellega samastuda.
Pagana hea näitleja on ta ikkagi.
Pool mängulusti tulebki "Hamleteis" tehnikast ja teine pool ergutavast fyysilisest aktiivsusest. Tyki esimese kolmandiku vaatasin minagi laval toimuvat suhteliselt tuima näoga, kuni esimese filmijupini. Edasi teadsin juba, mida oodata.
Palju väikesi vahvaid trikke. Kõigepealt teeb Ulfsak kuuldemängu, siis mängib ykshaaval rollid sisse, lõpuks näidatakse liigutuste summat filmilinal. Mina tapsin minu ära, mina vaatasin pealt. Kahekõne iseenese peaga, autoportree Yorickuna. Suhtlus juhanipäise publikuga ja laulukoor.
Kui suure traagika varud on teatrist otsas, peab tehniline häädus asja ära ajama.
Ei mina nurise, ei kiida ka mitte.
P.S. Ei tea, mis sel Eesti teatril viga on, aga ma pole tykk aega yhtki etendust näinud, kus astmaatik esimeses reas istuda saanuks. Suvises Wiiraltis tossasid, Vanemuise Albee's tossasid, siin ka tossasid. Ainult "Juuditis" vist ei tossanud või ma siis ei mäleta, vähemalt rõdule ei olnud tunda. Mitte et ma ise kuidagi astmaatiline oleks, lihtsalt silma ja ninna torkas.
Ta hakkab vastu.
Sellegipoolest yritan oma esimese teatrijutuga täna yhele poole saada, olgugi see nyydseks vähemalt kuuvanune. Kunst ei igane, vaid kypseb.
***
Saabusin just "Hamleteilt". Yletas kyll, jah, ootusi. Ootasin märksa vähemat.
Tänapäevane Tallinna teater on suures osas permanentne revolutsioneerimine, mis minu jaoks, kes ma ajaloost päris mitmeid mässe ja revolutsioone tunnen, muutub ysna kiiresti igavaks ja yheylbaliseks. Huvitaval kombel suudetakse klassikaliste ja kanoniseeritud vormide valitsusajal palju omanäolisemaid asju teha kui kymme aastat kestva revolutsiooni tingimustes (ja ma ei pea silmas yksnes teatrit). Võib-olla on asi selles, et kaanoni kõrval on lihtne uuenduslik olla, piisab palju vähemast, yleyldise lärmi ja tuledevilgutamise keskel on aga raske millegagi silma torgata. Ja siis pingutavadki kõik yle.
Andeka näitleja, andeka lavastaja ja andeka tehniku täitsa tore koostöö. Tõsi, tehnik jäi mõnevõrra domineerima, nii nagu tehnika väikesed rõõmud jäid domineerima Yyratu Mõttesygavuse yle. Vaadata oli sellegipoolest tore. Kuni seda veel igal pool näha ei saa, las aga olla.
Et publik kunsti hinnata oskab, oli näha juba noorte ja pisut vanemate tytarlaste kyllusest saalis. Mis seal imestada, Juhan Ulfsak on ilus poiss, kõhn ja heas vormis. Pealegi saab teda "Hamletites" näha igast asendist, topless'ina ja võimlemaski. Hamlet, ahvide kuningas. Minusugustel on kyll veidi keerulisem, tuleb keskenduda muule - pole kedagi, kellega samastuda.
Pagana hea näitleja on ta ikkagi.
Pool mängulusti tulebki "Hamleteis" tehnikast ja teine pool ergutavast fyysilisest aktiivsusest. Tyki esimese kolmandiku vaatasin minagi laval toimuvat suhteliselt tuima näoga, kuni esimese filmijupini. Edasi teadsin juba, mida oodata.
Palju väikesi vahvaid trikke. Kõigepealt teeb Ulfsak kuuldemängu, siis mängib ykshaaval rollid sisse, lõpuks näidatakse liigutuste summat filmilinal. Mina tapsin minu ära, mina vaatasin pealt. Kahekõne iseenese peaga, autoportree Yorickuna. Suhtlus juhanipäise publikuga ja laulukoor.
Kui suure traagika varud on teatrist otsas, peab tehniline häädus asja ära ajama.
Ei mina nurise, ei kiida ka mitte.
