Saame läbi Lätita

Ei mina usu, et pidev sõda lolluse vastu kunagi võiduka lõpuni jõuaks või selles vähemasti ajutisigi lahinguid võita saaks, ent hing ei anna sellegipoolest rahu. Mis teha, allergiku elu ei peagi kerge olema.

Stseen fiktiivsest lehetoimetusest.
"Kuulge, kas see kylg on juba trykki läinud?"
"Mhmh. Mis sellega on?"
"Seal on Läti presidendikandidaadi nimi valesti."
"Aa. Oot. On või?"
"Nojah, Endziš ei ole ju yldse läti nime moodi. Seal on š ees see alumise konksuga n."
"Ahah."
"Kutsun kyljed tagasi ja parandame ära või?"
"Ei ole vaja, las olla. See on hirmus kallis."
"Aga teeme edaspidi siis õigesti?"
"Ei, nii ei saa, teeb see, kellel aega on."
"Aga ma tunnen need vead ära ju?"
"Ei, jääb nii, nagu on."
"Õige, mis meil sest Läti presidendist. Ja kui ta ei võida, siis pole sellest yldse midagi."
"Ja ytleme Riia korrespondendile ka, et ta selliseid tähti edaspidi ei saadaks. Neist on ainult palju jama ja need ei tule läbi niikuinii."

Ei oskagi peast nimetada yhtki Eesti lehte, kus lätikeelsed nimed keskeltläbigi korras oleks. Ega enamik eestlasi oskaks neid siis muidugi hääldada ka. Kui juba vene nimesid kiputakse transkribeerima Iwanoffideks ja Syddoroffideks, mis sealt siis ikka tahta. Egas seda ju koolis õpetata.

Ringi keksleva IT-tiigri sisikonnas elades ei saa me muidugi syydistada rumalat arvutit, kes võõramaiseid tähti joonistamast keeldub. Oma lolluse eest tuleb ikka ise vastutada. Tegemist on samasuguse põhimõttelise otsusega nagu oli pikka aega, kui kõik käisid ringi ja kinnitasid, et eesti keeles on õ-degagi kyllalt vaeva, š kirjutamine võõrsõnas on täiesti objektiivsetel põhjustel välistatud. Selle tykikese oma territooriumist on lollus praeguseks kyll kaotanud, kuid eks ta varem või hiljem tagasi võidetakse. Senikaua saab märatseda muudel elualadel.

Kyllap on see seotud ka eestlaste põhimõttekindla ignorantsusega Läti asjades kõigil muudelgi elualadel. Lugege yles kolm Läti poliitikut. Loetud? Nyyd kolm praegu elusolevat Läti kirjanikku. Kolm Läti luuletajat, keda te olete lugenud. Heliloojat. Ajalehte. Kolm looma, kes on Lätis, aga mitte Eestis. Kolm jõge? Sellega võib mõni läbi häda isegi hakkama saada. Kolm mäge? Kolm suuremat linna? Kolm meie maakonnale vastavat haldusyksust?

No kuulge, ei tohiks ju nii keeruline olla. Enamasti usume, et näiteks Tallinnas või Euroopaski kohatud võõramaalased võiks Eesti puhul samasugustele kysimustele vaevata vastata. Mis meil siis järsku viga on?

Tegelikult on muidugi kohatu Lätile nii palju tähelepanu pöörata. Võib-olla ehk näitena mõne laiema nähtuse illustreerimiseks, ent olgem ausad: praeguseks olen ma kulutanud täiesti asjatult nii aega kui blogiruumi. On ju Läti absoluutselt tähtsusetu pisiriigike Euroopa tsivilisatsiooni ääremaal, mis ei avalda kellelegi mingit mõju ega paku kellelegi mingit huvi.
Erinevalt Eestist.

Oma kõrgema seisundi rõhutamiseks võiksime saata Lätti suursaadikuks Jaak Jõeryydi.


P.S. Päikesepoisid.
A says:
mingi hinna eest ei tohi asju teha nii, et hästi saaks
B says:
jep
B says:
ja isegi kui pakud välja lahenduse, kuidas edaspidi hästi saama hakkaks, topitakse igasugune nõme initsiatiiv sulle kohe alguses... pole oluline.

