Friday, September 29, 2006

Teine raund: ikka Onninen 1, Norby 0

Läks sellega, kaua ja mismoodi läks, aga septiku sain ma maja juurde väljale. Paistab teine igati kena ja natuke pisem kui ma ootasin, igatahes loodan meelitada nyyd kopajuhi teda maasse kaevama ning mõne aja pärast võiks kuulda majas pärast ihu kergendamist hingeõnnistavat pahinat ja solinat. Lahe.

Teise valgete inimeste majasõbraga ei läinud sugugi nii kenasti. Õigupoolest ei ole internetiga yldse mitte kuidagi läinud. Elion toppis kyll kevadel postkasti spämmi täis, teatas nyyd aga järelepärimise peale, et sorry, levi ikkagi ei ole ja oodake... noh, millenigi. Mingi aastani näiteks. Või surge varem ära.

Norbyle saatsin kunaski kirja, milles ytlesin, et mul on väga kahju, aga. (Vt. esimest raundi.) Nemad ei arvanud sellest midagi.

Igatsugu inimestel ja firmadel, kes klienditeenindajaid testivad, on nende hääduse mõõtmiseks mitmesugused parameetrid, teiste seas ka yks, mida nimetatakse "kontakti lõpetamiseks". Selle mõte on uskumuses, et inimesega viisakalt käitudes tuleb ta teine kordki teie poest ostma - ka siis, kui ta vajalikku kaupa ei saanud. Lihtsalt sellepärast, et talle jäi teie poest niivõrd meeldiv mulje. Võib-olla astub ta ka mõnikord niisama läbi, sest et see oli tore koht ja tal on veidi vaba aega, ning siis õnnestub talle midagi kasutut maha myya. Või vaatab ta leebemalt teie spämmi peale.

Tunnen yht noort daami, kel pole kontakti lõpetamisega mitte mingisugust probleemi. Ta on nimelt väga konkreetne. Ta võib teile helistada kyll seetõttu, et tal on igav, kuid kui ta on kõik olulise hinge pealt ära rääkinud, katkestab ta yhenduse poolelt sõnalt. Kui su reaktsioon pole piisavalt kiire ja sa ise eriti tähelepanelik, võid sa veel tykk aega tumma telefonitorru rääkida. Tõsi, ta on kyll seitsmeaastane, ent ega Norbygi palju vanem pole.

Lugesin eile teadet, et Kylatee 3 on surnud, ja tuli ypriski tuttav ette. On teine surnud jah.
Kolmandat raundi vist ei tule.

Ortografomantia

A says:
kas sa tead
B says:
ei
B says:
aga mida
A says:
ÕSis soovitatakse kirjutada "vaatamata sellele" asemel "hoolimata sellest", aga miks?
B says:
hm. et liiga...hoolimatu ja jõhker kõnepruuk?
A says:
tulebki just ju kirjutada et hoolimata
B says:
aa
B says:
hm
B says:
kurat seda teab
B says:
eero raun tuleks ekisse panna
B says:
sinna kohe ukse juurde, raamatupoe kõrvale laua taha
A says:
:)
B says:
las istub seal siis, kolletanud ryy seljas, habe orvis ja prillid ninal, suur roostes kettidega laua kylge aheldatud raamat nina ees, ning selgitab inimestele nende saatust ja maa tulevikku
B says:
sest kes muidu teab, mida erelt tahab?
A says:
nii et su meelest pole mingit vahet?
B says:
jumalate tahet tuleb ikka inimestele selgitada
A says:
tuleks küll
B says:
võib-olla ereltil oli halb päev
A says:
eh
B says:
või tahtis ta ytelda, et kõht on tyhi
B says:
ohverdage midagi maitsvat
A says:
ok, sain su poindist aru
B says:
või et misasja te jõllitate mind kogu aeg, va lihtsurelikud, pöörake nägu ära. saate ka vaatamata sellele läbi
B says:
kui mina saan teist hoolimata
B says:
kes võiks mõista teda, kelle teed on kui sisaliku kõnd yle päikeses kuumenenud traktori, ja kelle sõnad on kui kõu ja äike - miski kuskil justkui myriseks, aga mitte muhvigi ei saa aru?

Glomp

On kyll alles hommik, aga päeva sõna võiks ikkagi juba välja käia.
Olgu selleks siis glomp.
Arvestades sellega, kuidas viimasel ajal on omasõnastunud gepsimine ja pesto, ei tohiks ka glomp ja glompimine (glompamine?) erilist võõristust tekitada.
Ei mina ytle, mida see tähendada võiks, kyll huvilised saavad ise järele kaeda. Parem tsiteerin:

Glomping is said to be more fun with a running start. Glomping may also mow a recipient down at times, as the recipient may have given permission, but may be unprepared for the glomp's intensity.

Yles- ja tuppamurdmine

Millegipärast oli täna närv must. B1-vitamiini puudusest arvatavasti. Et sõbraga joomaminek ei õnnestunud, läksin kinno.

"The Break-Up" (eesti keeles siis "Lahkuminek") on suuremalt jaolt just selline, nagu säherduse pealkirjaga romantilisest komöödiast oodata võib. See algab ysna ootuspäraselt. Vahepeal on mõningaid käänakuid, ent mitte midagi jalustrabavat. Jennifer Aniston on ahastav ja kena (ei, mitte tapvalt ilus, selleks on meil Uma) ning Vince Vaughn on your everyday mölakas. Kõik nii nagu olema peab.