P.S. Ei tea, mis sel Eesti teatril viga on, aga ma pole tykk aega yhtki etendust näinud, kus astmaatik esimeses reas istuda saanuks. Suvises Wiiraltis tossasid, Vanemuise Albee's tossasid, siin ka tossasid. Ainult "Juuditis" vist ei tossanud või ma siis ei mäleta, vähemalt rõdule ei olnud tunda. Mitte et ma ise kuidagi astmaatiline oleks, lihtsalt silma ja ninna torkas.
Sunday, October 8, 2006
Politiseerumine
Nojah, nyyd ma tegin selle siis ära.
Astusin erakonda.
Ega see ei tohiks kyll kedagi yllatada.
Ei olnud ootamatu, pigem aja kysimus.
Oleksin juba viiendas klassis sinna astunud, kui oleks olnud, kuhu astuda.
Ega ma yhtegi teist pole kunagi kaalunudki.
Muret teeb ennekõike mu enda kalduvus igasugustes asjades kohe sekeldama hakata.
Kust ma selle aja võtan?
Ohjah.
Miks?
Olen kyll, jah, professionaalne pessimist.
(Saan negativismi eest palkagi - otsin teiste tööst vigu.)
Samas: millelegi võiks ju loota.
Näis, mis sest saab.
P.S. Kel huvi, saab avaldusi minu käest.
Astusin erakonda.
Ega see ei tohiks kyll kedagi yllatada.
Ei olnud ootamatu, pigem aja kysimus.
Oleksin juba viiendas klassis sinna astunud, kui oleks olnud, kuhu astuda.
Ega ma yhtegi teist pole kunagi kaalunudki.
Muret teeb ennekõike mu enda kalduvus igasugustes asjades kohe sekeldama hakata.
Kust ma selle aja võtan?
Ohjah.
Miks?
Olen kyll, jah, professionaalne pessimist.
(Saan negativismi eest palkagi - otsin teiste tööst vigu.)
Samas: millelegi võiks ju loota.
Näis, mis sest saab.
P.S. Kel huvi, saab avaldusi minu käest.
Saturday, October 7, 2006
Limbotantsijatel hakkab kiire
Paari päeva vanune teoloogiauudis: Vatikan kaalub limbo ärakaotamist.
Kyllap katoliiklastel on põnev, kõigi teiste jaoks kuulub teade rubriikidesse "Kirev kera" ja "Vaat', mis välja mõtlesid".
Kuidas seda limbot doktrinaarses kontekstis tõlgitakse?
Kyllap katoliiklastel on põnev, kõigi teiste jaoks kuulub teade rubriikidesse "Kirev kera" ja "Vaat', mis välja mõtlesid".
Kuidas seda limbot doktrinaarses kontekstis tõlgitakse?
Friday, October 6, 2006
FIEd varna, firmad riiulisse!
Eelmises jutujupis viidatud artiklile on tekkinud kommentaar. Keegi M kirjutab:
Miks peaks firmade asutamine nii aeganõudev ja kulukas olema? Ja miks peaks inimene puulusikate treimiseks ennast mingite akronyymidega märgistama, pabereid mustama ja maksuametiga vaidlema? Kogu selle aja jooksul jõuaks ta palju puulusikaid teha. Või aktsiaid osta. Või muud teha, mis teda huvitab.
Mida riik hoopis tegema peaks, oleks ettevõtete asutamine ja omamine nii lihtsaks ja odavaks teha, et kellelgi ei oleks probleemi sellega - uuest aastast tulev ettevõtte asutamine 2 tunni jooksul online'is oleks esimene samm, kuid ka edaspidine ettevõtte "elushoidmine" peaks olema lihtsam. Nt võiks sisse tuua "dormant" ettevõtte mõiste, millel tegevuse puudumisel pole ka mingit aruandlust jms.Mulle see mõte meeldib. Eks M jätkab veel natuke ja ylejäänud jutt on minu maitse jaoks juba liigne entusiasm, aga selles lõigus kirjutatuga olen täiesti nõus.
Riik kusjuures ei peaks võitlema riiulifirmade olemasoluga, kui see (asutamine ja omamine) oleks paremini läbimõeldud, lihtsam protsess ja täiesti digitaalne. Iga eraisik võiks siis pea olematute kuludega asutada kasvõi iga eraldi investeeringu jaoks erineva ettevõtte...