Nädala bitch

"Lõppude lõpuks on see siiski minu pood ja mina otsustan, mida sinna välja panna,"

ytles Rimi poeketi juht Ruth Laatre tänases lehes.

Rimi kodulehel on kyll kirjas, et "Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB", aga need on ilmselt vanad andmed. Me ju teame, kelle pood Rimi tegelikult on.


P.S. Palava ilma mõju on kommenteerinud ka Väike Kass.

See valitsus, kes õlle hinda tõstab...

Tänases lehes halab õllelt piimale yle läinud Cardo Remmel, et teistes maades kaitseb riik kodumaiseid tootjaid. Meil aga polla veiniaktsiisid tõusnud 1990. aastast peale, samas ähvardab õlleaktsiisi järjekordne tõus.

Mind need krokodillipisarad ei veena. Joon uuemal ajal õlut juba ysna harva. Kui ma endale poest mõnel õhtul kolm English Ale'i toon, ei muuda ka hinnatõus 10 kroonilt 15 peale seda minu jaoks kättesaamatuks. (Ja inimene, kes sel juhul endale õlut lubada ei saa, võiks oma rahaga niikuinii midagi mõistlikumat peale hakata.) Kõrtsis kysitakse sellesama 10kroonise õlle eest aga niikuinii vähemalt kolm korda rohkem, tihtipeale enamgi. Aktsiis on selle kõige juures kõige väiksem mure.

Samas kakerdab ja haiseb põõsa all pigem 8kraadise plastpudelis õlle kui 100- või isegi 50kroonise veini tarbija. Eesti veinid ei kõlba suuremalt jaolt niikuinii juua, nii et "kodumaisele tootjale" paar sirakat yle turja tõmmata on igati hea ja õige. (Ehkki yhe 1992. aasta "Põltsamaa kuldse" ma hiljuti kyll proovisin, sellise asja olemasolugi on juba syrrealistlik. Ei olnud hullu, ent mitte ka minu lemmik. Tõsi, selle hind jäi juba päris veinide ligi.) Nii et minu poolest ei pruugi õllel ja veinil suurt vahet teha: ka odavate veinide hinda võiks täiesti rahuliku sydamega tõsta.

Remmel lehvitab ka turistidega, kellest 56% tulevat siia ennekõike odava käraka pärast. Kõik sõltub vaatenurgast. Nurka oksendavatest turistidest tundub kõrini olevat suurel osal kõrtsipidajaistki, rääkimata lihtinimestest. Pigem on siin asi riigi ja turismiettevõtjate nadis koostöös: kui inimesi yritataks Eestisse kutsuda ka millegi muuga peale "Welcome to Estonia"-sildi, võiks vodkaturistidest rahulikult loobuda.

Ei kipu Saku ega Tartu õlletehas kuskilt otsast parknotti minema. Miks peaks siis keegi muretsema selle pärast, kuidas nende kasumeid veelgi kasvatada? Phäh. Tehku midagi kasulikku või keeraku yldse õllenimelise solgi kraanid kinni. Ei ole neist Sarvikutest kasu kellelegi peale Saku aktsionäride ja nemad võivad oma raha ka Baltikasse või Eesti Ehitusse viia. Ehk õpib rahvas jälle korralikku koduõlut tegema, seegi asi. Ja kes sellega kah hakkama ei saa, sellele pole vajagi.

Märgistatud vaesus

Punane Arnahan nuriseb, et Tallinna linnas pole väljakuid. Ta nuriseb muidugi ka selle yle, et Tallinas pole linna, aga tema nurinaga on kõik juba harjunud. Ja hea on, et nuriseb. See on ta amet.

Kommentaarides võtab keegi teema kokku lausega:
"Väljakute kadumine kilulinnast on vaesuse märk."

Lugesin just yht Iain Banksi toredat raamatut, kus yteldi umbes nii:
"Raha on vaesuse märk."

Mõte ju sisuliselt sama.

Inteli kartulikrõpsud: nyyd topelt koorega!