Ei, mina ei ole selliste filmide sihtgrupp. Ei, mitte sellepärast, mida arvata võiks. Ma vaatan romantilisi komöödiaid kyll. Ulmekaid ja fantasy't muidugi, kurisagedasti naturaalse toore mõnuga bojevikke ("Crank", eks ole), sekka ka kinoKUNSTI kui niisugust (jep, ma ei ole ikka veel raatsinud "Orlandot" lahti korkida; arvaku nad mis tahavad, minu jaoks on Tilda Swinton kurrradi võluv), aga siiski ka romantikat. "Love Actually"-t olen näinud vähemalt viis korda ja kindlasti vaatan rohkem veel. Ent kui filmi sisse on kergestiseeditavuse nimel pandud meeste nalju ja naiste nalju, siis naeran mina mõningaid naiste nalju ja meeste omi ei naera. Enamasti ajavad need mul sydame pahaks.

Nojah, nagu yteldud, kulgeb "The Break-Up" rahulikult oma rada. See läheb sinna, kuhu sa ootadki, kyll mõningaste jõnksudega, aga siiski ysna etteaimatavas suunas. Lahendus terendab silme ees algusest peale.

Siis tulevad lõputiitrid.
Mitte lahendus.

Kui sa läksid seda vaatama, sest sul oli valida, kas võtta yks suur punnsuutäis või minna kinno, tahad sa saalist väljudes kaht punnsuutäit või yht kaks korda sama suurt kui varem.

Tyhi ja valus. Ebalev ootamatus.


***

Kui teil ei ole kodus vermutit, piisab martini imiteerimiseks sellest, kui lisate džinnile sidrunimahla, peotäie oliivivedelikku ja mõned mustad oliivid. Arvatavasti aitaks ka kapparid maitset parandada, kui need õigel hetkel meenuks. Teil on ju kapis kappareid ja oliive, eks ole? Olgem nyyd täiesti ausad. Muidugi on.


***

Ma arvasin kogu aeg, et mulle tõesti ei meeldi, kui mu majaperemehel on võtmed.
Ma ei unusta ju võtmeid tööle.
Mitte kunagi.

Thursday, September 28, 2006

Õige asja vale põhjendus

Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa kirjutab ÄP erilehe Tööstus oktoobrinumbris pealkirja ""EI" põlevkiviga äritsemisele" all:

Mingem edasi põhimõttel – ei mingit äritsemist põlevkiviga, ei mingeid oma- ega välismaiseid firmasid põlevkivi kallale! Iga gramm jäägu riigi kontrolli alla ja kokkuhoidlikuks kasutamiseks elektri ja kütteõli tootmiseks ainult Eesti inimeste vajadusteks.

Eesti Looduskaitse Selts toetab oma seisukoha vägagi moraalsele põhimõttele – ei riik ega ärimees ole põlevkivivarusid tekitanud. Selle on Jumal Eesti rahvale andnud, et me siin põhjamaal inimese moodi pikalt elada saaks. Ei riigil ega ärimehel pole moraalset õigust põlevkivi tavaliseks turukaubaks teha.
Jutt on ju tore, ehkki veidi kohmakas. Sest kas mingi asi tehakse tavaliseks või ebatavaliseks turukaubaks, ei muuda suurt midagi - maha myyakse see ikka. Aga kogu see ilus jutlus looduse hoidmisest tugineb täiesti valele argumentatsioonile.

Esiteks ei meeldi mulle jutt Jumala annetusest Eesti elanike rahvuslikku kassasse. Ei meeldi mulle yldse luulud jumalatest, kes mingi konkreetse rahva või maa heaks midagi teevad, sest see tekitab inmestes täiesti ylearuse väljavalitustunde ning usu, et nemad ja just nimelt nemad on mõistetud igavesest ajast igavesti selle maalapi peal elama. Et inimkond on kogu eluaja maad mööda ringi rännanud, valib see yhe pisikese rändelaine tuhandete seast välja ja pyhitseb selle Õigeks ja Yheksainsaks. "Meie oleme siin kymme tuhat aastat elanud!" lärmab inimene, kelle vanavanemate seas on venelane, poolakas ja rootslane, vanavanavanemate seas udmurt, beduiin ja mongol, kaks põlve veel tahapoole ei oska ta aga kedagi nimetada.

Teiseks näitab see usku, et kogu maailm on antud inimesele ärasöömiseks ja nautimiseks. Kuni ta oma kommikotiga säästlikult ringi käib, ei ole tegelikult oluline, kas temale nimetamiseks ja valitsemiseks antud loomade ja taimede seast ka mõni elama jääb või urineerib Issanda palge järgi loodud Looduse Kroon kõrges kaares kõige peale, mis ette satub. Selline mõtteviis on ohtlik. Kui sedasi väljendub aga Looduskaitse Seltsi esimees, kes justkui võiks ka muudest elusolevustest peale inimese midagi pidada... tjah. Mis moraal? Ei ole siin mingit moraali.


***

Samal teemal mässavad teisedki. Roheline Värav ytleb näiteks nii:
Eesti-Soome merekaablifirma juht Indrek Aarna märkis, et plaan kaabli kaudu elektrit Põhjalasse müüma hakata pole mingi saladus olnud.