See kõik teeks näiteks abs. ebavajalikuks sellise nähtuse nagu FIE - kas keegi teab, milleks on see vajalik (peale selle et siiani on eraisikul seda mõnevõrra kergem pidada kui OÜ-d)?
Miks peaks firmade asutamine nii aeganõudev ja kulukas olema? Ja miks peaks inimene puulusikate treimiseks ennast mingite akronyymidega märgistama, pabereid mustama ja maksuametiga vaidlema? Kogu selle aja jooksul jõuaks ta palju puulusikaid teha. Või aktsiaid osta. Või muud teha, mis teda huvitab.
Ära tiri mind yle tee!
Märkamatult on toredad inimesed mu enda koduõuel klopsinud kokku asjanduse nimega Google Eesti. Aga et kyynalt ei tohi mingil juhul vaka alla panna (sest vakk põleks ju maha), ongi nyyd NII. Iga kord, kui ma brauseri lahti teen (mis on mu avaleht, ah?), või avan millegi otsimiseks uue saki, jõllitab mulle sealt vastu Google Eesti. Et mu eelistused elik preferentsid on kenasti paigas, ei tähenda see muud, kui et kõik minule vajalikud tööriistad ja vidinad, mis ma Google'is ajapikku hoolega paika olen sättinud, oleks justkui torm minema pyhkinud. Ilus lage plats. Linkigi ei lähe. On ainult valida, kas "eesti" või "russkom" (isegi mitte "na russkom").
Kui seda "Eestit" lähemalt uurida, on see samasugune poolkeelne käkk nagu enamik "eestikeelset" tarkvara. (Miks on eestikeelse tarkvara fänniklubi veendunud, et menyykäskudest tuleb tõlkida vaid pooled või kui tõlgid menyyd, ära jumala eest tõlgi helpi või veateateid? Olen oksendamiseni jamanud programmidega, milles veateated on yhes ja help teises keeles, nii et kuratki tulemusest aru ei saa.) Kõigele lisaks on eesti teksti kirjutanud keegi, kes pole komade olemasolust kuulnudki.
Tänases lehes kirjutab Tõnis Oja sellest, kuidas riik investoritele pidevalt käru keerab, kuna hoolitseb nende eest nagu napiaruline aeglane hiid muistegi. Juba hetiidi tekstis hiid Ullikummist kirjutati: "Suur on ta, valge basaltkalju, ainult mõistust pole tal sugugi." Kui keegi pole ka abi palunud, tuleb ikkagi kari pioneere fanfaaridega ning tassib karjuva ja siputava tädikese yle tee.
Millal olen ma palunud, et iga kord, kui selja keeran, mu igapäevased töövahendid laualt koristataks ja kapi otsa tõstetaks?
Oi, oi, olen kuri.
Kui seda "Eestit" lähemalt uurida, on see samasugune poolkeelne käkk nagu enamik "eestikeelset" tarkvara. (Miks on eestikeelse tarkvara fänniklubi veendunud, et menyykäskudest tuleb tõlkida vaid pooled või kui tõlgid menyyd, ära jumala eest tõlgi helpi või veateateid? Olen oksendamiseni jamanud programmidega, milles veateated on yhes ja help teises keeles, nii et kuratki tulemusest aru ei saa.) Kõigele lisaks on eesti teksti kirjutanud keegi, kes pole komade olemasolust kuulnudki.
Tänases lehes kirjutab Tõnis Oja sellest, kuidas riik investoritele pidevalt käru keerab, kuna hoolitseb nende eest nagu napiaruline aeglane hiid muistegi. Juba hetiidi tekstis hiid Ullikummist kirjutati: "Suur on ta, valge basaltkalju, ainult mõistust pole tal sugugi." Kui keegi pole ka abi palunud, tuleb ikkagi kari pioneere fanfaaridega ning tassib karjuva ja siputava tädikese yle tee.
Millal olen ma palunud, et iga kord, kui selja keeran, mu igapäevased töövahendid laualt koristataks ja kapi otsa tõstetaks?
Oi, oi, olen kuri.
Thursday, October 5, 2006
Mentaat, menteet, mentuut...
Keelekõrv tundis muret, mida teha sõnaga mentee.
Viimase aja äripopkirjanduses (vrdl J-pop ja opkunst) on palju jahu mentoritest ja menteedest. Yks õpetab, mis värk elus on, teine katsub esimese sõnade järgi käia.
