Mälu ei tohi uskuda. Arvad kyll, et tead, kuid tegelikult on kõik sassis. Mõtled, et mäletad inimese nime... ja selgub, et ajasid selle segi mõne ta nimekaimuga või tegid Lehtsaarest sootuks Lehtmetsa. Pagana piinlik.
Käsilolevat Hiina-raamatut toimetades olen lapanud nõrkemiseni kõikvõimalikke veebilehti, kus Hiina ajaloo, poliitika ja muu seesuguse kohta taustainfot pakutakse. ennekõike muidugi inglise ja eesti Wikipediat. Kui kuskil mõnd viga näen, õiendan ära kah.
Nyyd siis omad vitsad peksavad. Avastasin just, et mälule lootes tegin hiina filosoofialoos tuntud "sajast koolkonnast" oma napi aruga tuhat. Võimalik muidugi, et tol ajal, kui Märt Läänemets veel Tartu Ylikoolis Hiina mõtteloo loenguid luges, oligi koolkondi tuhat ja nyyd on neid säästueelarvega kärbitud. Võib täiesti olla, ilmas juhtub imelikumaidki asju. Aga vähetõenäoline.
Ei tea, kust ma need tuhat võtsin. Kyllap oli kuskil mõni tuhandega nimi kah, neil seal on palju kauneid kujundlikke nimesid. Yks ajaloojupp on näiteks "Kevaded-sügised", seda kirjeldava kroonika järgi. Kolmevalitsuse-nimelist aega teavad needki, kes raamatut lugenud pole. (Näiteks riigikoguja Toomas Varek, kes seda 17. sajandi klassikateost kommunistlikuks kirjanduseks sõimas. Ei väsi ma teda selle eest torkimast.)
Mis meil siis praegu olla võiks? Tuhande eelarve aeg? Monumendisõdade periood? Paberist Lehtede Loojang? Või hoopis - miks mitte - Vana ja Noore Ehina ajastu?
Eks kaks tuhat aastat hiljem saame teada.