"Minu arust on see enamikus uudistes ja Eesti Energia väljastatud pressiteadetes alati sees olnud. Oleks naiivne arvata, et kui Põhjamaades on elektrihind kaks-kolm korda kõrgem kui meil, hakkaks me kaabli kaudu elektrit sisse ostma," lausus Aarna.
Õige. Kohe alguses, kui kaablipanekust juttu oli, ei tõstnud keegi lärmi. No mis selle kaabliga siis tehtama pidi, Eestisse piima ja mett tooma või?
Mnjah.
Ametlikult koostatakse praegu riiklikku põlevkivi arengukava. Uute kaevelubade andmine on selle valmimiseni seisma pandud.

Aga mida see kava toob, ei oska praegu keegi öelda. Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Rein Raudsep kinnitas, et kava tuleb kompromiss kõige erinevamate seisukohtade vahel, kus ühel pool on näiteks Merko Kaevandused ja Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp ning teisel pool keskkonnakaitsjad.
"Ei oska keegi öelda" jah. Kellel meist on illusioone selle suhtes, millega niisugune vastandus lõpeb, tõstku palun vasak jalg.

Gepsikud

Saka Cliff reklaamib oma toredat majutusasutust ja soovitab muude lõbustuste seas ka gepsimist.
Mõte jäi hetkeks seisma, tuli siis tagasi, uuris sõna lähemalt ja hakkas naerma.
GPSiga sebimise kohta täitsa vahva sõna.

Wednesday, September 27, 2006

Madin Keramaal

KeRalased on kuuldavasti kisklema läinud. Ra avastas, et elu ei olegi lill, igatahes mitte tõhus rukkilill, ning tahab seepeale Ke-le Re peale anda.

Kurb on aga lugeda Rahvaliidu teabejuhi Agu Uudelepa sõnu:

Leppe garandiks oli ju meie ühine presidendikandidaat ja garanti enam ei ole.


Mis, kas Arno on nyyd surnud või? Kui lepingu garandiks taheti Arnold Ryytlit, siis palun, oldagu ainult lahked. Ei kirjutanud ju keegi, et "lepingu garant on Eesti president, sõltumata sellest, kes selles ametis juhtub parasjagu olema".

Täielik hoolimatus vanainimeste suhtes. Viisakust ei ole tänapäeval kohe sugugi.

Welcome to Elbonia!

Ei taha Delfile viidata, viitan Irvele, kes kirjutab nii:

USA presidendi George Bushi lähenev Tallinna-külaskäik koos Riias toimuva NATO tippkohtumisega on põhjuseks, miks riigikogul tuleb kiirkorras kinnitada seadus, mis annab loa tulistada Eesti kohal alla reisilennuk, kui selle on kaaperdanud terroristid. - Delfi
Tore on elada iseseisvas ja ärarippumatases banaanivabariigis, kus seadusandlik initsiatiiv sõltub sellest, millal keegi Tõelistest Inimestest juhtub meie naabreid kylastades läbi astuma. Elu nagu koomiksis.

Naljakat on siin palju.

Esiteks võib nyyd lõpetada teesklemise, et seadustega nende ministeeriumites loksutamise ja marineerimise käigus midagi mõttekat toimub. Mingid eksperdid, töögrupid, arutelud, vastavus põhiseadusele ja rahvusvahelistele lepingutel, yhilduvus teiste seadustega - no milleks? Saab ka hoogtöö korras, stahhanovlased.

Teiseks on tore, kuidas jälle vanker hobust vedama on pandud. "TALLINNA-KYLASKÄIK (koos tibatillukese tähtsusetu pisitippkohtumisega Riias)" - kas me tunneme ennast nyyd olulisematena? Kas teil hakkas seda lugedes parem?

Kolmandaks võiks selle seaduse vastu võtta koos Bushi tunnistamisega maailma esiterroristiks. Pärast lennuki allalaskmist võib seadusest jälle loobuda.

P.S. Uudised:

Valitsus kiitis täna heaks rahuaja riigikaitse seaduse muudatuse, mille kohaselt tohib kasutada kaitseväge kaaperdatud lennukist lähtuva ohu tõrjumiseks.

Seadusesse viiakse sisse täiendused, mis võimaldavad tõrjuda terrorismiohtu kaaperdatud lennukilt, seisab valitsuse pressiteates. Terroriakti läbiviimiseks kaaperdatud lennukit nimetatakse renegaatõhusõidukiks.

"Tulenevalt renegaadiohu eripärast, peab otsustusprotseduur võimaldama kiiret otsustamist ning poliitilist vastutust. Eelnõu lähtub põhimõttest, et jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki vastu on viimane võimalus, millele eelnevalt tuleb ammendada kõik teised võimalused näiteks sundida lennuk maanduma või tõrjuda õhuruumist välja," seisab teates.
Koos Bushi lennukiga lasti alla ka eesti keel.
Eesti keeles ei tähenda renegaat sama, mis inglises.

Viimane õss, lk 666 [sic!]:
renegaat, /.../ oma vaadetest taganeja, reetur, ülejooksik


Kas julgeks keeleinspektsioon või Eesti Keele Instituut tõusta yles toitva käe vastu?
Ah, mis ma joran. Ei koti see kedagi - ei eesti keelega ymberkäimine, ei Eesti valitsuse tegevus.
Niisama mängivad lolli.