Jäin kah mõttesse. Pole varem osanud nendega suurt midagi ette võtta. Mentor on, teadagi, nimetatud Mentori järgi, aga yhtegi Mentee-nimelist tegelast ma kyll Vana-Kreekast ei mäleta. Yksvahe ringles inglise keeles diskee, kuid mis sellest sai, ei mäleta ammugi. Disk või ketas vist. Analooge ei maksa otsida, vihjab bidee.
Aga miks peab yldse igal väljamaa sõnal olema eesti keeles yhene vaste? Ilmamaa keeltes on rohkem sõnu kui meil nende lausujaid. Ameerika student ei ole eesti yliõpilane, kuna keskmine kolledž on meie jaoks midagi pooletoobist keskkooli ja ylikooli vahel. (Tõlkeraskustest vabanemiseks on nyyd hakatud meiegi ylikoole poolde toopi pressima, mis ei puutu siinkohal kyll teemasse.) Sumeri me eesti vastest ei maksa isegi mitte unistada. (Ytleme, et see mahub umbkaudu "seaduse" ja "hiilguse" või "aura" vahele, kuid võib olla ka fyysiline ese.) Milleks?
Las olla õpetaja ja õpilane. Ei mingeid mente.
P.S. Viimase aja lugemus pressib muidugi uksest-aknast sisse ja soovitab sõna mentaat. On, jah, lõbus. Kõtt!
Viimase aja äripopkirjanduses (vrdl J-pop ja opkunst) on palju jahu mentoritest ja menteedest. Yks õpetab, mis värk elus on, teine katsub esimese sõnade järgi käia.
Jäin kah mõttesse. Pole varem osanud nendega suurt midagi ette võtta. Mentor on, teadagi, nimetatud Mentori järgi, aga yhtegi Mentee-nimelist tegelast ma kyll Vana-Kreekast ei mäleta. Yksvahe ringles inglise keeles diskee, kuid mis sellest sai, ei mäleta ammugi. Disk või ketas vist. Analooge ei maksa otsida, vihjab bidee.
Aga miks peab yldse igal väljamaa sõnal olema eesti keeles yhene vaste? Ilmamaa keeltes on rohkem sõnu kui meil nende lausujaid. Ameerika student ei ole eesti yliõpilane, kuna keskmine kolledž on meie jaoks midagi pooletoobist keskkooli ja ylikooli vahel. (Tõlkeraskustest vabanemiseks on nyyd hakatud meiegi ylikoole poolde toopi pressima, mis ei puutu siinkohal kyll teemasse.) Sumeri me eesti vastest ei maksa isegi mitte unistada. (Ytleme, et see mahub umbkaudu "seaduse" ja "hiilguse" või "aura" vahele, kuid võib olla ka fyysiline ese.) Milleks?
Las olla õpetaja ja õpilane. Ei mingeid mente.
P.S. Viimase aja lugemus pressib muidugi uksest-aknast sisse ja soovitab sõna mentaat. On, jah, lõbus. Kõtt!
Tuesday, October 3, 2006
Leia pildilt rehepapp
Räägivad kaks inimest struktuurifondidest ja projektikirjutamisest. Mõlemad on professionaalid. Mõlemad saavad projektiasjandusega tegelemise eest palka.
Yks:
Teine:
Kas teie näete suhtumises mingit vahet? Mina kyll näen.
Yks:
Rahastaja või doonor ei ole mingi koll.
Loo ja hoia kontakti rahastajaga.
Projekti kirjutamisel ole konkreetne.
Kasuta lihtsat keelt, tähtis on projekti sisu.
Rahastamine on kahepoolne suhe ja seda tuleb hoida.
Jaga rahastajale regulaarselt informatsiooni.
Ole rahastajale info andmisel aus.
Teine:
Rõhutamine vajalikus valguses
Ärge kartke ilustada või üle paisutada
Nahaalsus – valehäbist lahti!
Rahastamistaotlused on loterii.
Pileti hind: ajaline ja rahaline kulu.
Jackpot 2007–2013: 53 miljardit krooni.
Kas teie näete suhtumises mingit vahet? Mina kyll näen.
Katkine keel ja veebivaevad
"Turul valitsev äike poob transpordifirmasid – välismaalaste hõivamine saab hoo sisse?" luuletas Transportöör.
