Lugu kilpkonnast, kes ujub mööda maailmamerd koduranda munele. Jutustus oli pisut lapsik, ent filmi sisuks oligi tegelikult ilus pildiseeria allvee-elust. Oli kena kyll; mõni elukas pakkus suisa nii tõsist huvi, et otsisin hiljem kodus Wikipediast välja.
Näiteks see tyyp olla filmi tõlkija väitel eesti keeles flamenkotigu. Võib olla kyll, eestikeelsest netist ma kinnitust ei leidnud. Inglises Spanish dancer, ladinas Hexabranchus sanguineus.
Filmi myydi Jacques-Yves Cousteau nimega, kes selgus tegelikult olevat teaduslik konsultant. Noh, kõik on hea, mis lapsed vahelduseks ka haridusfilmide juurde viib. Kahjuks noorem põlvkond Cousteau'd vist kyll ei tea.
Esimene käik: noore luule õhtu Kirjanike Majas
Mihkel Kaevats
Paavo Piik
Meelis Oidsalu
Eda Ahi
Kaarel B. Väljamäe
chaneldior
Kõik olid yllatavalt head ja tugevad, välja arvatud viimane. Atribuutikaga trikitamine ei anna enamasti luulele midagi juurde, ent ära võib kyll võtta. No võib-olla oli Kivisildniku kasvandikul halb päev.
Teistel oli täitsa hea päev, Oidsalu kirjeldas isegi oma arenguvestlust, koosolekut ja poeskäiku - kuni rahva ees seismise hetkeni välja. Lauri Sommeri mullust Oidsalu-arvustust lugedes tundub, et jutt käib hoopis teisest inimesest; poiss on kuidagi soliidseks muutunud. Paavo Piik tundus eriti hea materjal noore luuletaja valmistamiseks, nii välimuselt, häälelt kui esinemisoskuselt. Eks ses muidugi peitu teatud võimalus kergemale teele minekuks, aga loodetavasti ta siiski ei lähe.
Sama võib ytelda Eda Ahi kohta: nägi hea välja ja oskas seda ära kasutada. Kui ta veel natuke kasvab, on uus Elo Viiding valmis, ainult ilma isanime taagata. Juhani jäljerada läks EA seekord etteloetud luulest läbi kyll, mis on iseenesest huvitav - kui 90ndatel oli kogu Eesti luule korallriff pisikesi viidinguparvi täis, siis vahepeal hakkas see mõju noortest kuhugi kaduma. Õnneks on ta siiski kyllalt iseseisev (mida loomulikult tuleb ka EV kohta tunnistada).
KBV oli meeldivalt lyyriline ja isiklik. See on meil suisa yks sort noori meesluuletajaid, kes ei häbene avalikus kohas tundeid välja näidata. Tore sort. Apollo "Raamatu" põhjal tundus Kotjuh ka yks säherdune olevat, ehkki ega ma ta luulet korralikult tunne.
Teine käik: kylmsupp Tali
hapukurk
värske kurk
hapukapsas
värske kapsas
keedupeet
keefir
sidrunipipar
sool
till
Yks kena inime tegi täna pannkooke ja nõidus sellega välja pyhapäeva. Mõtlesin teda matkida. Kylmsuppe syyakse ju suvel, eks? Järelikult: kui teha kylmsuppi, on suvi.
Oleks vist võinud veel millegagi maitsestada, aga kes õhtul yksi kodus ikka pikalt nikerdada viitsib. Töötas kyll, täitsa soe hakkas.
Magusroog: Kafka
Sõber pistis pihku Haruki Murakami "Kafka merarannal". Ytles, et olla hea. Eks ma uskusin seda juba varem, ent lugemine kinnitab sama. Peaks kunagi ka ylejäänud Murakamid ette võtma.
Hakkasin mõtlema, kus hiljuti Kafkaga kohtusin. Välja mõtlesin: Toomas Liivi vanas luulekogus "Fragmendid". Sattus teine täna riiuliservas näppu. Lehitsedes leidsin luuletuse, kus minategelane karjub toolil seistes pisikese hiirekujulise Kafka peale, kes kössitab teisel toolil ning ei mõista midagi Liivi suurepärasest torukybarast. Mereranda ei mainitud.
Sellised seosed kõlavad ysna unenäoliselt. Eile oli ka mingi nii jabur uni, et mälu keeldus seda uskumast. Äkki ma magangi juba? Parem on olla kindel.