Sunday, June 29, 2008

Rohkem veebi, vähem paberit

Täna jõudis minuni Eesti Ekspressi kiri, kus taheti, et ma tellimust pikendaks.

Lõin lehe lahti ja esimene sõna, mis mulle kultuuriosa pikast Silueti-jutust vastu vahtis, oli "kabariidid". Paar lõiku eespool kirjutati "parteiliikmest lehekylje autorist". NLKP võis ju ebainimlik olla, aga kas sinna ikka tõesti lehekylgi liikmeks võeti? Suured sõnameistrid, pähh.

Ei, tegelikult mulle EE täitsa meeldib. Ysna minu masti ajakirjandus: piisavalt uuriv, natuke kollakapoolne ja balansseerib tykati hea maitse piiril, samas tegeleb vahel isegi kõrgkultuuriga. Ninakas, uudishimulik ja mitte liiga rumal. Ja ometi jätan seekord tellimuse pikendamata, yle enam-vähem kymne aasta.

Linnas haihtub mu postkastist kogu post enne, kui mina jaole jõuan. Ja mida tõesti keegi ei taha - näiteks Akadeemia -, selle nätsutab postiljon nii ära, et tekib tahtmine tema endaga midagi samalaadset ette võtta. Maale ei paista olevat mõtet tellida midagi peale ajakirjade - lehed on minuni jõudes puruvanad. Pealegi on kõik Eesti lehed ka toimetuses käepärast ja ma ei loe neid sealgi. Ei ole enam seda harjumust ning operatiivset infot paberlehest niikuinii ei saa. Rääkimata artiklite märgendamisest, nii et mingit teemat uurides nad mugavalt käepärast oleks. Muistsetest aegadest on mu pisikeses majapidamises kastitäite kaupa vanu lehti ja väljalõikeid, kord jõuan koristades ka nendeni.

Ei, kulla Hõbemägi ja Luik, katsuge minuta läbi ajada. Aitäh, aga enam mitte.

Saturday, June 28, 2008

Kuidas sisustada puhkust

Hakka viimase tööpäeva lõpus puhkust tähistama, mine sellega liiale ning lase öösel kolmel kiilas kaagil kõrtsist sinu lapakaga minema jalutada. Kohe kaob mure, et kodus istuda on igav ning tahaks mingit tegevust.

Loll on loll ja joomarlus on pahe.

Kurat kyll.

Friday, June 27, 2008

Eestikeelne Äripäev lõpetas töö

Hetk tagasi toimetuses:

A: Kas sa teadsid, et kui toksida brauserisse "aripaev.ee", tuleb ette "Delovõje Vedomosti"?
B: Ei ole võimalik?!
C: Mis sa ei teadnud või? See on tihtipeale nii. Sa ei käi piisavalt tihti väljas.



Öelge veel, et Eesti meedia venelasi diskrimineerib.

Veebitreialid, my ass.

Meelelahutuses valitseb klassika

Postimees promob Tele2 uut vahvat "tõsielulist" sarja "Anu ja Carola nädal aega ilma". Võõrutusnähte paraku ei näidata, ilma on naesterahvad vaid rahast.



Televaatajatele jagatakse mitmeid vahvaid nippe, millega ennast lõbustada. Näiteks "otsustati kusagilt midagi hamba alla otsida ning kui Viru tänava kohvikutes ühtki potentsiaalselt rahakat sponsorit näha polnud, mindi Itaalia restorani Controvento, kus olid preilid sunnitud tegema "külma arve"."

Kujutan juba ette, kuidas saadet reklaamitakse.

Thursday, June 26, 2008

Uinuv mõistus synnitab koletisi

Lugesin yhest listist kaebelaulu:

Olen kuulnud siingi listis palju väiteid selle kohta, kuidas me ikka ei peaks piirama alkoholimüüki.... Vaatame siis, mida ütleb meile statistika. Uurime näiteks , kui palju on alkoholi jaemüügikohti eestis ja mujal maailmas... Ennäe imet - reformierakond ongi juba oma lubaduse täitnud - eesti pole mitte viie esimese hulgas vaid Põhjamaades konkurentsitult esimene!
Alkoholi jaemüügikohti 100 000 elaniku kohta :
Eestis: 195 (ükssada üheksakümmend viis)
Island: 15,9
Soome: 6,3
Norra, Rootsi : 4,5
Küsimus: Kui Norras ja Rootsis oleks poode sama palju kui Eestis, kas siis seal joodaks sama palju kui praegu? Kas Soomlased ei jooks sama palju kui eestlased kui neil see võimalik oleks? Kas nõustute kui ma arvan, et Põhjamaades on saavutatud head tulemused just tänu riiklikule alkoholipoliitikale?
Nii et , ei ole vaja piirata? Teeme ikka iseenese tarkusest asju edasi...tühja meil teadmistest ja analüüsidest?
"Teadmised" on toredad, "analyys" veel parem. Kui need kaks kokku panna, on tulemuseks "teadus".

EE 15. köite "Maailma maad" andmeil on Austrias kroonilisi alkohoolikuid sama palju kui moslemeid: mõlemaid 4%. Et islam alkoholipruukimise ysna otsesõnu ära keelab, siis kahtlustan, et kattuvus (praktiliselt) puudub. Siit võiks teha järelduse suure häda ja ligeda abi kohta: kus alkoholism muret teeb, ulatab šariaat lahkelt abikäe.

Nagu ytleb yks Murphy seadustest, leiduvad paljudele probleemidele lihtsad, kergesti mõistetavad valed vastused.



***

Samas listis kinnitab ortograafiavaese riigikoguja kirjavahemärgisäästlik kaasa:
...minul on kõhe elada riigis, kus juba pikemat aega eiratakse teadmist, teadust, haridust ja analüüsivõimet ning seadusi tehakse nõiakunstist, isiklikust kasuahnusest või lihtsalt rumalusest lähtudes...
No kyllap ta teab, peaks ju hästi informeeritud olema.

Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem: öelgu õhtul kodus mehele, et ärgu enam nii tehku. Kuni nõiakunstist lähtudes seadusi teeb, seni syya ei saa.

Wednesday, June 25, 2008

Morbiidne

Homse lehe eelviimasel kyljel tutvustan Eesti majanduskunsti ajalugu Bernt Notke "Surmatantsu" näitel.


Tänavu viie kuuga on kõrvad pea alla pannud yle 3000 ettevõtte - see pole mõni naljaasi, see on ehtne koolera. Neid juba yhteainsasse yhishauda ei mahuta. Ja aasta pole veel ka läbi.

Jäin meemi alla

Hanrahan viskas meemiga. Yldiselt hoian ma neist kõrvale, aga no olgu see yks kord pealegi.

Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.

