Viimaseid päevi on valitsenud mingi kahtlane a-, mis- ja dyskommunikatiivsuse segu. Mõni inimene ei reageeri konktakteerumiskatsetele yldse, mõni saab kõigest valesti aru ja mõni reageerib hilja või kummaliselt.
Käisin Tartus. Et ma sinna ysna mitu aega jõudnud pole, mõtlesin igasuguste inimestega yhendust võtta ja sisustada kaks päeva tihedalt kohtumistega. Nojah, esimese päevaga läks õnneks kah, aga juba selle õhtuks hakkas tuule suund muutuma.
Mõnel polnud telefon sees. Mõnel oli sees, aga ta ei reageerinud sellele. Mõni ei loe yldse oma kirju ning mõni ei loe kirju sellelt aadressilt, mis minul oli. Võib-olla on ka mõni telefoninumber vananenud, ei oska ytelda. Mõni oli hõivatud ja mõni ärkas alles siis, kui juba Tallinnas tagasi olin. Mõne inimese asukohta hindasin ise valesti.
Mis seal siis ikka. Mõnd neist, kellega ma ei kohtunud, oleks mul olnud täitsa hea meel näha. Samas - kõige olulisemate inimestega sain esimesel päeval jutud ära aetud. Mõni akommunikaator langes nende hulka, kellega oleks ju kena ja viisakas aeg-ajalt vestelda, ent otseselt asja ei ole ning õigupoolest väga palju rääkida kah mitte. Milleks mulle klatš inimeste kohta, keda ma tundsin mõnes eelmises elus, hoopis teises maailmas? Elagu oma elu ja mina elan oma. Mõni, kellega sedapuhku suhtlemata jäi, võinuks ise asja vastu huvi tunda - ma ei liigu eriti palju ning piirdun igapäevases suhtluses ysna kitsa ringiga, sestap saavad nad järgmist võimalust kaunis kaua oodata. Noh, seisku ise oma huvide eest. Mina sain natuke varem tulema, mille yle ma eriti ei kurvasta.
Õigupoolest oli mul ka tänaseks ja homseks yht-teist plaanitud, ent needki päevad jäävad suhtlushäirete tõttu arvatust tyhjemaks. Mis on ju igati tore. Mu fyysilisel ja virtuaalsel kirjutuslaual vedeleb terve kuhil tekste, mis tahavad loetud, toimetatud, tõlgitud või kirjutatud saada. Mõne neist olen headele inimestele juba ammu võlgu, mõni tuletab ise ennast meelde, mõni on seotud tööga. Sebimist kui palju, igavust ei mingit. Kyllap puhkus selleks ongi: hea rahulik aeg tööd teha.