Igasugused jagavad noorkirjanikele nõuandeid. George Orwell jagas kunagi ka, essees "Poliitika ja inglise keel" ("Politics and the English Language").
1. Ära kunagi kasuta metafoori, võrdlust või muud kõnekujundit, mida oled harjunud trykis nägema.
2. Ära kasuta pikka sõna, kui saad lyhikesega läbi ajada.
3. Kui sa saad sõna välja jätta, loobu sellest alati.
4. Ära kunagi kasuta passiivi, kui sa võid kasutada aktiivi.
5. Ära kunagi kasuta võõrsõnu, teaduslikku või erialast terminit, kui sa võid tavakeelse vastega läbi ajada.
6. Pigem riku ykskõik millist neist reeglitest, kuid ära ytle midagi otseselt barbaarset.
Jah, muidugi on see kõik vaieldav ning pealegi ei rääkinud Orwell yldse kirjandusest, vaid keskendus poliitilisele hämale. Seetõttu ongi viimane reegel puhtirooniline. Sellegipoolest võiks noorkirjanikud Orwelli soovitustele aeg-ajalt mõelda.
Minu isiklik lemmik on esimene, kuna mul on äraleierdatud metafooridest kõrini. Iga kirjatsura, kes ise midagi välja mõelda ei suuda, räägib ajakirjandusmaastikust või ajab lugeja sydant haledaks memmekesega, kel lapsi oodates leib laual jahtub. Parem pisut logisev, ent algupärane tekst, kui hunnik kõrgstiilseid klišeid.