Eilne päev andis toreda maksundusidee. Või, kui täpsemalt kaaluda, siis isegi kaks.
Mida masusem aeg, seda pisemate liigutuste eest suudavad sööklalaadsed söögikohad raha kasseerida. Praad - yks hind, lisand - teine, salat - kolmas, salatikaste - neljas... Kraanivesi on tihtipeale kallim kui pudelivesi, tasuta ei anta enam midagi. Ainult kandikurenti pole keegi siiani võtnud. Samas oleks see loogiline liigutus: mis käib, see kulub.
Kui maksu annab leiutada, saab seda kindlasti ka kuidagi autoriõiguslikult kaitsta. Idee algas, mõistagi, kandikumaksust - ei saa ju lubada, et iga suvaline tegelane selle kohe pihta paneks. Samas, kui tõmmata paralleele veebidomeenidega, võiks patenteerida ka tulumaksu. Tuntud firmade kaubamärkide patenteerimine uutel turgudel on ju vana äriidee, www.kokakoola.ee tyypi aadresside hõivamine veidi uuem, kuid mitte vähem tulus.
Nojah, selle võimalikkus sõltub kyll juristide arvamusest. Aga kui muud ei saagi, siis vähemalt uue loomingulise maksu olen ma siin avalikult ära maininud ning võin edaspidi kergesti tõestada, et mina olen selle autor, olgu Google mulle tunnistajaks. Kes tarvitada tahab, võtku yhendust, olen valmis vastastikuselt kasulikeks ning paindlikeks kokkulepeteks. Tasuda võib ka toidus.