1. Mida sa tegid kymne aasta eest?
Ei tahaks hästi meenutada. Olin sunnitööl. Vilets aeg.

2. Viis asja "vaja teha" nimekirjast?
1) Blogimise asemel tööle hakata.
2) Kysida reisifirmalt, mida nad mõtlevad hoiatusega, et "Austria hotellides võivad olla vana tyypi pistikud" - viimati ei osanud byrooneiuke ytelda, milline on vana ja milline uus tyyp.
3) Lipata 20 minuti pärast koosolekule. Täna on see juba neljas, töö jaoks aega ei jäetagi.
4) Korrastada oma fotomajandus ning saata pildibuketid mitmele inimesele, kellele ammumuiste lubatud sai.
5) Vastata yhe sympaatse inimese kirjale, mis juba kaks nädalat postkastis seisab. No ei ole seda jaksu.

3. Lemmiksnäkid?
Muutub hooti, nagu yldse söögi- ja joogimaitse. Arvatavasti midagi kalalist/lihalist ja vyrtsist. Ehkki tervisele mõeldes ilmselt porgand.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
Miljoni eeguga pole suurt midagi mõistlikku peale hakata. Arvatavasti hangeldaks börsil või otsiks kellegi osavama seda enda eest tegema, et mingi viisakam summa kokku kraapida. Miljoni euroga võiks juba pikemalt mõtlema hakata.

Pool tundi tagasi käisin tytarlapse jutul, kes koostab kinnisvararubriigi maketti. "Mis on sinu unistus?" kysis ta. Hmmm. Arvatavasti Blasketi saartele kolida. Istuks seal kajakate keskel, õpiks iiri keele ära ning kasutaks seda kaks korda kuus suurel saarel kohalikus kylapoes. Ylejäänud aja vahiks merega tõtt. Loeks ja kirjutaks. Kui palju ei söö ja enamiku arukalt investeerid, peaks miljonist eurost päris kauaks jätkuma. Eks kirjatöödega teenib ka pisut, kui inglise keeles kirjutada.

5. Kohad, kus oled elanud?
Alfabeetilises järjestuses: Elva, Lehtmetsa-Risti, Mehikoorma, Tartu, Tallinn. Peaks vist kõik olema. Turismireiside aegsed hotellid ilmselt ei loe.


P.S. Edasisaatmise teemal veel mõtlen. Praegu pole mahti.

Mees nagu kaks orkestrit

Kui ma
* täna koostan homseid arvamuskylgi
* homme olen Haapsalus ja teen lugu puhkuse ajaks korteri yyrimisest
* ylehomme koostan kinnisvarakylgi
ja
* yleylehomme algab puhkus,
siis millal kurat käin ma koos fotograafiga otsimas Tallinna-lähedast talukrunti järgmise nädala loo tarbeks, mis peaks puhkuseaegsele asendajale varuks jääma?

Õige vastus: homme õhtupoolikul. Või siis puhkuse ajal. Äkki kõlbab Viini-lähedane krunt kah.

Tuesday, June 24, 2008

Päeva jaburaim retsept

Niivõrd kui mina aru saan, lähevad selle sisse:
* apelsinimahl
* tomatimahl
* laimimahl
* tšilli
* sibulapyree
* sool

Nad nimetavad seda sangrita'ks.
Kõlab veidralt, aga äkki on hea.


P.S. Pean Osalisele takka kiitma: "The Bucket List" on tõepoolest suurepärane film. Kaks kanget vanameest, Jack Nicholson ja Morgan Freeman hyppavad langevarjuga, rallivad autodega ja suudlevad maailma kõige ilusamat tydrukut. Olin juba unustanud, kui head näitlejad nad on. Peaks veel mõne nende filmi yles otsima.

Kusjuures huvitaval kombel oleksin ma ikkagi võimaluse korral nõus Kopi Luwakit jooma. Ehkki ilmselt pärast pikka ja põhjalikku naeruhoogu. "The cats made me do it," heheh.

Sunday, June 22, 2008

Tehnikat ei saa eristada maagiast

Suveniiripoes, Fabergé-laadse muna ees.

- Kuidas nad selle pildi sinna sisse said?
- Ee... hologramm.
- Ma oskan ka võõrsõnu. Mida see tähendab?
- Ei mina tea. Aga nii on kombeks öelda, kui näed kolmemõõtmelist pilti ja ei tea, kuidas see tehtud on.


Takkajärgi holograafia kohta lugedes jääb mulje, et see vist ikkagi ei olnud hologramm. Ehkki ma ei suuda nii pikalt syveneda, et hologrammi olemusest aru saada. Neil on seal kole palju sõnu.

Friday, June 20, 2008

Karnevalihoiatus

Aulised emandad ja isandad!

Olete lahkesti oodatud
Karnewali-pidustusele Reweli raekojas,
mis 10ndamal heinakuu päewal A. D. MMVIII
seitsmendal õhtutunnil hakatuse saab.

Keskaegne kõhutäide, keelekaste ja meelelahutus!

Meelelõbu pakuvad: "De vandrande kvinterna" Rootsimaalt, "Amarcord" Saksamaalt, "Hansa Trubaduurid" Rewelist, "Ballare" Lätimaalt, keskaegsed tantsud emand Silwia eestwõttel, narrid, idamaa imed, tuleneelajad, rändnäitlejad

Piduwõõrail on sünnis rõiwastada end kõigiti sündmuse wäeriliselt.

Lubatähe wääring - 350 kohalikku münti
saadaval Piletilevi Viru keskuse müügipunktis

Rõiwa-awitust maksab küsida emand Janalt 6444645, Musta Luige rõiwatsunftist 6605062 või Linnateatri rõiwatsunftist 6650839
Muud küsimised ja küsimused – tel 5187812

Keskaja päevad Tallinna vanalinnas 10. – 13.07 2008
Keskaegne karneval Tallinna raekojas 10.07.2008 kl 19-22

Thursday, June 19, 2008

Mida oligi oodata


Pärast varem kirjeldatud orgiat, eks ole.

Wednesday, June 18, 2008

Õige arvamus ja vale arvamus

Lahkusin mõne aja eest yhest vabatahtlikkusel põhinevast asutusest. Ehk ei osanud ma seda varem tähele panna, ehk näen ma lihtsalt kõiges allakäiku või ongi asi hullemaks muutunud - igatahes kuulen ma takkajärgi sealt aina rohkem hääli, mis ytlevad:

On olemas õige arvamus ja vale arvamus.

Valet arvamust ei tohi omada ega väljendada.

Kui kellelgi aga juhtub see ikkagi olema, siis mitte mingil juhul ei tohi valede mõtete olemasolu tunnistada väljaspool Asutust.
Kohati räägivad sellest isegi muidu täiesti mõistlikuna tundunud inimesed.

Asutuse liikmete huvidest kõnelda on kohatu. Tähtis on Asutuse maine. Asutuse maine on ta kõige olulisem vara - Asutus ei ole kokku tulnud rahuldama liikmete huvisid ja vajadusi.

Probleeme ei ole. Eriarvamusi ei ole. Kõik otsuseid võetakse vastu yhehäälselt, vastuhääletajaid ei ole.

Asutuses ei saa olla opositsiooni, s.o vastasrinda, mis definitsiooni järgi on teiste väärtuste, vaadete ja põhimõtete kandmine - asutuse liikmed, kes tunnevad ennast asutuse sees opositsioonis olevatena, on kas kahestunud isiksused, olles opositsioonis iseendaga, või tegutsevad teadlikult asutuse huvide vastu.