Väljas on õhk kui tarretis, pilvetupsud vahukooreks peal. Hingad lusikaga.

Palavusjuhe.

Sellise ilmaga tõlkub ilus pealkiri
"Intel chip still beating AMD by a nanohair"
kui
"Inteli krõpsud peksavad AMD omi vaikselt nanoharjaga".

Mõte seisab ja teda ei päästa ei õhukonditsioneer ega mõttepalsam.

Päikesepoisid: kõik abikaitsepolitseisse!

A says:
kapo võiks oma aastaraamatust teha nii 2000eksemplarise lisatryki ja raamatupoodidesse ja lehekioskitesse suunata
A says:
usun, et myydaks läbi
A says:
milline propagandavõimalus
B says:
mis kuradi 2000
B says:
600 krooni hinnaks ja 10 000 tykki
B says:
saaks ka 800ga myydud
B says:
korralik propaganda
B says:
ja kohtuvaidlus reklaamiks
A says:
(vabandust, ma pidasin silmas konservatiivset raamatukirjastajat, kelleks Kapo sobib vast paremini, suhtumise poolest)
B says:
või vähemalt õiguskantslerile avalik järelepärimine
A says:
politsei maine on praegu ysna kõrge, see on taustafaktor
B says:
noh, money talks and bullshit walks
A says:
(vähemalt suure osa eesti keeles lugejate seas)
A says:
abipolitseinikud ostaksid kindlasti
B says:
kapo võiks ennast rahulikult ise rahastada
B says:
abikaitsepolitseinikud
A says:
nagu MIB - "Men In Black"
A says:
mäletad?
B says:
ma pyyan praegu välja mõelda mehhanismi, millega panna asi netti nii, et itimehed ka ei leiutaks
B says:
jep
B says:
määäletan
B says:
jama selles, et tänapäeva netikohvikusse oma andmekandjaga ei saa
A says:
analoog: Jaapan olla kaitsestrateegia PR-versiooni lasknud koomiksiks tõlkida ja andis välja. loeti. hea meelega loeti. kuigi oli tellis.
B says:
aga võrgust alla laadides on näha, kus aadressil käidi
B says:
hm
B says:
seda jaapani oma tahaks
B says:
yldse, kurat, P2P võrkudesse tuleb panna
B says:
mis ma siin ohin
A says:
eMule'is peaks juba olema
A says:
pool blogosfääri juba irvitab
B says:
aga alla tõmmata sealt netikohvikus ikka ei saa
A says:
Larkol on endal yleval
B says:
jah?
B says:
krt
A says:
ta on soomlane, eks
B says:
see'p see on, kui kolm päeva bloge ei loe
B says:
ma tahaks ka puhtpõhimõtteliselt teada, mis argumentidega seda kasejaanust veendi
B says:
äkki on ilus luule
A says:
http://blog.tr.ee/
A says:
aga Kapo suhtumisi loe siit:
http://www.tehnokratt.net/2007/05/25#a33802
B says:
just leidsin, jah
A says:
põhimõtteliselt sõideti autoriõigusseadusega avaliku teabe seadusest yle, nii et EPLis Ivar Tallogi imestas
A says:
sepp.offline.ee -- vbolla praegugi justminni palgal -- irvitab natuke sel teemal veel
A says:
viitab seadust
B says:
mhmh
B says:
ainult et seda ei saa teha, see ei pea yheski kohtus vett
B says:
seda kannatab teha ainult kohtuni
A says:
noh, reklaamiagentuur on kah
A says:
asi vist selles, et PDF sebiti välja trykkimisprotsessist ja hämaral kombel
A says:
vbolla meie sõber Pets tegi
A says:
kes ise on PDFi kui trykikotta saatmise vahendi maaletooja meil
B says:
"patsiga komissarid", HIIIII!
A says:
ja nyyd on Marveti pealekäimise peale Kapo kolme aasta pressiteated yles riputand
A says:
valikuliselt
B says:
kuuuule, aga see tähendab ju, et AÕSi raames ja igati seadusekuulekalt ei saa yles riputada kapo aastaraamatut algsel kujul, kyll aga saab modifitseeritult - näiteks illustreeritult, dramatiseeritult, värsistatult, videos lavastatult või kollaažina, sest siis on tegemist algtekstist inspireeritud kunstiteosega


Nii et siis, härrased ja prouased Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jim Ashilevi, Marko Laimre, Ene-Liis Semper, Raivo Kelomees, Contra ja kõik nende vähemad vennad - sulg yhte, kaamera teise ja pintsel kolmandasse kätte ning usinasti tööle! Isamaa ei unusta teid!
Võib-olla lastakse Ruhnu asumisele isegi toidupakke järele saata.



