Töö järjekindla edasilykkamise programmi raames võtsin täna kätte ja käisin viis tundi turul. Õigupoolest kyll mitmel turul, vahepauside ja kehakinnitusega. Sinna sekka mahtus jutuajamine kena inimesega, postikapikylastus, sabata kemmergu otsing kokakoolaplatsil, poeskäik ja kohvijoomine, lõpuks ka pikk kojuuidang.
Mis ma siis saagiks sain?
- Viis rammusat suitsuräime Katariina kalaturult;
- yks kuivatatud tuulehaug, mis tahtis saba lapakakotist välja jätta;
- suur peotäis mõnusaid kuivi fileeräimi, yldse mitte nii soolaseid kui tindid tavaliselt (miks noil yldse nii vänge mekk on? ma mõtlen, biokeemiliselt?);
- päts rukkileiba;
- suur pudel odavat sojakastet (miks kõigist linna poodidest ainult Rimi seda myyb? mulle ei jää Rimid yldse tee peale, jube tyytu);
- kotitäis Eesti tomateid, mida mammi myys 20 krooniga kilo, aga kirjade järgi oli ostnud 30 krooni kilo;
- kaks kolmandikku kilo odavat hakkliha, viimased kraaped;
- peotäis kanasaslikut, idem;
- pakk Tere hapukoort Alar Pingi järgsest ajast, näis, kas on ka juba lahjem;
- tykk Vene juustu;
- tykk köömnetega Saida juustu;
- pool kilo lahtist kohupiima;
- kamakas suitsupeekonit;
- kolm idamaist pirukat Balti jaama uuest pirukaputkast;
- pakk osta.ee-st leitud Mirabilia-sarja ulmeklassikat, 1 kroon tykk - suurepärased synnipäevakingid teatud inimestele.
Kipun poes ja turul ikka pisut segaseks minema, eriti tyhja kõhuga. Teoreetiliselt võiks mu elamine paariks nädalaks hea ja paremaga varustatud olla. No eks seda näe.
Nyyd võiks teha tassi kohvi ja pirukaid nautida. Senikaua ei pea jälle tööd tegema, muidu läheb puru arvutisse. Laahee.