Asutust ymbritsevad kõikjal vaenlased. Seepärast peab Asutus olema monoliitne. Ei tohi lasta kurjamitel lyya Asutusse pragusid.

Asutus on yhtne, lõigatud yhest kaljurahnust, lahutamatu ja jagamatu. Selles ei ole osi ega struktuuri, selles ei toimu mitte midagi. Kuna Asutusel puudub siseelu, siis siseelu meediasse viijad on Asutuse maine kahjustajad.

Asutuse sees vale arvamuse väljendamine tähendab lõhestamist, mässu ja revolutsiooni. Sellistel ei ole meie seas kohta!


***

Väljas on õhk värskem.

Tuesday, June 17, 2008

Surnud žanri viimane lugeja

Veepang hõikas oma blogi kommentaarides maha enda kirjanduslike lemmikute esikolmiku: Charles de Lint, Roger Zelazny ja Aleksander Grin. Jäin mõtlema, keda mina sinna paneks.

De Lint on hea kyll. Kas ma teda just esikolmikusse paneks... aga ega mulle edetabelid ei meeldi kah. Avastasin enda jaoks just China Mieville'i. Õudus mulle ei meeldi, tema stiil kyll; see ongi lihtsalt... hoopis midagi muud. Samas, maailmas on kole palju prosaiste; kes neid reastada jõuab. Kui praegu selliste meeldejäävate peale mõtlen, ei tule nad meeldegi. Borges näiteks. Baricco. Ja kui me juba B-tähe juures oleme oleme, siis Buzzati. Lovecrafti unenäolised asjad. Kafka ja, teatud mööndustega, Hesse. Maupassant. Griniga olen täitsa nõus. Miks siis ka mitte Platonov. Teisalt, Thackeray meeldib mulle ka. Tema tekstis on omalaadset selgust, nagu õhus pärast vihma. Chesterton ja Graham Greene, Robertson Davies. Kyllap neid on veel palju.

Aga teistpidi võttes meeldib mulle luule märksa rohkem. Ja värssdraama. Lope de Vega ja Schiller ja Rostand ja kes iganes. Ma olen vist viimane, kes neid loeb. Noh, loogiline ka. Kyllap väljasurnud kunstiliik suurt lugejamenu ei vajagi.

Monday, June 16, 2008

Lahku kodumaalt, Edgar!

Edgar istus hilisel õhtutunnil kontoris ja vahtis aknast koledal kombel yles kaevatud linnaväljakut. Nutt tikkus peale. Kas me sellist Eestit tahtsime? Tema kyll ei tahtnud.

Vanasti, mäletas Edgar, oli Eesti teistsugune. Inimesed tegid toredaid plaane. Mõni sai ka teoks. Aga plaanimata ei tehtud midagi. Plaaniti suisa viie aasta kaupa. Selle jaoks oli terve eraldi asutus, Plaanikomitee nimeks.

Plaanikomiteed mäletas Edgar eriti hästi. Tema jõudis seda isegi suisa juhtida. Tuhandete seast valiti välja just tema, Edgar, sest et ta oli... oli... ta oli tark ja ustav. Jah, just sellepärast. Kui romantiliselt lõhnasid suveõhtutel Plaanikomitee vaibad! Ah, olid need vast ajad...

Ei, aitab jamast, otsustas Edgar. Kui ise ei tee, jääb kõik tegemata. Need ajad tuleb tagasi tuua. Alustan just nimelt plaanimajandusest. Panen riigis kõik hinnad seisma, kyll siis on uhke vaadata, kuidas kapitalismi masinavärk seisab. Ja kui hinnad seisavad, lõpeb ka kaubandus ära. Inimesed ei taha ju asju toota ja vedada ja myya, kui nad kasumit ei saa. Varsti ei protesti enam keegi, kui riik nende asemel kaubandusega tegeleb. Ja riik, see olen ju mina, jõudis Edgar rõõmsale äratundmisele. Kyllap järgnevad varsti ka teised majandusharud.

Ja siis muudan ma ristikheina neljaleheleiseks. Ja siis viieleheliseks. Ja siis teen leheotsad teravaks. Ja siis värvin roosaks. Ja siis punaseks. Ja siis mudin veel natuke. Nii ta tulebki - mu õnnis noorusaeg!

Ärge ytelge, et ei saa. Tuleb vaid tõsiselt tahta!


***

Edgari hea mõtte õilis tuletungal väärib hoidmist ja edasikandmist. Kui maailma rahvad sellest aru saavad, synnib tõeline Eesti Nokia: maailmarevolutsioon. Toredate ideede propageerimiseks tegi lahke inime ka plakati. Levitagem.

Aklimatisatsioon

Kuuajase haiguslehe järel taas tööl. Tohtrid remontisid mind, arhitektid kontorit. Nii et uut ja huvitavat on palju.

Sain endale vahva varjulise nurgakese mitte kyll päris akna ääres, aga see-eest ysna omaette. Vastupidiselt mõnele kaebusele minu kandis õnneks kylma tuult ei ole. Tooli ei ole samuti. Ei läinud otsima ka, istun praegu enam-vähem mugavalt laua peal lösakil. Kola sain enne kolimist pakitud kahte pisikesse kasti, mis mahtusid kenasti alumisse lauasahtlisse. Välja võtsin ainult Iiri laualipu ja karbikese myntidega kohviautomaadi jaoks. Kunagi juuli lõpus või augustis tuleb niikuinii uuesti kolida, pole mõtet pysivat laagrit asutada. Ehkki kola kipub kogunema, pole mulle tegelikult eluks palju vaja. Lapakat tassin niikuinii kaasas.

Kontor on kah tykati pooliku ja ajutise väljanägemisega. Laes on augud, kust paistavad juhtmed. Lampidel pole klaase - aga võib-olla see peabki nii olema. Kujundus on popp ja noortepärane. Uued nõupidamisruumid näevad välja nagu kemmergud - vähemalt väljast, sisse pole vaadanud. Hirmsasti tahaks ukse peale kolmnurga joonistada. Kööginurka minejaile on ehitatud lõks, astme alla peidetud valgusti saab pidevalt jalahoope. Köök on yldse kummaliselt lahtine, baarilett jääb otse peatoimetaja selja taha ning kohviautomaadi pidev surin teeb talle kindlasti rõõmu. Hea on kuulda, kuidas rahvas tööd teeb. Tema kuklatagune sein on aga ahvatlevalt tyhi. Et varem neljandal korrusel tilpnenud veebikaamera ära kaotati - kas mõnes pilapoes myyakse odavaid veebikaamera imitatsioone?

Uued ylesanded on segased, kinnisvaras ma ei orienteeru. Õnneks on järgmine esmaspäev pyha ja rubriik ei ilmu, saan rohkem aega kohanemiseks. Pakkusin juba välja, et võin kohe valmis kirjutada loo sellest, kuidas juunis-juulis turg arvatavasti ei elavne. Niisuguse jutu jaoks pole yhtki allikat vajagi, ma võin nad kas või välja mõelda. ""Meie hinnangul ei tule turusituatsioonis olulisi muutusi enne suve lõppu," lausus kinnisvarabyroo Vana Maa juhataja Andres Kasejalg." Ei lubatud, firmad ja inimesed pidavat ikka päris olema. Oh kaev.

