Sellistes intellektuaalselt laiskades intervjuudes, kus vaimumaailma võlurite esindajatel lastakse ilma igasuguse vastupanuta oma elutarkusi targutada, ei ole mitte midagi uut. Kes iganes väidab endal mingit "müstilist" teadmist olevat, selle ees tuntakse nagu mingit "müstilist" aukartust, mida näiteks poliitikute intervjueerimisel meie kandis enam ammu ei ole. Poliitikud võetakse liistule, küsitakse ebamugavaid küsimusi, püütakse lõksu võtta — ei mingit armu. Aga nii kui jutupartner räägib "alternatiivist", "traditsiooni tarkusest", "vaimsusest" (selle vaimsusega on mul plaan veel eraldi tegeleda), müstikast ja muust "salapärasest", siis kaob teravus, pilku ilmub hirmuimetlusesegune helk, justnagu kardetakse needuse alla sattuda, kui juletakse väljendada oma mõningaid võimalikke kahtlusi tõe pähe esitatava "salapärase" jutu suhtes.
Väga huvitav kysimus! Tõepoolest - kui on yleyldiselt teada, et Eestis usub lehesabahoroskoope rohkem inimesi kui valitsust, miks ei ole meil siis ikka veel yhtki poliitikut, kes käiks ringi tähtede ja kuudega kaunistatud ryys, räägiks sygaval tõrrepõhjahäälel inglitest ja kosmilistest kvantväljadest või ennustaks riigikogu kõnetoolis pendlit viibutades valitsusele hukku? See on ju täiesti pruukimata potentsiaal.
Oleks imelihtne panna kokku sygavast ida- ja isamaisest tarkusest läbi imbunud pisipartei, mis annab propagandakirjandusena välja ennustusraamatuid, jagab valimisyritustel õnnistatud ravimteesid ning värbab enda ridadesse telenõiad. Seda enam, et suur osa rahvast igatseb Yhtse Eesti eeskujul uut parteid - peaasi, et oleks samasugune kui kõik teised, aga uus! Kyll siis alles hääletaks talgukorras nende poolt, kes teavad, kuidas elama peab. Ka ajakirjandus suhtuks vaimsetesse isakestesse soosivalt, sest mine tea, muidu panevad ehk sulle needuse peale.
Hea tahtmise korral võiks riigikogus algatada näiteks riikliku programmi Eesti maavarade pendlipõhiseks revisjoniks. Või elamuseaduse muutmise, mis nõuaks ehitiste paigutamist vastavalt Feng Shui reeglitele. Või parlamendiistungite korraldamist numeroloogiliselt soodsatel kuupäevadel. Kes möönab esoteeriliste distsipliinide kehtivust, peab ka niisugused algatused ratsionaalseteks tunnistama. Ehkki soovi korral võib ka mitte midagi teha - ega need eelnõud tõenäoliselt siiski läbi ei lähe.
Tõsi, kohalikesse volikogudesse trygimiseks peab natuke asjalikum olema, ent riigikogu on just paras soe paik, kus viiest-kuuest tegelasest ei sõltu kuigi palju. Vähemalt Europarlamenti võiks ju ikka proovida - et selleks poliitilisi seisukohti olema ei pea, on kõigi silme all praktilise katsega tõestatud.
Noh, tuled, noor ja tugev mees,
ja hakkad kvantpoliitikuks?