Inimesed nurisevad, et perekond Ilvesed virisevad meedia kallal, ise aga ei tee käega kärbsepesagi. Presidendiproua hädaldab, et ajakirjandus räägib peamiselt tema kleitidest, mitte vaimsest ilust, samas kui ta ise räägib... noh, põhiliselt kleitidest ja rulluisutamisest.
Viimane tilk niigi yleajavasse vanni oli kuulujutt, et riigi järgmiseks aastapäevaks tehakse range valik, kelle riik see siis ikkagi on ja kelle oma ei ole tema mitte. Tundub, et rahvas nõuab torumeest - või siis vähemalt uut presidenti.
Teisalt tekivad juba esimesed linnukesed, kes avalikult tunnistavad, et neisse see riik ei puutu. Proua Saagim ytles preili Lassi kohta "fuih" ja imestas, kas imelik ei olnud - tema kyll võõrale juubelile ei trygiks. Ilmselt peab neiu Liis Eesti riigi juubelit siis veidi rohkem enda omaks kui Soome kodaniku maadam.
Olgu mis on, aga tõsi ta on: Evelin ei ole selline klassikaline first lady, kes käiks pehmeid väärtusi levitamas ja sotsiaalsysteemi heidikuid paitamas. Ometi on see meetod praktikas ära proovitud, populaarne ja mõistlik, hoiab inimeste huvi yleval ja maine sydamliku. Pealegi jätab vähem ruumi võsapetsidele. Tommyboy eelmine naine oli psyhholoog, kyllap oleks ta rahva ihast niisuguse käitumise järele paremini aru saanud.
Tegelikult pole uut presidenti nõuda eriti säästlik. Vana on veel täiesti tarvitamiskõlbulik, alles ta valitud saigi. Ja viga on ka rohkem mitte peas, mis on ju kenade prillidega ja puha, vaid kaelas, mille kylge käib kikilips ja mis seda pead käänab. Nii et mõistlikum oleks minna kurja juure kallale: lahutus tuleb riigile ikkagi odavam kui uued valimised.
Aga kes eesti rahvast ikka keelab - teeme järjekordse veebipetitsiooni selle nimel, et Toomase eelmine kaasa tagasi tuleks ning kurja Evelini Kadrioru lossist lähimasse spordiklubisse kihutaks. Allkirju korjata ju eestlastele meeldib ning praegu polegi yhtki konkureeriva populaarsusega ettevõtmist. Ma ta nime kyll kahjuks ei mäleta, ent luban selle nooriku tagasituleku ajaks ära õppida.
***
Et mind vääriti ei mõistetaks, annan ametlikult teada, et mind isiklikult ei huvita kogu see tsirkus karvavõrdki. Mul on ysna ykskõik sellest, kellega Eesti president kokku või lahku elab, kuidas nad riides käivad või mis nad Eesti ajakirjandusest arvavad. Mul on ysna ykskõik isegi sellest, mida Liis Lass teeb või kirjutab - noor tydruk, las möllab, kyll ykskord maha rahuneb (või ei rahune). Mulle lihtsalt meeldib vahel haigeid kohti näpuga torkida.