P.S. Ei ole siin mingit poolt blogosfääri. Põgusal vaatlusel jäi kammi peale vaid niipaljukest (juhujärjestuses):
Wolli
Tehnopets
J.Kase
Wolli (jutukas teine)
Infopart
Larko
Lassie
Veel yks Larko (kah jutukas)
Teller
...
Kurat, on jah pool blogosfääri.

Ah, lugege nimekirja ise.

Eneseväljendusoskus on pool võitu

PANKROTIHALDUR MÜÜB AVALIKUL KIRJALIKUL ENAMPAKKUMISEL
HOONESTATUD TÕRVAS ASUVA KINNISTU

…ehk siis kinnistu kesk hoonestatud tõrva…

Eesti läheb Ameerikasse

LHV lausus mu postkastis nii:

Nasdaq on teinud pakkumise OMXi omandamiseks. Pakkumise järgi saab iga OMXi aktsia eest 0,502 Nasdaqi aktsiat ja 94,30 SEKi. Nasdaqi viimase sulgemishinna järgi on OMXi aktsia hinnatud seega 208,10 SEKi tasemel. Tehingul on mõlema ettevõtte juhatuse ja OMXi suurimate aktsionäride tugi.

Nasdaq on teadupärast ilmamaa suurim tehnobörs. OMX on aga see Skandobaltia konglomeraat, millele kuulub muu pudukauba kõrval ka Tallinna börs.

Kui Frankie ei lähe Hollywoodi, tuleb Hollywood ja ostab Frankie ära.

Päikesepoisid: magus ajakirjandus

Mõnel inimesel on ajakirjandusest kummaline arusaam.


***

A says:
APPI

Kohtumist kokku leppides mainisite, et käite koolis, mis koolis käite?
Ei käi, mis koolis? Las see jääb – ma ei taha sellest rääkida. See on minu personaalne asi ja see ei puutu asjasse.
See on ju tubli, kui õpite?
Jaa. Vabandust, et seda mainisin.
Miks siis kohe vabandust peab paluma?
See on ju viisakas. Lähme edasi.

A says:
kirvest?
B says:
kirvest raipele ning saada väljavõetud osa yhises kirjas autorile ja ta ylemusele kysimusega "paluks kolm head põhjendust, miks seda jama trykkida"


***

-----Original Message-----
From: A
Sent: 5:20 PM
To: C
Subject: RE:

Kle, leht läheb kohe trykki, ma ei saa enam midagi teha.

-----Original Message-----
From: C
Sent: 5:19 PM
To: A
Subject: RE:

Aga siis pane tagasi

-----Original Message-----
From: A
Sent: 5:19 PM
To: C
Subject: RE:

Läind juba :)

-----Original Message-----
From: C
Sent: Tuesday, April 03, 2007 5:18 PM
To: A
Subject: RE:

Ei seda ikka, ei võta me välja. See jääb sisse, nii nagu oli

C

-----Original Message-----
From: A
Sent: Tuesday, April 03, 2007 5:16 PM
To: C
Subject:


See osa läks intervjuust lihtsalt maha, kustutasin ära ja silm ka ei pilkunud. Samasugused jupid võid hiljem ise välja toimetada. Nüüd hakkan vaatama, kuidas vabanenud poolt veergu täita.


***

Ka nii saab intervjuud teha.
Vaja läheb vaid silmatorkavalt omapärast ettekujutust intervjuust, mõttekusest ja lugejahuvist.