Katsun siis ylehomsed kyljed kokku panna ja eelmise nädala lehed läbi lugeda, saan omadega kuidagi järje peale. Maailmas on kindlasti igavamaidki asju kui kinnisvara, nad lihtsalt ei tule mulle meelde.

Inflatsioon ja paanika finantsturgudel

Yhes kuningriigis, mida kardetavasti vähesed teavad, on sel aastal järsult kasvanud inflatsioon. See on kaasa toonud tähtsate ressursside kallinemise ning kuna rahvas selle põhjuste yle aktiivselt arutleb, syveneb kardetavasti ka paanika finantsturgudel. Spekulandid sebivad, muu rahvas korjab varusid. Mis edasi saab, võib ainult oletada.

Seda kuningriiki pole yhelgi maakaardil, kus on Eesti. Või Hiina. Või Suurbritannia. Selle nimi on Kingdom of Loathing ja see on igati ebatyypiline, äärmiselt jabur, suurepärasel huumorimeelel põhinev ning veidra kujundusega veebimäng (ehk brauseripõhine MMORPG - selgituseks neile, kellele see rohkem ytleb). Olen seda vahelduva eduga mänginud mitu viimast aastat ning kui õnne on, mängin edasigi. Sobib millegagi minu sees - ma ei tea täpselt, mis iseloomujoon see on, aga sellele meeldivad keelemängud, syrrealism ning ohjeldamatud ristviited moodsale kultuurile.

Enamikku asju arveldatakse KoLis kohaliku valuuta alusel (milleks on liha ehk meat). Teatud valdkondades kasutatakse ka kohalikke rahasid. Annetuste eest, mis on vähemalt 10 dollarit suured, saab aga osta vidinaid nimega Mr. Accessory, mille hind vabaturul on traditsiooniliselt olnud 4,4 miljonit lihakäntsakat. Mr. A on oluline, kuna selle eest myyakse espetsiaalses "valuutapoes" kord kuus vahelduvaid ainulaadsete omadustega esemeid (mille hulk pärast kuu lõppu loomulikult järjest kahaneb ning hind sama usinalt tõuseb).

Mr. A hind on pysinud 4,4 miljoni lihatyki tasemel juba mitu aastat, vaatamata mitmesugustele majanduskriisidele ja juhtumustele. See näitab, et Kingdom of Loathingu majanduse yhe alustalana on see päris hästi fikseeritud. Sel aastal kerkis see aga järsult 5,6 miljonile. Nyyd käibki KoLi foorum usin arutelu selle järsu muutuse põhjuste ja tagajärgede yle. Kas hinnatõus on ajutine? Pakub see spekulantidele pigem ohte või võimalusi? Kuidas mõjutab Mr.A suhteline inflatsioon ylejäänud ressursside hinda? Keskmine mängusisese tööga teenitav sissetulek on jäänud samaks, usinasti rabades võib kuus saada umbes yhe vana Mr.A hinna jagu liha. Kas seda arvestades võib eeldada, et inimesed kalduvad vähem või rohkem tööd tegema? Jutt veereb nagu hernes, tõmmatakse paralleele Londoni naftafutuuridega ja millega iganes.

Teema on põnev, minge ja lugege. Veel parem, minge ja mängige. Haige huumorimeele omanikud ei kahetse kindlasti. Yhtlasi paraneb inglis ja laieneb silmaring.

Kingdom of Loathing
Kingdom of Loathingu artikkel Wikipedias
The KoL wiKi - wikientsyklopeedia, kõik vajalik ja ylearune KoLi kohta
Chillin' and Loathin' at Coldfront - ametlik fännilehekylg
Kingdom of Loathingu foorum
KoL Market - suurepärane koht turu jälgimiseks; kaubandus toimub siiski mängus endas
Radio KoL - Kingdom of Loathingu veebiraadio, palju veidrat muusikat
minu KoLi-lingid Deliciouses


P.S. Võrgumängude majandus on suur ja keeruline, selle vastasmõju päriselu majandusega aga suuresti reguleerimata ning seetõttu ylimalt huvitav nii filosoofiliselt, majandusteadusliselt kui ka juriidiliselt. Kunagi ma võtan selle veel jutuks - ja kui ei võta, tuletagu meelde, kes kuulda tahab.

Sunday, June 15, 2008

Logistika pärast maailma lõppu

Hanrahan nutab taas pahema silmaga allakäiva Euroopa pärast, parema silmaga aga naerab, sest tärkav Aafrika kultuur soojendab sydant. Viimase suurepäraseks näiteks olla Nigeeria filmitööstus. Ehk lööb see kurjade imperialistlike konkurentide kadudes tõeliselt õitsele, loodab PH. Elame, näeme.

Elame ja näeme jah, aga teada siis juba tõenäoliselt ei saa. Kui elu tõepoolest selliste lihtsakoeliste naftalõpustsenaariumite rada lähevad ja senine energiast kyllastunud majandus kaob, ei ole kellelgi enam asja kuskilt Aafrika pärapõrgust kuhugi Euroopa pärapõrgusse filme vedada. Kaugvedude põhimahu haaravad taas traditsioonilised kaubaliigid: vyrtsid, vääriskivid, vaibad, kunstkäsitöö ja muud luksuskaubad. Paremal juhul ka kohv ja tee, suur osa Euroopast loobub pigem lihast kui neist. Võõrutus oleks raske.

Sellega seoses yks mõtteuit: tõenäoliselt muutub paljugi, aga konteinerivedu jääb samaks. Kui kytuseid napib, on busside-rongide-lennukitega kööga, kuid laevadele saab lihtsalt mastid-purjed peale panna. Katsu sa rongi tuulejõul käitada, eks ole. Konteinerid on aga yks kõige ökonoomsemaid logistilisi lahendusi yleyldse.

Naljakas tegelikult, mis kaob ja mis jääb. Või kes seda ette arvata oskab. Me kasutame tänapäevani mõnd sumeri tehnoloogiat.


P.S. Wikipedia ytleb sedagi, millest meie kergesti vaimustuv filmikriitik vaikib: "Some worry that the prevalence of witchcraft and violence in the movies may encourage negative stereotypes about Africans." Just see, mida hädasti vaja. Ega keegi ei olegi muidugi lubanud, et rahvusliku eneseteadvuse tõus kuidagi arukusega seotud oleks. Eestis ei ole ka.

Saturday, June 14, 2008

Raske valik

Friday, June 13, 2008

Nuhid ja preestrid

Lugesin paari päeva eest Jaan Krossi tõlgitud Éluardi.