Tuesday, September 26, 2006

Kaberneesotsialismi tammine järelmaitse

A says:
paradoksaalne, kui mõtlema hakata. yhelt poolt olid rõõmustavad Rootsi valimiste tulemused, sest "sotsid said lakki", nagu väljendusin. a nyyd on meil president. õnneks tema ei pea enam sots olema ja võib parempoolseks tagasi hakata. ainult 10 aastat tuligi sots olla, ei kauem
B says:
tead, ilvese sõnavõtte tuleks uurida
B says:
mul on kuri kahtlus, et äkki tema võtabki seda asja umbes nii nagu kõik ameeriklased
B says:
et meie sotsid on tema jaoks nagu demokraadid
A says:
ma sygavalt loodan
B says:
täitsa tõsiselt on see variant
A says:
et ainult tegi sotsi nägu. välja tuli muidugi härrassotsi nägu
A says:
reaalpoliitika
B says:
sest palju tal alguses seda euroopa sotsialismi tausta ikka oli
B says:
nyyd on ta muidugi skandinaavia omaga kokku puutunud, aga need on kõik kaberneesotsid
A says:
varem oli ta aus parempoolne. yhe sellenimelise erakonna esimeeski
B says:
nii et mis ta sellest jagab (peale kabernee)
B says:
kui ta seda asja demokraatide-vabariiklaste teljel vaatab, siis miks mitte
B says:
isamaa+rp oleks sel juhul vabariiklased
B says:
(reform mitte, need pole nii patriootlikud, aga irp-l on just aeg-ajalt see kahtlane läige silmis)



***

Võimalik. Ei pruugi yldse nii olla, tyhja sa teise inimese sisse näed. Aga võib.

Eesti ajakirjandust syyditatakse parempoolsuses. Loomulikult on see parempoolne. Suurem jagu eesti rahvast on. Me tuleme korralikust riigikapitalistlikust naftarahadega nuumatud sotsialismist, mitte väikeriigist, kel pole lihtsalt võimalik raha relvade alla matta. Meile ei meeldinud seal. Ja suurem osa inimesi saab praegugi aru, et isegi kui neil vaatamata majandustõusule hästi ei lähe, ei oleks nende olukord ei Nõukogude režiimi all ega ka praegusel Venemaal sugugi meeldivam. On vähemasti kõik me ametiyhinguliikmed siis sotsid või? Tutkit, brat - isegi mitte neis ettevõtteis, kus juhtkond töötajate peale kõrge kaarega oma ihuhädasid kergendab.

Seepärast on ka meie sotsialism selline... pooletoobine. Tykike Euroopa kaberneesotsialismi, tykike ametiyhingusotsialismi, mis kapitalismi ekstsesse mahendab, kõige selle yle Skandinaavia silmakirjalikkuse suhkruvaaba all valitsema ja võõrast raha jagama harjunud sotsialism. Sotsialismid kõik, õnneks või kahjuks mitte yhtki täiest hingest tehtavat. Niisugused rahvast barrikaadidele ei vii. Ei viiks ka siis, kui vaja oleks (mis võib kunagi väga pahaks osutuda, pelgalt selline võimaluski tervendab yhiskonda). Ei jaksa ronida.

Samas pole, jah, Ilvese taust yhestki sellisest hädasotsialismist tõsiselt läbi imbunud. Selles vanuses inimesed tavaliselt väga järsult ei muutu. Nii et võib loota, et ta on ylalyteldud viisil "aus parempoolne". Ning suudab intelligentse inimesena hoiduda ka teisele poole yle pingutamast.

Tõsi, presidendist ei sõltu meil suurt midagi. On selline... mõtteviisi indikaator.

Äpardus 3: Hypercube

Meil on nyyd uus koduleht.
Viimastel päevadel on see päris paljudele silma, kõrva ja ninna jäänud või, kui mornimalt väljenduda, lõiganud.
Näiteks on sellest räägitud siin, siin, siin, siin, siin ja siin.

Arvustused kõiguvad "roosast Postimehest" kuni hyyatuseni "see on ju reit!"
Valusat tõde pead sina laste suust kuulma.

Neile, kes ise piiluma minna ei julge: kolmandiku pisematest ekraanidest katab hyplev, vilkuv ja huilgav bänner, mida eest ära kruttida ei saa, lisaks on kahtlase olemisega latakad teksti kylgedel ja sees ning lehe sisu on pressitud kõige selle vahel kitsukesele ribale slaalomit sõitma. Esialgu on probleeme ka fontide ja linkidega, fondid saab loodetavasti ajapikku korda ja kommentaaridele ei taheta põhimõtteliselt otselinke panna, ligi saab ainult artikli (ja uute bännerite) kaudu.

Minu Firefoxil jääb paremasse serva ka täiesti tyhi roosa riba. (Kas ma ytlesin, et kogu taust on roosa?) Arvatavasti pole seda sinna kyll kavandatud, keegi lihtsalt ei viitsi seda ära koristada.