"Oksjanist osavõtta sooviad saavad asjadega tutvuda Hobuveskis samal päeval alates keskpäevast," kirjutas Kultuuriinimene.
"Väga hea Exceli tundmise oskust" tahtis Tollifirma.
Ei ole mina veel väga head Excelit näinud (ehkki see uus nyyd olevat, räägivad entusiastid). Muud ei hakka isegi kommenteerima.
Miks nad nii teevad?
***
Vaese Turu-uuringute ASi veebiaadress on www.turu-uuringute.ee.
Mitte turu-uuringud.ee, nagu arvata võiks.
Jama tegelikult selle omastava käändega: tee nii või naa, mitte ei saa hästi.
Kujutan selgelt ette, kuidas õnnetukesed jagelesid Estnetiga või mis pseudonyymi all see Lippmaa neid Eesti aadresse jagabki. "Aga teie seltsi nimi on Turu-uuringute, mitte Turu-uuringud!" - *turu-uurija paneb sõrme meelekohale, teeb suuga "põmm!" ja kukub*
Ega mul ka head lahendust ei ole.
P.S. "THE PRODUCTION OF METALLIC PRODUCTS. THE SELLING OF METALLIC PRODUCTS. SUBCONTRACTINGS. IRON MANUFACTURE. JOBS WITH BLACK AND/OR COLOURFUL METAL."
Ai.
"Oksjanist osavõtta sooviad saavad asjadega tutvuda Hobuveskis samal päeval alates keskpäevast," kirjutas Kultuuriinimene.
"Väga hea Exceli tundmise oskust" tahtis Tollifirma.
Ei ole mina veel väga head Excelit näinud (ehkki see uus nyyd olevat, räägivad entusiastid). Muud ei hakka isegi kommenteerima.
Miks nad nii teevad?
***
Vaese Turu-uuringute ASi veebiaadress on www.turu-uuringute.ee.
Mitte turu-uuringud.ee, nagu arvata võiks.
Jama tegelikult selle omastava käändega: tee nii või naa, mitte ei saa hästi.
Kujutan selgelt ette, kuidas õnnetukesed jagelesid Estnetiga või mis pseudonyymi all see Lippmaa neid Eesti aadresse jagabki. "Aga teie seltsi nimi on Turu-uuringute, mitte Turu-uuringud!" - *turu-uurija paneb sõrme meelekohale, teeb suuga "põmm!" ja kukub*
Ega mul ka head lahendust ei ole.
P.S. "THE PRODUCTION OF METALLIC PRODUCTS. THE SELLING OF METALLIC PRODUCTS. SUBCONTRACTINGS. IRON MANUFACTURE. JOBS WITH BLACK AND/OR COLOURFUL METAL."
Ai.
Kõik taksojuhid ei ole yhesugused
- On jah punane, raisk! Vada kui punane, nagu päike, nagu äike! Ma vean kihla, et keegi, raisk, tellis selle.
- Tellis jah. Äripäeva maja.
- No mis ma ytlen! Niikuinii kommareid täis, raisk!
- Tellis jah. Äripäeva maja.
- No mis ma ytlen! Niikuinii kommareid täis, raisk!
Monday, October 2, 2006
Väikesed toredad asjad.
Meeldib see teile või mitte, enamik bussijuhte kuulab Elmari raadiot. Ega see neid ei huvitagi, kas see sõitjatele meeldib. Mõni saab suhteliselt tasakesi hakkama, nii et jube on ainult esimestes ridades tema läheduses, mõni on kehvema kuulmisega ja paneb "proletapeedi", nagu kirjutas kunagi keegi Ekspressi muusikaarvustaja, yle terve bussi yyrgama, et ykski tuim hing helikunsti imedest puutumata ei jääks. Yhest sellisest, kes ei paistnud aimavatki, et ta kunagi selle eest tappa võidakse, tahtsin kunagi kirjutada Eduard Wiiraltiga seoses, kuid nagu paljud head asjad, jäi seegi jutt soiku.
Viimastel aastatel on saatuslik Elmari-tõbi hiilinud ka taksojuhtide autoraadiotesse. Mis teha, taksos ei päästa sind ka tagumises reas istumine. Kui viis aastat tagasi võis pooltes taksodes veel Kukut kuulata, siis praeguseks on "tippintellektuaalid" muutunud tõeliselt haruldasteks. Ehkki, jah, kuu või kahe eest kuulas yks džentelmen õhtustel tänavatel seilates Jarréd.
