Laste arvuga seotud soodustusi praeguse seaduseelnõuga muuta ei kavatseta ja nii pääseb ka tulevikus vähemalt kolm last üles kasvatanud lapsevanem pensionile aasta varem, kui vanaduspensioni aeg tegelikult kätte jõuaks. Nelja lapse puhul võidab kolm ja viie ja enama lapse puhul viis aastat. Viis aastat varem on õigus vanaduspensionile jääda ka lapsevanemal, kes on kasvatanud vähemalt ühte sügava või raske puudega last. Oluline on seejuures, et varem pääseb pensionile vaid üks lapsevanematest ja soodustuse saajas peavad lapsevanemad ise kokku leppima.Käisin mineval nädalal naisuurijate seminaril. Sotsiaalministeeriumi neiu nentis, et yks kõige hullemaid probleeme on eestlaste oskamatus suhteid viisakalt lõpetada. Umbkaudu yheksakymmend protsenti yksikvanemaga peredest koosneb emast ja lapsest; masendavalt suur osa neist lastest ei näe aga isa kuigi tihti. Inimesed ei suuda minna lahku nagu täiskasvanud, leppides kokku lapse edasises kasvatamises, kulude kandmises ja kohtumisaegades. Yks põgeneb alimentide eest, teine ajab teda kohtuga taga ja kolmas peidab last esimese eest. Lahutuste arv yletas minu mäletamist mööda mõne aja eest abiellumiste arvu, ehkki need võivad nyydseks olla kohad vahetanud; igatahes on need arvud ysna ligistikku.
Kui suur osa inimesi, kel on olnud vähemalt kolm last, elab koos ja saab teineteisega kenasti läbi (need kaks ei käi tingimata koos) kuni pensionieani? Pakun huupi, et rohkem, kui yhelapselised - ilma igasuguse aluseta, pelgalt eelarvamuse põhjal. Aga ikkagi.
Mida sellise seaduse koostajad näha lootsid? Pensionieelikute surmaheitlust, millele sotsiaalministeerium võiks pileteid myya?