***

Täna on uudistes Suure Tyyrimehe bänneriselgitus.
Ausalt yteldes pole selles midagi niisugust, mida ma poleks juba viimases Tehnokratis kuulnud. Lyhikokkuvõttes: loll lugu kyll, kuid valge inimese kombel äriajamine ei too pooltki seda raha sisse, mis neegribisnisega tuleb. Endal ka piinlik, ent mis teha; reibas toon pyyab piinlikkust siiski varjata.

Huvitaval kombel usuvad bänneripooldajad ise samas sellesse, et kinnimakstud uudised, reklaamiga segunev põhitekst ja tasakaalustamata artiklid ei myy lõppkokkuvõttes paremini kui korralikult tehtud ajakirjandus. Põhimõte on ju sama: kas palju pappi kohe ja viletsam maine pärast või vähem pappi kohe ja parem maine nii lugejate kui ka reklaamiandjate silmis.

Ei tahaks siiski uskuda, et lamedus põhimõtteliselt nii hästi myyb. Võimalik, et probleem on siiski vaid rakendusotsustes, igapäevases leidlikkuses, integreeritud lahendustes jms. Kirsiõieturunduses.
Muidugi võin ma ka eksida.

Ja ega ma pole kindel, et ma rootslaste asemel perifeeriasse sama käsku ei annaks. Kui eestlased mingi suure kontserni harukontoris järjekordset veebiuuendust katsetavad, keeravad tavaliselt just terve talupojamõistusega välisomanikud kahtlase raharaiskamise kinni. Nyyd on neil aga kõik kodus järele proovitud, miks mitte siis edukat äri arengumaadessegi eksportida.
Hruštšovi kodumaal kasvatati jälle maisi...

Niisiis: ka mul on piinlik. Ja mina pole mitte ainuke.
Seepärast pyyangi nyyd oma sydametunnistust kergendada.



***

Aadressil http://adblock.mozdev.org/dev.html (täpsemalt http://adblock.ethereal.net/Adblock_v.5/adblock-05-dev.xpi, aga ma pole kontrollinud, kas otselinkimine töötab) on kõigile kättesaadav tore leiutis Adblock.
Kui see enda arvutisse installida, saab järgmine kord Lehe avalehte kylstades klõpsata brauseri parempoolses alumises nurgas kirjal "Adblock" ning valida pakutavast nimekirjast järgmised tooted:
* http://www.ap3.ee/Default1.aspx
* http://www.ap3.ee/bannercache/*
* muu vastavalt oma maitsele.
See keerab hypleva ja vilkuva jura kinni ning laseb alustada lehelugemist ekraani ylemisest servast.

Adblock on yldse kasulik. Postimehes, mis sama disaini (kyll pisut tagasihoidlikumalt) di.se pealt juba varem ära virutas, andsin mõnuga kinga totrat kymnesendiste jada puistavale kursorile. Ja eks neid kohti ole veelgi.
Google AdSense mind ei häiri, vahel leiab neist isegi mõne huvitava lingi. Kuid kui inimesed ei mõista piiri pidada, kutsuvad nad endale ise häda kaela.

Lähtume edaspidi sellest, et intelligentne lugeja suudab liigsed reklaamid kinni keerata ning kes sellega hakkama ei saa ja ka sõpradelt abi kysida ei julge, on karistuse igati ära teeninud.

Raamatu-uudised, 6. osa

Reedene Postimees poetas valimiste vahele mokaotsast: "Hugo Chávez tegi Chomsky raamatust bestselleri". http://www.postimees.ee/220906/esileht/valisuudised/219418.php?r
Vaata kui vahva, inimesed ikka loevad veel häid raamatuid ja soovitavad teistelegi!

Yks Chomsky raamat on eesti keeleski ilmunud, "Meedia ja võim". Kuuldavasti kirjastatud inimese poolt, kes arvas, et midagi Chomsky sulest peaks meilegi kättesaadavaks tegema. Õige ta on, ehkki valik võinuks muidugi parem olla. "Meedia ja võim" on hirmus Ameerika-keskne ja ytleb meile siin sellevõrra vähem. USA autorid on tavaliselt ikka siseturule orienteeritud, see tähedab aga sekeldamist sealtmaise provintsipoliitikaga ja -meediaga ning paljude selliste asjade aeglast yleseletamist, mida mujal maailmas niigi hästi teatakse. Aga noh, hakatus on tehtud, ehk tuleb mõni yllitis veel. Vahelduse mõttes võiks mõni keeleasutus tõlkida toreda raamatu "Syntactic Structures", millega ma abituuriumis inglise keele õpetajat hirmutasin.

Vanu uudiseid sirvides leidsin ka, et

Noam Chomsky valiti poliitikaajakirjade Prospect/Foreign Policy avalikul internetihääletusel maailma mõjukaimaks intellektuaaliks.
/.../
Noam Chomsky kogus kõigist häältest 4800, järgnes Umberto Eco 2500 häälega, kolmandale kohale platseerus Oxfordi professor, mõtleja Ric­hard Dawkins. Kõrgeima asetusega naine, ajakirjanik Naomi Klein, sai 11. koha.


Ega Ladina-Ameerika kirjandusel ka viga ole.

Unine

Hommik. Mõte kõnnib kummalisi radu.

Kui asjad otse nina juurde tõsta, võib neid märksa paremini näha.
Mingil hetkel see yllatas mind.

Kui oled piisavalt kaua dušši all seisnud, on tore teha midagi dušigeeliga. Mõtle ise välja, mida.