***

Samas olen ma tähele pannud, et kui inimene on piisavalt kaua aega ajakirjandusega tegelenud, hakkab ta uskuma, et on selles kompetentne, kuna ta on sellega nii kaua tegelenud. Nõiaringi mõiste on suhteliselt vähe levinud, nii et see neid ei eksita. Kui staažikas kultuuriajakirjanik ei tea ooperite nimesid, restoraniarvustaja vassib elementaarsete kokandusmõistetega või toimetaja laseb silmagi pilgutamata trykki suvalise loba, on kõik ju tegelikult korras. Nad ei peagi oma valdkonda tundma. Vigade parandamiseks on kujundajad, korrektorid ja lugejad. Milleks langeda sedavõrd madalale? Neil on niigi kõik eluks vajalik: aastate aupaiste.

Eks selliseid on muidugi igal elualal. Mul tilbendab lihtsalt mõni selline nina ees, seepärast jääb hambu.

-3,25/-7,08

Inimeste seas on hakanud uusi tiire tegema poliitiline kompass.
Käisin, tegin testi ära.
Tulemus?
Economic Left/Right: -3.25
Social Libertarian/Authoritarian: -7.08
Ehk siis kergelt vasakpoolne (okei, mõne jaoks tugevalt, mis siis) ja peaaegu ekstreemselt libertaarne.
Vabameelne, niisiis.
Kompassi enda arusaamade järgi kõige lähemal dalai-laamale, ehkki see nurk on kompassistide ilmakaardil ysna lage.
Mis me sellest siis järeldame?
Midagi ei järelda. Minge muhvi.

Alustame sellest, et pool juttu kehtib yksnes USA või parimal juhul servmise Lääne-Euroopa kontekstis. Mis terrorismivastane võitlus? Meil Eestis pole seda ollagi. Kõik on terrorismi poolt.

Religioonikysimused läksid samuti järjest yhte väravasse. (Muuseas, kas mina olen ainus, kellele tundus nende esitus olevat kallutatud? Mulle sobilikus suunas kyll, aga mis tost. Kallak on kallak.) Religioossuse ainus võimalik vorm ei ole kristlus, ei ole ka monoteism. Religioossuse ainus võimalik vorm ei ole isegi mitte meele- ja allaheitlik kummardamine iga hinna eest. Ka frivoolsuse piiril balansseeriv lugupidamine võib religioosne olla. Eriti, kui sellega yhtib jumalate olemasolu võimalikkuse möönmine või, ehk pisut paremini formuleeritult, õrn lootus sellele koos tugea skepsisega ja natuke heatahtlikult patroneerivat joviaalsust. Ja veendumus, et see on minu ning ei kellegi teise asi.
Numbritest on see kõik muidugi selgelt näha. -3,25/-7,08, loomulikult.

Nagu seegi, et ma yhest kyljest ei pea riiklikku surmanuhtlust yhelgi juhul mööndavaks just riikide kahe kalduvuse tõttu: tekitada kohtumõistmisprotsessi vigu ja asuda varem või hiljem hindama riigivastaseid kuritegusid isikuvastastest karmimateks. Jah, ma saan aru, et see on enesekaitseinstinkt ehk organisatsioonide kalduvus ennast iga hinna eest säilitada, aga mind see ei huvita. Iga riik, kellele antakse võimalus, määrab surmanuhtluse õigussysteemi kas või määratu jõuga väänates pigem riigireetmise kui massimõrva eest. Ja riigireetmise mõiste on veniv, päevapoliitiline ja efemeerne. Ning samas on asju, mille eest ma oleks ise valmis päästikule vajutama ilma igasuguse kõhkluseta. Ja ma olen täiesti kindel, et systeemina on rehabilitatsioon õigem lähenemine kui karistamine, ent on ka neid, kelle puhul pole kummalgi mõtet; ainsad võimalused on kas maha lyya või elu lõpuni yhiskonnast isoleerida.
-3,25/-7,08, jajah. Mis ambivalentsus?

