Hiljuti tuli mul leida vastus kysimusele: kui palju maksab ingliskeelse teksti toimetamisel lehekylg? Uurisin, kaevasin ja leiutasin mingi numbri. Takkajärele muidugi kõhklesin: sai see nyyd suur või väike?
Sedalaadi kysimustele on tulnud aastate jooksul ikka vastata. Vahel toimetan või tõlgin ma ise yht-teist, teinekord mõni sõber või tuttav, mõnikord kysitakse mult aga lihtsalt hinnangut, kui kalliks miski töö läheb või kas tasub seda ette võtta. Eelistan ise kyll piirduda töödega, mida ma tunnen - inglise-eesti tõlke ja eestikeelse toimetamisega, harvem vene-eestiga -, kuid vahel otsib ikka mõni hädaline abi ning ei kuula hoiatusi. Noh, eks ma siis annan oma parima või leian asjatundlikuma inimese.
Niimoodi leitud tööd on aga piisavalt harvad, et hinda oleks raske määrata. Pealegi on turuseis kah ysna segane, nagu täna ringi vaadates selgus.
Tõlkebyrood ei taha tihti yldse hindadest rääkida, soovitavad vaid päringu või pakkumise saata. Kui hinnakiri siiski veebi pannakse, on see lyhike ning ei maini enamasti toimetamist sõnagagi. Keeletoimetused jällegi piirduvad tavaliselt eestikeelse toimetamisega, kõik muu ei ole nende rida. Otsi siis sedaviisi turu keskmist.
***
Ega ma korralikku ylevaadet teha ei viitsi, aga ehk on nopetestki kellelegi kasu. Ahjaa: kui keegi ei tea, siis tänapäeval kasutatakse tekstitöötlusel põhiyhikuna tinglikku lehekylge, kuhu mahub 1800 tähemärki koos tyhikutega.
Tehnilise Tõlke Keskuse kodulehelt ei leidnud mina yhtki hinda, ainult hulgaliselt ymmargust juttu lehelt aadressiga ".../soodne-hind". Jajah, ma tean, et iga keeleline töö sõltub teksti valdkonnast, keerukusest, kvaliteedist ja sajast muust asjast kuni esitusvormini välja - käsikirja tõlgitsedes või muistseid failiformaate muukides kulub palju rohkem aega kui töö muidu võtaks. Aga kui ma sellist tööd tellida tahaksin, sooviksin siiski mingit märki yldisest hinnatasemest.
Sama ähmaselt esineb Acta Tõlkebyroo ehk keelekoda.ee: palju loba ja ei ainsatki numbrit.
Luisa Tõlkebyroo, mis on yks Eesti suuremaid, soovitab kysida hinnapakkumist ning loetleb yksnes "kampaaniahinnad": eesti-vene/inglise tõlge 195 kr/lk, inglise-vene 265, inglise-läti/leedu 295 ja vene-läti/leedu-vene 295. Kõike muud tuleb mõistatada.
Muuseas, Luisa keelesuundade loetelu on päris muljetavaldav. Oleks huvitav teada, kas nad teevad kõik tõlked Eestis või on sõlminud kokkuleppeid ka välismaiste kolleegidega. Pisut yllatav oli, et nad ei paku araabia-eesti-araabia tõlget. Hei, töötud, siin on teile võimalus!
Siu Tõlkebyroo hinnakiri on märksa pikem. Inglise/vene-eesti tõlge maksab neil 185 krooni (11,92 eurot) lehekylg, vastupidine 195 krooni ehk 13,10 eurot. Toimetamine eesti keeles 75 krooni ehk 4,79 eurot, võõrkeeles 85 krooni ehk 5,43 eurot.
Selle peale tuleb meelde, kuidas ma iga kord pärast mõne raamatu toimetamist vannun, et enam iial ei võta ma säherdust tööd ette. Eesti turul on nõukogudeaegse kogemusega pensionärid tõlke- ja toimetushinnad sedavõrd alla löönud, et lisasissetulekuta on raske sellest rahast elada. Kui see põlvkond ykskord töötamise lõpetab, on enamik Eesti kirjastusi järsku kaelani mudas.
Ad Altum tõlkebyroo tahab eesti ja vene keeles toimetamisest käibemaksuta 100 krooni ehk 6,39 eurot ning käibemaksuga 120 krooni ehk 7,67 eurot; inglises vastavalt 150 ehk 9.59 ja 180 ehk 11.50. Korrektuur on eestis-venes 50-60 ehk 3.20-3.83.