"Magamata öö on võidetud päev," ytles Stilgar. (Oli vist tema.)
"Võidad minuti, kaotad elu," ytles rong.

Monday, September 25, 2006

Seitsmes Aeg

Suurel ja silmapaistval võistlusel kesk tigedat konkurentsi tuli meie väike tubli Aeg auhinnalisele seitsmendale kohale. Ehk siis: viimane [digi] kirjutas blogidest ja luges yles ka kymme Eesti blogi. Ees on neil numbrid ja Aeg on seitsmes. Aja andmetel ei tohiks loetletud blogid olla esimesed lugejate arvu, kyllap on valik seega tehtud hääduse järgi.
Ikka on tore, kui kenal ja arukal tytarlapsel hästi läheb.

Punane Liilia

Näe, Punane Hanrahan on Anatole France'i tsiteerinud.
Minu lapsepõlve lemmik - rohkem kyll "Inglite mäss", "Thais", "Roosipuumööbel"... Aga ikkagi. Tore, et teda ikka veel mäletatakse.
Peaks isegi yle lugema.

Sunday, September 24, 2006

Militaaruudiseid

A says:
oi, Eestisse tuleb see inglane, kes on yhtaegu hertsog (ja põle mitte kuningasoost), yks Britimaa rikkamaid mehi ja kindral. ehk Westminsteri hertsog. haruldane kombinatsioon tänapäeval.
http://www.mil.ee/index.php?menu=merevagi&sisu=uudis&id=1890
B says:
vat kui tubli


***

A says:

heh heh:
"Kuna Tallinna Linnavalitsus on Tõnismäe ümbritsenud Tarandiga ja kaevanud Tõnismäe tänavale jooksukraave"
A says:
vaene Tarand
A says:
allikas: Sõltumatu Infokeskus

Päev Pärast Revolutsiooni

See trall on selleks korraks siis läbi.
Mõne mehe majas kestab juubeldamine kindlasti veel järgmise pyhabani välja.
Tort söödud, viimane veinikruus klaveri kõrval, seinal rippuva Hugo Bossi reklaami (teate kyll, keset suurt tyhja pinda kiitsakas noorsand ja kiri "BOSS") pea Ilvese omaga asendatud.
Ja nyyd?

Nyyd võib saada igasuguseid asju, vahvaid ja vähem vahvaid.



***

On asutusi, kus pead ilmselt lendavad. Ning kui neid piisavalt lennanud on ning nõiajaht vaikseks rutiiniks taandunud, hakatakse kavandama kättemaksu. "Edgar & Villu Strike Back" ning muud seesugused naljad.

Selge on see, et president loeb meil vähem kui parlament ning sealsetel valimistel kesikud naljalt hääli ei kaota. Tallinna pensionäride peale võib kindel olla: jaga neile kaks korda aastas 500 eeku per kärss ja nende ustavust ei kõiguta, et sellest märksa suurem summa teise käega kaudsete maksude kaudu tagasi pigistatakse. Millest sa aru ei saa, see sind enamasti ei häiri.

Samas pole Kohutava tegelased oma valijatest palju intelligentsemad, seepärast võib loota, et ka KeRa koostöölepe koos presidendi garantiiga hapuks läheb. Sabarakkude ja kaasajooksikute eripära seisnebki ju selles, et nad alati võitja ligi tahavad hoida, nii nagu raipesööjad ikka suuremate kiskjate toidulaualt jäätmeid noolivad.



***

Omaette kysimus on tõepoolest, kuidas käituvad kohutavad ja masendavad ministeeriumid nyyd ylejooksikutega (keda arvatavasti nyyd ka avalikult esineda võib). Kas valede erakondade käes olevate valdade keskkonna- ja haridusrahad keeratakse senisest veelgi karmimalt kinni? Vahelduse mõttes võiks igast sellisest juhtumist avalikult teada anda, vähemasti mõne aja jooksul trykib ajakirjandus kõik sellised lood erilise mõnuga ära (kuni liiga palju sulisid seesuguse meelsuse peal liugu laskma ei tiku).



***

Kolmandast kyljest näevad inimesed nyyd, et vahel ka nende arvamusest midagi syndida võib, kui nad seda ainult enda teada ei hoia ja piisavalt kõvasti kuulda lasevad. See tähendab aga paljut head (ja vahel sekka muidugi ka vähem head, kindlasti saab igasugust lärmi senisest rohkem).

Yhe tulemusena võib loota valjemat väljaastumist heade asjade toetuseks, mille puhul on seni passiivseks jäädud, sest "minu hääl ju nagunii ei aita". Yldine poliitilise aktiivsuse tõus võiks mõningaid mõtteviise mõnusasti edendada (jep, mulle meeldib alliteratsioon). Esimene näide on loomulikult rohelised.
Eestis puudub ka piraadipartei.



***

Meenub ka yhes loendamatutest kirjanduses peetud taeva ja põrgu pooldajate vahelistest debattidest välja käidud argument: "Aga meil on kõik paremad muusikud!" Ehk nagu leht ytles, olid Estonia yhel kyljel Ultima Thule, Tõnis Mägi ja Genialistid, teisel aga "keskealiste segakoor, keda saadab puhkpilliorkester"...

Myhähähähää.