Jah, äärmusliku vabaduse korral on riigiyleste korporatsioonide tegevus nendega seostumatute yksikisikute huvidele vastupidine. Suurem jagu organisatsioone kaotab kasvades ja vananedes igasuguse arusaama, et nad koosnevad inimestest ja peaks ka oma tegevuses jääma inimlikuks. Massipsyhhoos määndab inimeste ajud. Eestiski usuvad paljud, et nende firmadel on huvisid, mis ei yhti yhegi töötaja ega omaniku huvidega - ja ometi koosnevad need täiesti hoomatavatest inimhulkadest. Jah, selliste asjade vohamist tuleb piirata.
Ning ikkagi on vaba majandus märksa parem nõukogude laadi riigikapitalismist, Tahuantinsuyu laadi või ka Euroopa praegusest põllumajandusprotektsionismist.
Jah, ma tunnistan, et siin on vastuolu.
-3,25/-7,08. Lihtne.

Maailm on lihtne, skaalastatav ja nummerdatav. Ei ole humanismi, ei revolutsioonilist autoritaarsust, ei yksikjuhtumite tasandi põhimõttelisi vastuolusid reeglite tasandiga. Ei ole mitmetimõistetavust, erinevaid vaatenurki, keeli, kultuure, kirjeldus- ja tõlkevigu.
On -3,25/-7,08.

Lihtsustamine on elu vastand.
Ja ometi.


P.S. Lugesin just yht Iain Banksi lugu Lockerbie'st. Ymber jutustama ei hakka, mõni ehk teab.
See tuleks ära tõlkida.
Klassikaline humanism. Pimedusmeeste kirjad.


P.P.S. Viimast linki otsides leidsin veel yhe ununud kirjatöö.
Väga tubli, fs.

Hajameelsuse aspekte: lehed ja piletid

Avastasin just, et mul käib vist tasuta Eesti Ekspress.

Aktsiate märkimise ajal tellisin teise lisaks ja nyyd tyhistasin otsekorralduse. Ikka tuleb.

Ma vähemalt arvan nii.


***

Sain hiljuti rongis trahvi. Algpeatuses kõpsutas neiuke peale ja minust mööda enne, kui ma lehe tagant nina välja tõsta jõudsin. Okei, tuleb tagasi, siis kysin, mõtlesin. Ei tulnud, tuli hoopis kontroll.

Ärge uskuge piletimyyjaid. Nad on salakavalad. Jookske neile järele ja karjuge hirmsa häälega, siis jääte meelde ja saate ka teine kord pileti.


***

Trahvitegija kysis, kas ma varem olen ka trahvi maksnud. Oma teada ei olnud. Vähemalt nõukogude ajast saati. Vanemat aega ei mäleta.

Seda ma talle ei öelnud, et avastasin nädala eest, et olen pool kuud uljalt ID-piletita ringi sõitnud. Kui pilet lõppes, olin mina maal ja linnas mäsu, siis oli muulegi mõelda. Nii ta meelest läks.

Väsinud ummikutest? Sõida rongiga!

Just niisugune reklaam ilmub reedeses lehes.
Tõeline sensatsioon: Edelaraudtee tegi mõistliku sõiduplaani. Kes oleks seda oodata osanud?

Uued rongid:

Tallinn-Tartu
7.46-10.09 (E-R)
13.55-16.25 (R, P, alates augustist)
16.50-19.17
19.59-22.22 (R, P)

Tartu-Tallinn
6.40-8.50 (E-L)
14.20-16.29 (R, P, alates augustist)
17.24-19.35 (E-R, P)
19.40-21.50 (R, P)

Noh, enam-vähem mõistliku. Nädalavaheti võiks kah normaalne liiklus olla ja äripäeviti õhtul koju saada. Laupäeval käib selle järgi ainult yks rong, sellega kyll ummikuid ei asenda.
Aga hakatuseks asi seegi.

Muuseas, need rongid sõidavad Tartu-Tallinna vahet umbes kahe ja poole tunniga. Umbes nagu buss juba. Vahva.

Auhinnakala

Mulle seni tundmatu kodanik Reedik Võrno ja EPL Online said minu soovitusliku tegevuse tõttu auhinna.
Nyyh! Ma olen nii liigutatud!


P.S. Õssu andmeil ei tähenda uuemas klamuurilämus nii levinud gala iseseisva sõnana midagi. Harukordne juhus, olen õssuga nõus.