Luulearvustus

Selge ma vihkan kodanlaste võimu
Nuhkide ja preestrite võimu
Aga rohkem veel vihkan ma inimest kes seda ei vihka
Nii nagu mina
Kõigest jõust

Sülgan näkku inimesele pisemale kui ta loomus
Kes ei eelista kõigile mu luuletustele
Seda "Luulearvustust"
Hmm, mõtlesin. Meid see tegelikult enam eriti ei puuduta. Eesti on Euroopa kõige ateistlikum maa ja ehkki aeg-ajalt on olnud probleeme, ei sekku sandarmid yldiselt ka kodanike igapäevaellu. Kes yldse oleks praeguses kontekstis "nuhid"? Kapo ja tema sõbrad-seltsimehed kaitseväest? Palju sa nendega ikka kokku puutud. Ning kui mitte arvestada kaitseväe sundpalvusi, pysivad kirikud riigist kenasti lahus. Kui EELK ja baptistid ei suuda seda siiani täielikult taibata, mis tost. Las ullike yritab pilve endale pähe panna, keda see huvitab.


***

oHpuu kirjutas, kuidas kultuuriminister Jänes hiite säilitusprogrammil vaiba alt ära tõmbas. Pikka aega tõotati raha, nyyd sai eelarvetylidest hea ettekääne. Mis sest, et need olid vaid sandipennid: 2,5 miljonit viie aasta jooksul. Kirikutele on lubatud 10 aastaga 633 miljonit - kas keegi seda raha kah kärbib?


***

Et yht poplaulikut Elva kirikusse esinema ei lasta, mind tegelikult ei kõiguta. Ega see mingi eriline inimõigus ole. Aga kui mu kunagine hea sõber kostab põhjenduseks, et kodanik on osalenud grupiseksis, kõlab see kyll juba naljakalt. Euroopa kohtus arvatavasti vett ei peaks: mitte seepärast, et eraasutus ei tohiks oma ruumide kasutamise yle ise otsustada, vaid võrdse kohtlemise printsiibi tõttu.

Ja yldse: kuidas seda muude kirikuliste puhul kindlaks tehakse? Ankeedi põhjal? "Olen/ei ole osalenud grupiseksis - kriipsuta õige alla" kõlab nagu ettepanek. No kui te just pakute...


***

Riigikogu arvas, et politseinikele tasereid jagada on hea mõte. Jahah, teoreetiliselt võrdustati need kyll tulirelva, mitte kumminuiaga. Ent praktikas teab iga mundrikandja, et ega neid antud poleks, kui taser poleks vähem ohtlik kui tina. Järelikult... Pealegi on uus asi ikka huvitav, tahaks ju proovida. Märklauda sellega ei lase. Millal tuleb esimene teade politseinikest, kes taserit yksteise peal katsetasid?

Et otsus syndinud "võimuerakondade häältega", on tegelikult vale. Näiteks kuuest rohelisest neli kilkasid jah-nuppu vajutades õnnest, kaks ylejäänut ei saanud toimuvast aru ja jäid erapooletuks. Neid nyyd kyll mingi võimu omamises syydistada ei saa. Nad pigem tulevased taserialused.


***

Päevalehe kinnitust mööda tahab Pihl kogu nuhkimise enda kätte koondada. Yldiselt nii mujal kombeks pole: riskid on liiga suured. Aga Pihl leiab, et tema-mehikese käes on see käkitegu. Tema ametkonda kedagi ei imbu, luuretehnikaga sinna sisse ei murra ning ka ta ise jääb oma postile igavesest ajast igavesti.

Nagu Savisaar juba: ise otsustan, ise lindistan ja kui miski untsu läheb, kyll keegi teine vastutab.


***

Hea luule ei aegu.

Thursday, June 12, 2008

Koolireform

Permanentse haridusreformi käigus on Eesti koolide ja ylikoolide hindamissysteemi sada korda muudetud. Aina jaburamaks läheb. On tagumine aeg muuta see taas lihtsaks ja arusaadavaks:

:D
:)
:S
:(
:((

Koos lisandustega:
:o
:O
OMG, ROFL. /irw ja /megairw

Oleks lastele kohe tykk maad mõistetavam.

Inspiratsiooni sain arutelust Sjgelle man.

Wednesday, June 11, 2008

Hiline õhtu, lihtsalt niisama

Small hours, for no good reason

I am sitting late tonight for no good reason
On a day that started late and stayed that way.
If asked I'd blame the wild wind or the season
As it turns and returns, that's what I'd say.
Or say the clock, tick by tock, stole my time
Took it, played with it, and gave it back
Rather shorter than when it was mine,
For I shall not admit I've lost my track.
A late night and a wild wind, moaning in the trees,
Whistling in from the moor's bare dome,
Bringing sad salt whispers from unseen seas,
That's reason enough to sit late, quiet, alone.
The truth is plain. A glass of wine, the fire, a book,
That's all it took. That's all it took.
Luuletus on pärit siit.
John Bailey: vana ja hall, tark, rahulik ja helge, terava pilgu ja täpse sõnaga. Ytleb, nagu on. Yks mu lemmikluuletajaid elusolevate seast. Ehkki ega ma neid palju viitsi teadagi.

Kui keegi kunagi - loodetavasti - huvitub, siis tekstid on siin, päevik siin. Tunnistan ausalt, et jõuan teda lugema palju harvem kui ta vääriks.

Hea meelega tõlgiksin talt midagi, aga nii hea tõlkija ma nyyd ka ei ole. Ja kes seda ikka avaldaks. Tänapäeval on teised asjad moes.

Tuesday, June 10, 2008

Noobel Oomer

...ehk Nobeel Omeer, nagu prantslased ytleksid.

Mida paganat need anglosaksid mõtlevad, kes - Matthew Arnoldist alates - kirjutavad, et Homerose stiili iseloomustavad neli karakteristikut ja neljas neist on noble - erinevalt näiteks Miltonist või Dantest? Mis mõttes on Homerose tekst Dante omast õilsam? Või mida peab tähendama samas lõigus esitatud väide, et Homerose luule on "pärismaine" ja seetõttu lihtne, Vergiliuse ja kahe eelmainitu oma aga mitte?

Inglise kirjandusteadus, mu eesel. Tõlkimatu sõnamäng, mitte teadus. :)
Millise vahe, muidugi, nad ise ka sisse teevad (ning mistõttu eestikeelne ja ingliskeelne teadusfilosoofia räägivad hoopis eri asjadest).

Monday, June 9, 2008

Juhtimine organiseeritud kaose meetodil, vol 3

Poliitilisest filosoofiast pärit võimude lahususe printsiip tegelikult kyll lihtlabastele asutustele ja organisatsioonidele ei rakendu, aga teatud paralleele võib seal siiski tõmmata. Enamik formaalselt organiseerunud inimryhmitusi yritab teatud funktsioonid yksteisest lahus pidada. Näiteks eraldada tegevjuhtkonna sellest kambast, kes nende tegevust peaks kontrollima. Või neist, kes mingite hääletuste yle valvavad. Tihtipeale on sellistel puhkudel liiga palju mängus, et nõrk inimloomus suudaks hoida oma näppe võõrastesse protsessidesse ronimast.

