"Miski ei too langenud mehi enam tagasi, kuid Eesti ja meie liitlased ei unusta oma kangelasi kunagi," kirjutasid härrased ministrid Ansip, Aaviksoo ja Paet.
Jajah. Retoorika on ilus asi. Mäletan ysna mitut juhtumit, kus vigastatud sõduritel või surnud sõdurite omastel on tekkinud raskusi riigilt toetuse saamisega. Lahendusi ei mäleta; kas siis said kõik probleemid korda või väsiti kasutust nurinast. Ega meelespidamine muidugi tähendagi, et meelespeetavale makstaks, Koidulat ja Kreutzwaldi mäletame me ju ka.
Veel mõni aasta tagasi rippusid bussides sildid kirjaga "Vabadussõja veteranidele on bussisõit tasuta". Rippusid ka siis, kui viimane veteran ammu surnud oli.
Eksperimendi korras võiks keegi järgmisel pressikonverentsil paluda hea mäluga ministritel loetleda kymme Vabadusristi kavaleri. Kui isamaa ei unusta, ei pea ykski inimene mäletama.