Kliimaksaator

Pioner klimaatorite AGW seeria arendamisel lähtuti mõistliku piisavuse põhimõttest. Uute kliimaseadmete mittekoormanime mittehädavajalike liigsete funktsioonidega väga soodsalt mõjus nende maksumusele.

Meije kohe ostma se Pioner, ja?


P.S. Pildi peal on Pioneer kahe e-ga, aga egas nimi klimaatorit riku.

Kuidas panna Eesti noored IBMi boikottima?

Ettepanek arengufondi juhtidele – esimese investeeringuna ostke palun rate.ee ja sulgege ta igaveseks.

Valdo Randpere, IBM Eesti juht
Postimees, 18.05.2007

Tõepoolest geniaalne liigutus.

Kui Kruuda sama ytleks, päästaks ta Eesti laste hambad.

Kunst on oopium rahvale

Pärast pikka viivitust panen yles ka pildid narkootikumidest, mida ma noortele myysin.


Selle pildi juures võlus mind ta rahulikkus.
Ma leidsin, et mul on just midagi seesugust rahulikku vaja. Leian ikka veel.
Kaugemalt vaadates tundub, et valgus paistab eesmistest lainetest läbi.
Ja linnud paistavad miskid pardid olema, arvan ma.
Arvutis ei näe see pisike ruut kyll sugugi sama hea välja kui päriselt.


See meeldib mulle veelgi rohkem.
Millegipärast meenutavad need mäed "Kääbikus" kujutatuid. Ainult on palju rahulikumad.
Ja mulle meeldib, kui peenelt kõik sõnajalad on välja joonistatud.
Tahaks pilti nii lähedalt vaadata, et sinna sisse ära kaod.

Mõlemad maalid on sellised, mida annab vaikselt istudes tundide kaupa sisse hingata, kuni oled neist ja nende maailmast läbi imbunud, kannad neid endaga kaasas ja lõhnad nende järele, levitad mere või metsa, soolase kiviranna või mägilume ja kuuseokaste hõngu.

Minu jaoks on tähtis, et mu majas elutsev kunst poleks kõige muu kõrval ka liiga intensiivne, karjuv, nii nagu tänapäevane kunst kuritihti on. Mullegi peab selle kõrval ruumi jääma.
Sellise kunstiga saan ma yhes toas elatud kyll.

Avalikkuse faktuurimuutus

Abele kysib, kelle suus kõneleb tõde. Toob kohe ka näite sellest, kuidas Sepapiiga Päevalehes paar täitsa arukat mõtet lausub, aga keegi kuulata ei taha. Kes võiks siis olla see, "kes pakuks tõepoolest laiemas avalikkuses mõtteainet ja keda võetaks ka tõsiselt"?

Ei oska ytelda. Mõni vana ja väärikas hing on viimastel päevadel niimoodi sõna võtnud, et lugedagi on piinlik. Ja mõni, kes mõistlikku juttu on ajas, sai jällegi sõimata nii, et hambad tolmasid.

Mõtteainet võib ju pakkuda, aga mis siis, kui seda ei võeta?
Mis teha - või kas peakski midagi tegema - avalikkusega, keda iga laienemisega on aina raskem tõsiselt võtta?

Lühhike öppetus

Võru keele teemal mõne aja eest sõna võttis
Vabariiklise Valitsuse Keelepoliitikanõunik
ja kuulutas meie peamises, kuid see-eest ka ainumas kultuurilehes nii:

"Elamiseks, mu armsad, ei ole te keel kyll piisavalt puhtatõulik.
Kas pole teil häbi siis tulla, myts pihus, ja kysida meie käest raha,
mida niigi on vähe?
Pealegi on meil endil ju ainsana ametlik väikese, vaese ja tagakiusatu staatus!
Nii et kerige omadega parem kiiresti ahju taha,
teite nutt ja hala on tasasem meie riiklikust nutust ja halast ning seepärast meile kyll suuremat korda ei lähe.
Parata pole siin midagi, siuke on trummilööja saatus.
Inimesed vaatavad. Kas teil sugugi piinlik ei ole
tõsta tyhiasjade peale ilmatut kära?
Nii ei saa, nii ei sugugi tohi, sest nõnda on kole.
Minge, toppige padi suhu enesele, hoidke nina kinni ning surge ise vaikselt ja väärikalt ära."

