Printsiip on lihtne, aga kõik ei paista sellest ikka veel aru saavat. Lollide hulk on lõpmatu.
Pärast mitmesuguseid tarkvarauuendusi ajasin jupp aega jälle Adblocki aktiivselt kasutamata läbi. Nyyd aga hakkas läbi David Bowie loo "Rebel, Rebel" kostma mingit laminat Hondadest. Syydlaseks osutus Päevalehe autoreklaam.
Oli kunagi selline aeg, kui igal eestikeelsel uudistelehel miski vilkus, hyples ja vingus. Eriti totter oli Postimees, kus suvalisel hetkel hakkas järsku kuskil kolmanda ekraanitäie lõpus uudisvideo mängima. Pärast kunagist esmavaimustust piirdusid suuremad lehed ikkagi videotega, mis võivad kyll ringiratast käia, ent vähemasti ei häälitse. Delfist on tihti mingid liikuvad objektid silma jäänud, aga kui ma neil ise häält lahti ei keera, saan nad eest ära kruttida ja rahus tööd teha.
Honda reklaam aga alustas ise lamisemist. Vajutad stoppnupust kinni, hakkab natukese aja pärast uuesti. Mis veel hullem: häält ei saa yldse kinni keerata. Ainult vaiksemaks või kõvemaks.
Kui inimene tahab, et tema reklaami ei nähtaks, teda ennast ja reklaamiandjat aga aktiivselt vihataks, pyyab ta teha nii, et see teistele närvidele käiks. Palju õnne, EPL, sedapuhku läks korda. Keerasin kõik Päevalehe bännerid kinni. Mis te arvate, turunduskeenjused: kas on vähimatki lootust, et lugeja klõpsab reklaamile, mida ta ei näe?
***
Paneksin siia Liis Treimanni imetabaselt kadreeritud pildi Ivari Padarist, aga siis juhtub minuga seesama, mis Savisaarega. Nii et lisan siia ainult lingi. Minge ja vaadake, see vaev tasub ennast ära.