Organiseeritud kaose meetodil juhitavas organisatsioonis pole see aga mingi probleem. Mitte, et seal midagi niisugust ei juhtuks - oh ei, see on lihtsalt tavapärane praktika, mitte mingi erakordne nähtus, millele keegi kuidagi reageerima peaks.

Kujutleme näiteks, et niisuguse asutuse juhtkonna tegevust jälgib sisekontrolliorgan. Nimetame seda lihtsuse mõttes revisjonikomisjoniks. Arvestades yldise organisatsiooni, kombestiku ja rahvuslike eripäradega, ujub varem või hiljem välja mõni naljakas juhtum: keegi on teinud tehinguid seotud isikute või iseendaga, mõni kulutus on kahtlane ja inventar kipub salapäraselt erakätesse haihtuma. Kui revisjonistid pole just pohhuistid ning ka mitte veel piisavalt blaseerunud, tähistavad nad niisugusi ettevõtmisi mõne huvitava märkusega revisjoniaktis. Ei tea, kas see võiks ka revideeritavatele meeldida?

Lahenduseks on võimalik kasutada mitmesuguseid meetodeid. Yks kõige lihtsamaid ning nõukogude inimeste jaoks elementaarsemaid on telefoniõigus: tuleb võtta telefonitoru ning karjuda täiest kõrist vähemalt veerand tundi kõige nõrganärvilisema revidendi peale. Kui temalt on kolm korda ähvardaval toonil kysitud, kas ta sai jutust aru või peab kõike otsast peale kordama, vastab ta kokutades jaatavalt ning mure on selleks korraks murtud.

Kui revidentidel on raudsed närvid, vastaline loomus või pole neid lihtsalt võimalik kätte saada, tuleb kasutusele võtta teistsugused vahendid. Mida õpetas tulevastele revolutsionääridele Lenin? Õige, tähtis on vallutada raudteejaam ja telegraafihoone. Need on logistilised sõlmpunktid, mille omanik suunab nii asjade ja inimeste kui ka info liikumist. Tänapäeva telegraafihooned on serverid, listid, foorumid ja ajalehed.

Seepärast on eriti tähtis hoida enda käes listide ja foorumite haldust. Sellisel juhul on võimalik ebameeldivad sõnumid kerge vaevaga välja modereerida. Foorumitest saab need kiiresti kustutada, listi keegi niisugusi aga lihtsalt ei luba. Sama kehtib paberväljaannete kohta: kui toimetus on raudse rusika haardes, taipab enamik valedest inimestest isegi, et neil pole mõtet postkasti pahnaga risustada: niikuinii ei avaldata.

Kahjuks on nyydisajal mitmesugused infotehnoloogilised lahendused nii levinud, et täiesti suvalised inimesed võivad osata neid kasutada. Luuakse alternatiivseid meililiste, foorumeid, veebisaite - halvemal juhul isegi ajalehti. Neid sulgeda või yle võtta on raske, kui mitte võimatu. Ent ka niisugusel puhul pole kõik kaotatud: tuleb pöörduda nii aeganõudvamate kui ka jaburamate võtete poole.

Kadunud Jossif Vissarionovitš lausus kuldsed sõnad: "Kaadrid otsustavad kõik". On väga tähtis, et võtmepositsioonidel oleksid ustavad inimesed - või siis vähemalt niisugused, kes on piisavalt põrunud, et igasugune yhistegevus laiali peletada. Tõsi, enam-vähem demokraatlike valimistega manipuleerida on tyytu ja keerukas, ent kasu on seda tihtipeale väärt. Juba yhest inimesest kolme seas piisab, et tekitada hulk protokollitud eriarvamusi. Nende koostamist ei pea muidugi ullikese enda hooleks jätma, valmis teksti võib kõrgemalt poolt ette anda. Eriarvamused on ses mõttes eriti tänuväärsed, et need annavad võhikuile mõista: see kõik on vaieldav, tegelikult pole nad ise ka yhel nõul, kyllap seal ikka mingi intriig ja urgitsemine käib.

Samas saab yht-teist teha ka väljastpoolt, mässuliste pessa tungimata. Näiteks võib võtta suvalise valmis teksti ning hakata lisama sellesse täiendusi. Jabur ja kindlasti mitte siduv? Võib-olla tõesti. Kui niisugust tegevust harrastada aga kyllalt suures mahus, jagada solvunud toonil totraid vastuseid ja argumente ning anda mõista, et teise organi töösse sekkumine on täiesti triviaalne, sest nad ise ei saa sellega hakkama, väsib suurem jagu inimesi ysna varsti. Ning peotäis pisikesi läbilipsanud punktivõite annabki juba yhe suure päris võidu kokku.

Peaasi on tegutseda piisavalt jaburalt, kuni vastane kaotab pea.

Sunday, June 8, 2008

Soome kunsti salajane kuldaeg

Nädal tagasi käisin Kumus "Soome kunsti kuldaja" näitusel, mille Turu kunstimuuseum kokku pani. Täna mõtlesin, et hyppan viimasel tunnil veel läbi ja teen enda tarbeks mõned pildid. Kõikvõimalik kunst on internetis esindatud kyll, aga suhteliselt kasinalt ja kõikuva kvaliteediga ning minul ta ilma piltide abita lihtsalt meeles ei pysi.

Paraku pandi heale plaanile kiiresti põõn. Jõudsin mõne klõpsu teha, kui näitusemammi kohe ligi vudis. "Hallo, hallo, hallo!" Yleval võivat, jah, pildistada, aga sedapuhku loetud neile karmid sõnad peale, et autoriõigusi katki ei tehtaks.



Nojah, arusaadav. Ehkki pisut kummaline. Sedavõrd kui mina Euroopa autoriõigust mäletan, kestab see 70 aastat pärast autori surma. Keegi oli seal vist jah 1947 surnud, ent enamik kunstnikest lõpetas hingamise millalgi 1850. ja 1933. aasta vahel. Rääkimata sellest, et ma ei näe yldse mõtet soovil keelata kokkupuuted kujutava kunstiga inimeste jaoks, kes mingis konkreetses muuseumis või näitusel ei käi. Ning mis mõistuslik põhjendus võiks yldse olla teoste keelustamisel nii pikalt pärast autori surma, mil kasusaajail pole loominguga mitte mingit pistmist? Aga eks see mõistmatus ole nähtavasti mu enda viga.

Näituseteemalist raamatut Kumu poes kah polnud. Olla just täna otsa lõppenud. Maksnud pealt paarisaja krooni. Leidsin asenduseks mõned postkaardid ja teise kataloogi, kus pilte on sees kyll vähe, ent hind see-eest viis korda pisem. Asi seegi.

Algselt mõtlesin käia läbi ka Adamson-Ericu muuseumist, kus viimast päeva avatud raaminäitusest mul samuti yhtki pilti pole - seal oli palju huvitavat tehnilist juttu raamidest ning kaks vahvat maali mustlastest, kumbki eri kunstnikult, kuid ysna lähestikusest ajast -, aga autoriõigused ajasid tuju ära. Läksin parem yht pyhapaistega maja pildistama, mis juba varem silma jäi. Selle autorit pole kodus ja maja on myykis.



