Kysisin yhes erakirjas: Kuskil peab ju ometi lootus olema. Aga kus?
Vastan ise:
Ja veel: "oled sa kindel, et sihukeses seisus oleks väga nutikas kuhugi Viljandisse asju ajama orienteeruda?"
Ja: "ehk sutike kreatiivset hullumeelsust on just see, mida Sa asjaajamiseks vajad?"
Täna on siis välitest. Yks tuhandetest.
Palavik ruulib. Juhhuu!
It's just a way to to get things done.
P.S. Eks see puhas palavikuhullus oli, mis ajas mu maa teise otsa probleeme lahendama. Isiklike kaotuste hinnaga sain asjad aetud, ent teist sellist reisi ma endale enam lubada ei saa. Päev otsa kukkumise piiril tuikuda - kui see mind nyyd tõsiselt jalust maha ei võta, siis elan igavesti.