Aga täna kohtusin ma taksojuhiga, kelle hämarat salongi lõikas Pink Floyd. Nagu ytles elevant yhes muistses anekdoodis: "Vetšnõi kaaaif!" Ausõna, oleksin tahtnud veel kuhugi sõita. Nii ma lõpuks ytlesingi.
***
Jälle yks tehnovidin majapidamises juures: sain täna sammulugeja kätte. Punases Pilvelõhkujas aeti nädal aega kampu kokku, et käimisvõistlusel osaleda. Meeskond, kes homsest kuni oktoobri lõpuni kõige rohkem samme kokku saab, omandab igavese kuulsuse ja tänu pluss veel mingi auhinna. Vist Sportlandi kinkekaardi vms, millega mul midagi teha pole. Sammudega kyll, need kuluvad marjaks ära. Imelik ja naljakas riistapuu on, õpetus segasevõitu ja ise sihuke...pisike. Kuidagi ma ta siiski tööle sain ja midagi ta loendab. Ootame homset.
***
Hommikul käisin postkontoris kolme lipikuga, millel saatjaks kirjas "USA". Kahekymneminutise sebimise käigus (miks nad enda pakke mingisse systeemi ei pane?) sain kolme asemel kätte neli, vahepeal oli yks juurde tulnud. Töö juures koukisin neljast pakist kolm lahti. Mida seal kõike ei olnud! Kolm osa "Wheel of Time'i" sarjast pluss yks kogumik "Legende", "Genghis Khan and the Making of the Modern World", kogumik Buffy lugusid, Marenboni "Early Medieval Philosophy", Cadigani antoloogia "The Ultimate Cyberpunk"... Nämm, nämm, mats.
Koju tulles leidsin aga postkastist uue lipiku. Saatjaks oli seekord "San Francisco".
Vahva ja uskumatu: Eesti Post õpib geograafiat.
Viimastel aastatel on saatuslik Elmari-tõbi hiilinud ka taksojuhtide autoraadiotesse. Mis teha, taksos ei päästa sind ka tagumises reas istumine. Kui viis aastat tagasi võis pooltes taksodes veel Kukut kuulata, siis praeguseks on "tippintellektuaalid" muutunud tõeliselt haruldasteks. Ehkki, jah, kuu või kahe eest kuulas yks džentelmen õhtustel tänavatel seilates Jarréd.
Aga täna kohtusin ma taksojuhiga, kelle hämarat salongi lõikas Pink Floyd. Nagu ytles elevant yhes muistses anekdoodis: "Vetšnõi kaaaif!" Ausõna, oleksin tahtnud veel kuhugi sõita. Nii ma lõpuks ytlesingi.
***
Jälle yks tehnovidin majapidamises juures: sain täna sammulugeja kätte. Punases Pilvelõhkujas aeti nädal aega kampu kokku, et käimisvõistlusel osaleda. Meeskond, kes homsest kuni oktoobri lõpuni kõige rohkem samme kokku saab, omandab igavese kuulsuse ja tänu pluss veel mingi auhinna. Vist Sportlandi kinkekaardi vms, millega mul midagi teha pole. Sammudega kyll, need kuluvad marjaks ära. Imelik ja naljakas riistapuu on, õpetus segasevõitu ja ise sihuke...pisike. Kuidagi ma ta siiski tööle sain ja midagi ta loendab. Ootame homset.
***
Hommikul käisin postkontoris kolme lipikuga, millel saatjaks kirjas "USA". Kahekymneminutise sebimise käigus (miks nad enda pakke mingisse systeemi ei pane?) sain kolme asemel kätte neli, vahepeal oli yks juurde tulnud. Töö juures koukisin neljast pakist kolm lahti. Mida seal kõike ei olnud! Kolm osa "Wheel of Time'i" sarjast pluss yks kogumik "Legende", "Genghis Khan and the Making of the Modern World", kogumik Buffy lugusid, Marenboni "Early Medieval Philosophy", Cadigani antoloogia "The Ultimate Cyberpunk"... Nämm, nämm, mats.
Koju tulles leidsin aga postkastist uue lipiku. Saatjaks oli seekord "San Francisco".
Vahva ja uskumatu: Eesti Post õpib geograafiat.