Targad inimesed räägivad, et pyhapäeviti tuleb puhata ja pannkooke kypsetada. Ysna mitu näitavad tegudega ettegi.
Puhkusega on see häda, et ma vist ei oskagi enam puhata. No ja töö pressib ka muidugi igast aknast ja uksest sisse. Tegin eile nimekirja tegemata töödest: kaks tõlget (raamat ja artikkel), kaks tõlkenäidet, kaks toimetatavat käsikirja (yks enda, teine teise), töötasu arvutada, yks intervjuu (yrgammu juba), kolm ärikirja (kaks ootavad tõlkenäiteid), yks lugemata artikkel ja hulk seminarimaterjale, yks raamat tellida (vist), yks liikmemaks maksta (või on neid rohkem?), märkmed sorteerida, arvutid backuppida, kevadiste aiatööde käigus yks Ubuntu istutada (või ootaks värsket? rohkem vitamiine), kaks mälu osta, mõned aparaadid remontida, filmid katalogiseerida, bakatöö kava koostada (ja tööhypotees leiutada), olemasolevad tõlked sorteerida ja kedagi nendega tyydata, töötasu arvutada, kymmekond raamatut arvustada ja lõpetada viisteist poolikut artiklit.
Kui õhtul enam töötada ei jaksanud, neelasin une eel alla Asimovi "Teraskoopad", mida keskkoolis kord juba inglise keeles lugesin. Kohutav tõlge: "Õigluse draiv", "Heisenbergi ebakindluspõhimõte"... Tõlkijale on täiesti paras, et ta karistuseks "Tõehetkesse" saadeti. Huvitav, kas ma ka niisugusi lollusi raamatutesse kirjutan? Igatahes magama sain päält nelja.
Ma ei oska teha pannkooke. Nojah, kyllap võiksin selle ära õppida. Aga kellelegi pole neid teha ka. Yksi oleks see kuidagi nukker. Pealegi peaksin ise sedasorti toitu pigem vältima ning päevad läbi kapsast või õunu närima nagu sygisene hobune õunapuude all.
Parem töötan. Toimetamine, tõlkimine ja ma kuulen, kuidas mind kutsuvad viisteist artiklit justkui meepotid Puhhi. Kyllap need ongi minu pannkoogid, moosiga ja ilma.