Mu võileivale olevaks on ebavorst

Millegipärast kirjutavad just autoriõiguste kaitsjad pidevalt nii, et
nende eest tuleks kaitsta eesti keelt ennast.
Ilge, limane kantseliit.

Seekord jäi mulle hambu kodanik Erik Mandre, BSA Eesti Komitee tegevuse koordinaator.
Trykis homses lehes, lk 16.


"ebaselgus" = "selgusetus"
Kui mul raha ei ole, on mul ebaraha.


"Teadlikkuse küsimus omab aga otsustavat tähtsust..." = "Teadlikkuse
küsimusel on aga otsustav tähtsus..."
Kui mul on tagumikus pind, ma mitte ei oma valu, vaid mul on valus.


"Ühtne raamistik teavitamise protseduurile" = "Teavitamisprotseduuri
ühtne raamistik"
Russism/anglitsism.


"Probleemile on tähelepanu juhtinud ka IIPA, seades Eesti oma raportis
spetsiaalselt äramainitud riikide nimekirja." = "Küsimusele on
tähelepanu juhtinud ka IIPA, pannes Eesti oma raportis seesuguste
probleemidega riikide nimekirja."


"reeglite puudumine on üheks oluliseks põhjuseks"="reeglite puudumine
on üks oluline põhjus"
Minu võileival olevaks on vorst.


Kogu see jama meenutab Valdar Parvet Eesti esimeselt filosoofiakongressilt, kus ta rääkis vajaduste kolmest liigist. Tõenäoliselt ei ole mul jutt eriti täpselt meeles (ja ega see polegi oluline), aga asja iva oli umbkaudu järgmine.
Vajadused jagunevad kolme liiki.

1) Vajadus millegi järele.
Näiteks: Enamik loomi vajab toitu, õhku ja vett.

2) Millegivajadus.
Näiteks: H. Runnelil on isamaavajadus.

3) Vajadus millelegi.
Näiteks: V. Parvel on ainuyksi talle teadaolevatel põhjustel vajadus omaleiutatud grammatilistele värdkonstruktsioonidele, mille abil saaks põhjendada mõttetuid filosoofilisi eristusi halvima, keelevigadesidusa analyytilise filosoofia vaimus.

Konzentrationslager Ösel

Roheline Värav laenas kuskilt jutu:
"Saare maavalitsuse peaspetsialist Leo Filippov ütles reedel Tartus aset leidnud Rohelisel Foorumil, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole saarlased püsiühendusest huvitatud. /---/ Ametniku sõnul ei kannata püsiühenduse pooldajate väited kriitikat ning on kergesti ümberlükatavad. Nii ei saa Filippov aru, kuidas takistab püsiühenduse valmimine töökohtade kadumist Saaremaal. Töökohtade kadumine pigem kiireneb, kuna siis ostetakse järjest suurem osa tooteid ja teenuseid mandrilt.
Samuti kardavad saarlased, et püsiühenduse rajamine seab ohtu saarlaste identiteedi ning Saaremaa võib muutuda mandril tööl käivate inimeste magalaks."

Saarlased ise on kindlad, et Saaremaal on nii vastik, et okastraadist tara ei tohi maha võtta, muidu lasevad kõik jalga. Masendav.

Või on siis konkreetne spetsialist kuidagi Vjatšeslav Leedoga seotud.
Kah masendav, aga Saare omavalitsuse varasema käitumise järgi päris usutav võimalus.

Kiigajon ja Käägajon

Õigupoolest oleks võimalik täiesti loogiliselt põhjendada seisukohta, mille järgi meestele peakski naistest rohkem palka maksma. Täiesti avalikult ja seda muude tasustamismehhanismide taha peitmata.

Keskmine eluiga on meestel ju oluliselt lyhem.
Pensioniiga naudivad neist vähesed.
Säästudestki on sellevõrra rohkem kasu.
Pruugivad vähem yhiskondlikke hyvesid põdura vanaduspõlve tervisekulude, allahinnatud yhistranspordi ja muu säärase näol.
Kõik, mis meesterahval elult võtta on, peab ta kohe kätte saama. Misasja ma teen teie pensionifondiga? Needki võiks ju õigupoolest ausalt ymber nimetada. Naistele pensionifond, meestele pärandifond. Kyllalt suur osa inimesi oleks nõus oma varast olulise osa järglastele pärandama, eriti kui nad nendega vähegi viisakalt läbi saavad. Ei maksa peljata. Aga praegune näo tegemine, et meestele on mõtet pensionisammastest rääkida, on silmakirjalik ja totter.
Isegi Lõhmus oma suuvoodri poolt vormistatud propagandaraamatus "Raha" ylistab taevani pensionifondide kasulikkust naiste jaoks - ja teeb siis kähku teist juttu.
Misasja sa ikka heietad, kui argumente ei ole.
Aga rohkem raha on mõtet maksta kyll.

Suurem jagu palgast läheb niikuinii kohe jälle tarbimise kaudu ringkäiku. Vaevalt, et enamik inimesi iialgi niisugust palka saama hakkab, et nad palgatõusu korral rohkem kinnisvara ostma hakkavad. Ikka kommi ja aiavilju, sekka peenemast materjalist ninarätt ja kempsupaber, et esimene ja tagumine ots päris katki ei kuluks.
Sellest yle jääv raha seisab aga kenasti investeerituna pangas (kes seda teps mitte kopitama ei lase - põhineb ju kogu tänapäevane majandussysteem sellel, et kui me oma raha eest viie minuti jooksul midagi ei osta, teeb see meie teadmata ja selja taga viis tiiru ymber maailma ja laseb vähemasti kahesajal asutusel ja inimesel teeselda, et see on tegelikult nende raha), jõuab sealt kunagi (ja märksa varem kui naisterahva kontolt) järglaste kätte jaedendab seal uuesti tarbimist, haridust ning muud hääd ja kasulikku.
Raisku ei lähe midagi.

Veetše

Yhiskond ei sobi aktsiaturu elik börsi mudeliks.
Otse vastupidi.
Minge rääkige daytrader'ile turu ratsionaalsusest, iseregulatsioonist ja suunamatust arukusest ning ta naerukrambid vajavad kliinilist ravi.
Nii nagu börs on jabur, arulage ja hysteeriline, on seda ka igasugune demokraatia.
Paratamatult.
300 analyytikut ei ole mingi jõud, see on jõuk, bande, kari.
300 börsianalyytikuga võib põletada maju ja ryystata poode.
300 analyytiku arutelu tulemus on ysna täpselt sama mis indeksiinvesteerimisel: tuhat lemmingut ei saa ju eksida.
Isegi kui igayks neist eraldi on märksa arukam kui keskmine kylamees, ei ole nende kõigiga kokku mitte midagi peale hakata.

"Meil on 300 analyytikut." (SEB Yhispank)

Tegelikult...

...alustan ma sellest, et lähen koju.