Minusuguste jaoks on ikka rohkem sõnakunst. Ei pea majast eriti väljas käima ega kellegagi asjatama, raamatupoed on ka netis vabalt saadaval. Kuigi - kes ytles, et autist peaks olema lihtne olla? Ära roni võõrale kapsamaale, kingsepp, saad liistuga yle kukla.

Ebaefektiivsuse koefitsient

Yhes tundmatuks jääda soovivas erakonnas arutati hiljuti ysna usinalt, kui suur peaks olema loodav volikogu. Eks taheti sinna lisada need ja nood, võrdsuse ja vendluse nimel kolmandad ja neljandadki. Yldiselt jäi enamik ettepanijaist vist viiekymne kanti pidama. (Syvenemata liigselt pisiasjadessse, näiteks et esindatavaid allorganisatsioone pole veel olemas. Ega nad siis taeva jää.)

See kõik tuli mulle meelde, kui lappasin täna Wikipedias toreda mehe Cyril Northcott Parkinsoniga seotud artikleid. Muude leiutiste hulgas kirjutas ta ka ebaefektiivsuse koefitsiendist. Nimelt pani ta tähele, et Inglise riiki (hilisemat Suurbritanniat) on aegade jooksul juhtinud ysna mitu asutust, mille liikmete arv aga pidevalt kasvas ja võim samal ajal kahanes.

Lyhidalt yteldes kinnitas Parkinson praktika põhjal, et lootusetuse piir on kuskil 19,9 ja 22,4 vahel. Efektiivne tööorgan peaks seega koosnema 3-19 inimesest. (Ehkki 8 olevat ajalooliselt õnnetu number: ainus 8-liikmelise kabinetiga valitseja oli Charles I, kes oli surnult mõnevõrra lyhem kui elusalt.)

Yhtib minu pessimistliku prognoosiga: ei sest asjast asja saa.

Tulevased uudised

Wikipedia lubab, et tore ryhmitus nimega Anonymous korraldab 14. juunil yleilmse piraatide meeleavalduse saientoloogia kiriku vastu.

The next protest is scheduled for June 14, 2008, and has been titled: "Sea Arrrgh", a satirical reference to the Church of Scientology's Sea Org. Protesters say they plan to dress up as pirates. According to Macquarie National News, members of Anonymous wish to highlight controversial practices of the Sea Org, including what the protesters believe to be forced contracts where Scientologists work below a livable wage, that female Sea Org members who become pregnant are pressured to have abortions, and that children of families in the organization are made to perform difficult physical labor.
Näis, kas Eesti lehed suudavad korjata yles uudise, mille suhtes neid ette on hoiatatud. Meil väidetavalt organiseerunud saientoloogiat suurt pole, kui unustada kymmekond aastat tagasi Eestisse imbuda yritanud "personalifirma" U-Man. Või nii nad räägivad.


P.S. Kodune nett jupsib. Elion, pähh.

Wednesday, June 4, 2008

Kastanid ei mõtle ka muust kui seksist



Tuesday, June 3, 2008

Eufemism omal soovil

Kuskilt on pääsenud elulugudesse tundmatu geeniuse fraas:

"...elutee lõppes tema enda soovil ..."
Seda korrutatakse näiteks siin, siin, siin, siin ja siin.

Tsiteerin asjaosalist ennast:
Tütarlapsed-näitlejannad, kodanikud noorehärrad; olge valmis, kabjaplagin kostab. Kahel kabjal kappab Vana ise, kappab kohale ja ütleb: Mängid poetessi! Sedasama jah. Kuulsid õieti. Tead ju küll, kuidas see käib. Või ei tea? No küll sa teada saad! Ah ei taha? Hakkad tahtma. Noormees, palun, teile Äraandja roll, teie kehastate Lunastajat. Kehastate, pidage meeles.
Ka ei taha?
Humanismi vastu, jah? Inimarmastuse vastu kah, jah? Vägivalla poolt vististi. No nii.
Öelge, rahvas, mis me teeme selle jätisega, selle loobujaga, keeldujaga?
Teie, teie, rahvas. Mitte meie. Mitte mina. Ei, me pole mõrtsukad. Esialgu jätame ta ellu. Oleme ju haritlased. Suurem osa meist on väga vaimsed, peene maitsega. Mõistame ta mängima enesetapjat. Lõpp on ehtne. Kunsti huvides, tõe huvides, sinu huvides, rahvas, keda teenin.
Niisiis, noormees - teie roll on teada: Enesetapja. Väntame kaua, teil on aega. Oleme rääkinud. Teadke, et lõpp on ehtne.
Päriselt.
Rangelt vabatahtlik, oh jaa. Seda muidugi.

Kõik börsispekulandid Google'isse!

Google annab oma ametlikus blogis teada, et nyydsest on NASDAQi aktsiakursid Google Finance'is reaalajas kättesaadavad. Ähvardati sellega juba tykk aega tagasi, nyyd siis jõudis pärale. Juhuu.

Selgituseks neile, kes ei tea, mida see tähendab: vaatamata interneti imedele ja popile arvutustehnikale hoidsid börsid siiani kursse vaka all varjul. Tasuta teenuste kaudu pääses ligi vaid 15-20 minutit vanadele kurssidele (vanus sõltub börsist). Aga veerand tunniga võib börsil mõndagi juhtuda. Tasulised teenused seevastu tasuvad end ära inimesele, kes spekuleerimisega pidevalt tegeleb, ent mitte neile, kes teevad mõne tehingu kuus suhteliselt väikeste summadega. Neid viimaseid polegi nii vähe.

Noh, eks sai muidugi ka siiani kuidagi elatud. Samas - sai ka siis, kui suures saalis paberitega vehiti ja häält ära karjuti. NASDAQi kokkulepe Google'iga on ysna korralik murrang suhtumises. Kyllap ajapikku järgnevad ka teised börsid.

Kui lisada koogile kirsiks teadmine, et Google Finance on kenasti seotud Google Docsiga, kus igayks võib joonistada endale tabeli aktsiate kõikvõimalike parameetritega ning kasutada tulusate tehingute leidmiseks oma lemmikindikaatoreid, siis teeb see kõik ilmselt paljudele rõõmu.

Monday, June 2, 2008

Vägivald: kommentaare poliitilisele mytoloogiale

Tatsutahime võttis Punasest Hanrahanist inspireerituna jutuks vasakpoolsed myydid: "Jutustuse heast Nõukogude Liidust", "Lugu väiksest õnnetust Venemaast, keda kõik koolis kiusavad" ja "Traktaat moslemite jumalikust õigusest tappa oma suguvõsa naisi kõikjal, kus nad elama juhtuvad". Mytofiili ja mytofaagina tundsin kohe tahtmist paar sõna sekka kobiseda.

Tatsu: "Mis puutub inimõigustesse, siis minu arvates on tänapäeva maailma probleem mitte niivõrd see, et autoritaarsed riigid rikuvad inimõigusi (see on vana küsimus, sellele on teoreetiline lahendus olnud autoritaarsus ära kaotada) vaid hoopis see, et ka demokraatlikud riigid rikuvad inimõigusi ja peavad piinamist lubatavaks."