Ei, see ei olnud ajakirjanikust tegelikult ilus niimoodi ytelda. Aus, seda jah.



***

Loomulikult ei paista päike alati. Ei läigi ka Ilvese karv päikesepaistel samamoodi kui kuu all. Suure osa inimeste jaoks ongi Ilves vaid kahest halvast valikust vähem halb. Kellele meeldis Ergma, kellele mõni muu.

Põhiliselt olen kuulnud kaht vastuargumenti: 1)"Ilves on ylbe"; 2)"Mulle ei meeldi Ilvese naine."
Yteldud on ka, et THI olla joodik, aga no olgem nyyd ausad: mis joodik see Ilves nyyd ka on! Eesti keskmist alkoholitarvitustaset aitab selline pigem alla viia kui kõrgemale tõsta. Rohkem niisama pisinapsutaja, kes pidupäeval kannu õlut või klaasi veini kergitab. Ja kui me veel Jeltsini peale mõtleme... mnjah.

Ylbuse kohta ei tea eriti ytelda, aga kui hetkeks kadunud Lennut meenutada, on Ilves ikkagi amatöör. Kuningaks pole ta ennast veel kuulutanud ning enda tähtsust pideva hilinemisega näidata pole tal mõtet, Eesti senise kogemuse järel ei paneks teda keegi tähelegi.

(Ryhti võiks Ilves kyll lasta treeneril parandada, muidu on see sama vilets kui minul. Jah, ma tean, kuskil tema sees on peidus yks väga mõnus laisk ja mugav tegelane, umbes nagu Kivirähk ja KMS. Ainult et pole mõtet sellega rahvale hambu jääda. Juba praegu räägitakse sellest, kuidas ta pressikonverentsil tooli otsas lösutas. Just selle viimase sõnaga.)

Ilvese naine ei meeldi mullegi. Õnneks meeldib ta Ilvesele, mis vabastab minu kohustusest tema naisega elada. Arvatavasti ei pea seda tegema ka ylejäänud Eesti elanikkond. Niivõrd Kurja Kuninganna nägu pole ta kah nagu Inksu (teisest kyljest ei meenuta proua Ilvese soeng Lydia Koidulat, mis on muidugi yldrahvalik kaotus). Nii et lõppkokkuvõttes pole asi yldsegi hull.

Ja vabandage väga, aga kelle asi see on, kellega inimene koos elab? Veetku oma vaba aeg või siili, kurgi ja hõbelusikaga; peaasi, et on rõõmus.



***

Kindlasti oleks Ilvesest paremaid presidente. Kindlasti oleks ka halvemaid.

Kahtlematult oleks Ergma sobinud kenasti Halose ja Vike-Freiberga vahele ning Tarja kõrval poleks ta pidanud ennast sellegi pärast halvasti tundma, et ta mulle juba aastaid yha rohkem Katuse-Karlssonit ja yldse mitte naisterahvast meenutab. (No ausõna, pane ruuduline särk selga, trakspyksid jalga, propeller turjale ning valmis!) See-eest on tal muid häid omadusi, millest poliitikas paistab kyll välja põhiliselt see, et ta enamiku poliitikute kõrval väljakannatamatult aus näib.
Kas on kah, pole teada. No ja siis.
Kui me nii väga naist tahame, langetame vanusepiiri ja valime Bellanova.

Asja koomilisest kyljest vaadates võiks parafraseerida pyhakirju: "Ja nõnda on ameerikamaalased Eestit armastanud, et nemad parema presidendi enese rinnalt on ära saatnud ning ise nyyd vaprasti märgatavalt viletsama all kannatavad."
Kui me nyyd Bushi ja Ilvest võrdleme, mis mulje jääb, ah?

Väike vihje: vaid yks neist on intelligent. See, kes hoiab fotodel raamatut õigetpidi peos.



***

Bushiga seoses tekib loomulikult paralleel USA viimase valimisjamaga. Selge on, et KeRamehikesed kadunud kahe hääle pärast hirmsat kisa hakkavad tegema. Kas ka kohtusse minema ja kui kõrgele välja, näitab aeg. Kõhutunde järgi ennustades (ja kõht on veini täis) pakun sedaviisi:
1. Kohtusse antakse see asi.
2. Ei võta vedu. Kasutades Eesti kohtusysteemi teovõimetust, sussutatakse teemat kunstlikult kuni kevadiste valimisteni, saades kyll ka ise aru, et soodsat otsust sealt ei tule.
3. Mis pärast valimisi saab, kurat seda teab.

Samas on "This is not my president"-loosung juba ära võetud.



***

Yks väike huvitav detail jäi mulle juba tyki aja eest kõrva. Miks lärmasid kohukesesõbrad nii usinalt selle ymber, kas Ilvese ema või vanaema olid karaiimid või mitte? No on, siis on, mis need karaiimid meile kurja on teinud? Ilmselgelt on asi mitte eestlastele praktiliselt tundmatus pisirahvas, vaid nende usus - traditsiooniliselt on karaiimid ju judaistid. Miks peaks see ent meid kottima? Kui JurMihh Tartu Ylikooli tööle tulles kysis, kas siin teda ikka tööle võtta tahetakse, vaadati teda ysna mõistmatul pilgul. "Aga ma olen juut!" - "Ee...no ja siis? Kas te joote? Kas see segab teid kuidagi õppetööga tegelemast või artikleid kirjutamast?"