Korrektuuri ja keeletoimetuse eraldamine on yldiselt kombeks ning erialainimesena saan ma selle põhjustest aru kyll. Aga mul on kahtlus, et ega teised eriti saa. Pealegi teeb enamasti mõlemat niikuinii yks inimene. Huvitav, kui sageli byroodelt teadlikult paljast korrektuuri yldse tellitakse - mitte pelgalt seepärast, et "hinnakirjas on pisem number ja see on vist sama asi"?
Tõlkega ajab AA asjad võimalikult segaseks, eristades liht-, tava-, täppis- ja kvaliteettõlget. No palju õnne neile selle selgitamise, määramise ja myymisega. Inglise/vene-eesti tavatõlge maksab neil 180 krooni ehk 11,50 eurot käibemaksuta ja 216/13.80 maksuga, vastupidine 230/14.70 maksuta ja 276/17.64 maksuga.
Refiner Tõlkebyroo kehtestas "seoses praeguse majandusolukorraga" soodushinnad: tõlkimine kõigis keeltes 240 krooni ehk 15,34 eurot lehekylg (kiirtööd 290/18,53), toimetamine 80 krooni ehk 5,11 eurot ja inglise emakeelega toimetaja korral 100 krooni ehk 6,39 eurot. Huvitav eristus, samas praktiline. Võõrtööjõudu võiks rohkem reklaamida.
Nemad pakuvad ainsana mulle pihku jäänutest (avalikult) ka niisugust teenust nagu ghost writing ehk varikirjutamine: 400 krooni ehk 25,56 eurot tund. Veider, miks see enam-vähem ainsana tunnihinnaga on? Ma olen kyll lehe- või tykihinda kasutanud.
Näppu jäid ka kaks tekstibyrood. Päevakera oli neist yksvahe vist tuntum ning kysib eestikeelsest korrektuurist 75 kr/lk, toimetamisest 95 kr/lk. PDF-failide puhul on miskipärast tunnihind ja muid keeli nad nähtavasti ei loe.
Staarkeeletoimetaja Anu Vane järgi tuntud Keeletoimetus.ee hinnakiri on sama lihtne: keelekorrektuur 60 kr/lk (3.85 eurot), keeletoimetamine 70 kr/lk (4.75), tõlke toimetamine 90 kr/lk (5.75) ning inglise-eesti-inglise tõlked 150 kr/lk (9.60). Käibemaks arvuta ise otsa. Raamatute hinda arvutatakse meeldivalt vanamoeliselt, autoripoogna alusel.
Mis järeldusi sest kõigest teha saab? Ei suurt mingeid. Igayks arvutab selle järgi, mis talle kergem või raskem või mõistlikum tundub.
***
Byroode ja vabakutseliste vahel on muidugi mitu olulist erinevust. Firmad teatud määral garanteerivad kvaliteedi, ehkki milline konkreetse ettevõtte kvaliteeditase just on, jääb omaette kysimuseks. Vabakutselised ja halturtšikud on igayks enda eest väljas: mõni paremini, mõni halvemini. Jällegi, tuntud või tuttav tõlkija-toimetaja ei pruugi olla halvem kui tundmatu või sootuks kurikuulus firma.
Vabakutselised on paindlikumad. Firmal ei pruugi olla vaba inimest, keda öötööle saata, ning hiljemalt kella kuueks on sekretär tavaliselt koju läinud. Lisatöö tegija päev siis aga alles algab ning vabakutselist pitsitab alati rahanappus.
Eks seepärast on nad järeleandlikumad ka raha suhtes. Firmade hinnakirjas seisvat rahanumbrit ei näe tõlkija või toimetaja kunagi. Sinna sisse on kirjutatud maksud, halduskulud ja omaniku kasum. Nii võibki vabakutseline kysida tellijalt vähem raha ja saada ikkagi rohkem kätte. Eriti, kui asjaosalised ka maksude suhtes paindlikult ja loominguliselt käituvad. (Teguviis, milleks ma siinkohal muidugi kedagi avalikult yles ei kutsu.)
***
Põhipõhjus, miks ma kogu selle jutu siia kirjutasin, on lihtne: mind huvitab, kui palju teised inimesed sarnaste tööde eest kysivad. Nii et, armas lugeja, kui sa oled teinud eesti-, vene- või ingliskeelse teksti korrektuuri või seda toimetanud, tõlkinud eestist inglisse või venesse või vastupidi, ole hea ja ytle, mis on sinu arvates normaalne hind. Kyllap tahavad teisedki seda teada.