Kommentaator Gazza: "Minule on vasakradikaalide retoorikas käinud just see suhtumine alati pinda - et N. Liit või praegu Hiina tegid-teevad jah nii mõndagi pahasti, aga mis siis, vaadake mis nn. demokraatlikud riigid teevad. Et Itaalias või Saksamaal löödi demonstrante kumminuiaga ja USA peab ju Guantanamo vangilaagrit.
Minu arust on mastaabid ikka sedavõrd erinevad, et taolised võrdlused on kohatud."


Seda viimast argumenti - "aga vaadake, mis te ise teete" - on kasutanud näiteks yks Hiinas elutsev est vastavas blogis Hiinat kaitstes. Muuseas, demagoogia huvitav omapära on see, et demagoogiline võte jääb demagoogiliseks sõltumata faktoloogiast, millega see täidetakse. Tänu sellele saab enamiku niisugusi võtteid paljastada, asendades tekstis näited teistega, mis redutseeruvad kergesti absurdini.

Ega inimõigusi rikkuvate "demokraatlike" riikidega olegi kardetavasti suurt midagi ette võtta. Asi ju selles, et riigid ei jagune kahte lahtrisse: demokraatlikud ja mittedemokraatlikud, A ja mitte A. Mõni on yldjoontes rohkem, mõni vähem demokraatlik ning tihtipeale sõltub kõik ka konkreetsest aspektist. (Usuvabadus, sooline võrdõiguslikkus jne võivad olla yhel pool paremas, teisel halvemas seisus suuresti yksteisega seostumatult.) Mis tähendab, et praktiliselt kõik riigid rikuvad neid mingil määral. Sellest täielikult vabaneda ei saa, tuleb lihtsalt iga kord kõva häält teha ja mitte vait jääda.

Sest riik on oma loomuselt - yhes aspektis või kirjelduses - vägivalla monopol. Monopoliseeritava omandab aga mitte riik kui abstraktne entiteet - mida pole reaalselt olemas -, vaid see jagatakse laiali riiki esindavate ja realiseerivate inimeste vahel. Igal ajastul jõuab mõneni neist arusaam, et tal on sellesinase vägivalla kasutamiseks teatud ulatuses vaba voli. Eks ta seda hypoteesi siis testib. Õnnestumine sõltub sellest, kui segane aeg parasjagu on. Vahel tuleb ikka ette. Sel juhul ei aita ka vastuhakk kuigivõrd. Rahulikumatel aegadel aitab, siis tuleb ka hakata.

Astla vastu takka yles.


***

Euroopast ja islamist.

"Nüüd, olemasolevate reeglite alusel sisenenud suurte karme reegleid pooldavate kogukondadega võib-olla tõesti ei olegi muud teha, kui neile kinnitada teatud autonoomia, kus inimesed saavad elada oma reeglite kohaselt, kui nad tahavad ja kui ei taha, siis saavad liituda teise kogukonnaga," kirjutab Tatsu.

Probleem on selles, et vahel on mõne reegli täitmine kogukonnas raske või võimatu, kui ymbritsev yhiskond selle järgi ei paindu - ja teistpidi, mõne reegli täitmine isegi kogukonnas võib olla yhiskonnale vastuvõetamatu.

Kysimus on, kumb kummale järeleandmisi teeb, kuhu kumbki neist tõmbab piiri, millest ei taganeta, ning mil määral on mõlemad yldse valmis läbirääkimisi pidama. Kas esiisade pyha elulaadi ja jumala ilmutusega kehtestatud religiooni asjus saab või tohibki minna kompromissidele?

Kas on tõesti võimalik kuidagiviisi tolereerida seda, et koolis ei tohi kanda pearätikut, et lennukis sõidavad mehed ja naised läbisegi, et uskmatute lärm summutab muezzini kutse palvele?

Keeruline kysimus.

Kas on siis tõesti nii palju nõutud, et inimesed mõistaks: kui noor tydruk oma rumaluses käib omapäi väljas,kohtub võõraste meestega ega täida usukombeid, on parem päästa tema igavene hing kui maine keha? Pole ju palju aastaid möödas ajast, mil Euroopaski samaviisi arvati.

Ma loodan, et jah.
On kyll palju nõutud.

Ei mäleta, kes oli see inglise sõjaväelane või kuberner, keda tsiteeriti umbes nii: "Te ytlete, et on teie austusväärne ja esiisadelt päritud rahvuslik komme põletada naised koos nende surnud abikaasade kehadega tuleriidal. Me mõistame, et te soovite sellest kinni pidada. Ent ka meil on väärikas ja ajalooline rahvuslik komme: panna nii talitavatele meestele köis kaela ning tõmmata nad õhku rippuma. Ja me soovime sellest kombest kinni pidada."

Nojah, seda räägiti muidugi Indias. Tulgu nyyd keegi ning ytelgu, et see oli kahetsusväärne kultuuriline ja religioosne imperialism. Ytleja võiks olla suisa naisterahvas.


***

Õigupoolest on maailmas terve hulk islami kogukondi, kellega pole kohalikel mingit suuremat muret. Islamis pole midagi ydini kurja, kuri on inimestes. Igasugune fundamentalism on vaid enese soovide õigustamine usuliste ettekäänetega. Kes tahab, saab ka teistega koos elatud; kes ei taha...

Soov testida vägivalla piire on inimese loomuse yks osa. Oleme jälle sealsamas tagasi: keegi ei oska ennustada, kes järgmisena lolliks läheb ning hakkab arvama, et tema võib teiste elu määrata.


***

Sellel viimasel teemal on yks mu sõber ysna murelik. Kui tema prognoosid õigeks osutuvad, saan ma praeguse postituse pärast kord veel Euroopa Kalifaadis vett, vilet ja nuuti tunda. Noh, alati võib loota, et seks ajaks, kui välk majja lööb, on minu kõrvad juba õndsalt pea all ja keel mullamaitsega ära harjunud.

Kyllap ma jõuan enne veel hullematki kirjutada. Kui Allah tahab.

Sunday, June 1, 2008

Lastekaitsepäev

Iseseisvuse nadiir ja kirjanduse kadu

Rauakooli rektor kirjutas Postimehes:

Nüüd, kus hakkan ise lähenema vanusele, milles Juhan siit ära läks, küsin endalt sageli: kuidas võis juhtuda nii, et pärast mõnd lühikest aastat iseseisvust oli meie elu jõudnud seisu, kus temas polnud enam kohta ühele tema kõige täpsematest nägijatest, ühele parimatest luuletajatest üle pika aja, ühele kõige tundlikumale ja säravamale inimesele suurte hulkade seas – seisu, kus nii palju oleks pidanud veel olema ees, ometi paistis seal vähem kui selja taga?

Nüüd ma tean, et selle seisu nimi on seniit.

Nii et edasi läheb ainult hullemaks? Kui seniidis pole kohta vaid yhele luuletajale, on lootust edaspidi neist kõigist vabaneda?

Ysna pessimistlik ilmapilt.

 
eXTReMe Tracker