Seda juttu peab ometi kuulama ja eeskujuks enesele võtma, sest seda rääkis Keelepoliitikanõunik, auväärt ja asjalik mees,
keelekysimustes nii-ytelda kogu meie rahva (või ka kõikide rahvaste) isa,
kes meie eest hoolt kannab, meid kasib ja õpetab visalt
ning on ka muidu äärmiselt tähtis asjapulk sääl kõrge Vabariiklise Valitsuse sees.

Liiga palju infot. Troppklient

Kas teid ka häirib, kui suvalise leheuudise avamisel hakkab keegi järsku jutustama? Mind kyll. Lappan läbi P-mehe või EPLi uudisenimekirja, klõpsin huvipakkuvad pealkirjad Firefoxi kõrvalsakkides lahti ja äkki algab Winampist kostva muusika taustal mingi kakofoonia.

Kusjuures EPL ja PM on ise selle yle jõle õnnelikud. Uudiste all on pisikesed punased kirjad "Video!" ja "Lisatud ka video!" (Või umbes nii.) Võiks ju võtta hoiatussiltidena, aga ilma videota varianti kah valida ei anna. Kõige kurvem on, et vahel harva ma tahaks neid etv24 klippe ikkagi näha, muidu keeraksin kõik Adblocki abiga kinni ja rahu majas.

Ennevanasti oli kaunis komme ehitada veeb nii, et ka dial-up'i peal hingitsejad saaksid seda kasutada. Niisugustest lahendustest ei maksa enam unistadagi, kõigi Eesti päevalehtede veebid on ilged latakad, iga uudise alla topitakse kogu ylejäänud leht, igas nurgas hypleb ja kargab mingeid tyytusi. Väike vihje reklaamisõprade maa peale kutsumiseks: mina näiteks keeran kinni kõik pildid, mis mu silma all end liigutada julgevad. Nad ei lase mul tekstile keskenduda ja käivad närvidele. Ja samamoodi käitujaid on aina rohkem. Nii et kumb kuulutus on lõpuks kasulikum: vilkuv ja lärmav pilt, mida ei nähta, või staatiline tekst, mida nähakse?

Yeah, right. Reklaamitöötajate eeldus on ikka, et klient on tropp. Ja klient tähendab siinkohal nii reklaami tellijat kui ka sihtgruppi. Ah et ei ole tropid? Öelge seda tellija nähes valedetektori all. Ka ei taha? Noh, millest me siis räägime.

Nii need asjad käivad. Lõppkokkuvõttes võidavad need asutused, kes annavad valikud inimeste endi kätte. Sest kui valikuvõimalust ei anta, võtavad inimesed need ise - või hääletavad jalgadega.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Headest asjadest ka.
Ajasin tykk aega Eesti plaadipoodidest taga Chopini valsse. Viisteist-kakskymmend aastat tagasi oli ta suured hullud valsid mu lemmikmuusika (või, noh, osa sellest). Hiljuti tulid meelde ja tõesti, ei ole nad vahepealse ajaga halvemaks läinud.

Poodides aga ei ole. Käisin päris mitmes, ei midagi. Paremal juhul mõni järjekordne best of syldikogumik ("...esitab paremaid palu..."), kus siis yks või teine jupike, valsse neile aga tavaliselt ei panda, pigem masurkad ja poloneesid.

No kui ei ole, siis ei ole. Ärge tulge pärast kobisema. On ka alternatiivseid meetodeid. Nyyd kaifin mitmendat päeva ja olen igati rahul.

Takkajärgi tulin muidugi ka Youtube'i peale, aga see ei lase muusikat kaasas tassida. Mõnest asjast on seal siiski hämmastavalt hea valik. Olgu siis yks mu lemmikuist ka näiteks toodud.



Mina muusikaterminoloogiat eriti ei tunne. Kuidas tõlgitakse eesti keelde "C sharp minor"?