(MSNivestlusest: "karaiimid peaksidki mingi eriti diplomaadirahvas olema. kahju, et Ilves siiski põle karaiim.")

Eestlaste jaoks pole juudid kunagi mingit erilist huvi pakkunud. (Peaasi, et lätlased pole.) Ja siin ongi konks. Kogu ažiotaaži ainus mõte oli korjata venelaste hääli - vene kultuuris on juudivastasus ju märksa levinum nähtus; kust siis kuulsad mustasajalisedki vaenlase leidma pidid, kui Venemaal neegreid polnud. Karaiimid pakkusid selleks aga head võimalust: otseselt näpuga antisemitismile näidata ei saa, kellelgi teisel pole neist sooja ega kylma ning karaiimidel puudub ka holokaustipolitsei, keda kogu Euroopa kardaks. Sinna see koer maetigi.
Ainult korda ei läinud, rahvas ei võtnud vedu.

Milline potentsiaal peitub selles mõtteviisis, mis loodab poliitlisi vastaseid juutlusega seostades lintšida, selle yle võiks aga mõtiskleda Wiesenthali keskuse töötajad. Kumb võiks tulevikus rohkem huvitavat korda saata, Eesti suurima liikmeskonnaga partei või paar viimast sõjaveterani, kes vanadekodus voodit märgavad?
Jõudu tööle, poisid.



***

Eelnevaga täiesti seostumatult: "Päev enne revolutsiooni" ("The Day Before the Revolution") on yks Ursula LeGuini kirjatykk. Suurepärane, muide. Nautisin seda omal ajal rohkem kui mõndagi veinipudelit (ja see peaks juba midagi ytlema).

Kust tuleb tööjõud? (yks variant)

Homses lehes kirjutab Jüri Külvik, ASi Lemeks juht:

Kõrg- ja kutsekoolid vaatavad mööda tööjõuturu tegelikest vajadustest. Ettevõtted kaasfinantseeriksid hea meelega diplomi- ja magistritöid, kui nad näeksid, et spetsialistid tuleksid pärast kaitsmist nende juurde tööle.
Veider kyll, ma olen aastaid imestanud, miks meil kurdavad ettevõtted petsjalistide yle ning yliõpilased raha puudumise yle. Kui jutt on sellest, et mingi eriala on ebapopulaarne ning sellel õppijaid on vähe, kes keelab ettevõtte enda personalijuhti natuke eeltööd tegemast? Saab ju kuulutada välja stipendiumi, mis antakse välja koos siduva lepinguga - ja kui inimesel nii õpingud kui ka töö tõesti hästi lähevad ning ettevõte teda pärast lepingus määratud (näiteks) viit aastat ikka veel tahab, ei kipu ta ehk ka ise sealt nii kergelt lahkuma. Kui on probleeme tudengite kvaliteediga, võib ju anda stipendiumi välja konkursiga, mille nõuete hulka kuulub vajalike testide läbimine. Kui vajadus on piisavalt suur ja kooliõpetus niru, saab ka anda välja yhe tulevase töökoha kohta kaks stippi, jättes endale võimaluse valida stipisaajate vahel veel pärast lõpetamistki - ja olles yhtlasi valmis oodatust suuremaks laienemiseks nagu see, mida paljud ettevõtted viimasel ajal on kogenud.

Omaette kysimus on erialadega, mida kuskil eraldi ei õpetatagi. Samas on yleyldine inertsus sellegi korral arusaaamatu. Selle asemel, et kurta viis aastat, kuidas riik miskit sorti spetsialiste ei tooda, võib erialaste ettevõtete yhendus (meil neid kõik kohad täis ja kui veel pole, tuleb teha) kas ise kooli luua või asutada selleks sihtasutuse. Kes pagan siis veel paremini teadma peaks, mida inimestele õpetada või

Selgitan näite varal. Oletame, et tore firma nimega Põlva Kiirseapeksla vaevleb hirmsates piinades väljaõppinud seapeksjate puudumise pärast. Nende uus ja tubli tegevjuht räägib oma plaanid asjaosalistega läbi ning alustab kaht projektide: pikema- ja lyhemaajalist.

Lyhemaajalise raames pannakse välja kolm korda nelikymmend tuhat krooni aastas, et maksta kinni kolme tubli turske noorsandi koolitamine kolme aasta vältel Puraskvere kutsekoolis lehmapeksmise erialal, millele järgnevad pool aastat täienduskoolitust seapeksmises, pool aastat tootmispraktikat ja viis aastat lepingutrahvidega garanteeritud tööd Põlva Kiirseapekslas. Selle tulemusena on PKSP-l yheksa aasta pärast kolm kogenud usinat spetsialisti, kes on firmaga kenasti harjunud ning mõni ehk juba peaspetsialistikski edutatud või Mammastesse filiaali juhtima saadetud.

Pikema plaani korras organiseerib PKSP aga seapeksufirmade yle-eestilise kokkutuleku, millel arutatakse seapeksutööstuse ees seisvaid probleeme, pyytakse leida neile lahendusi ning justkui möödaminnes asutatakse ka Eesti Seapeksuliit, mida asub kindlakäeliselt suunama meile tuttav innukas tegevjuht. ESPL töötab aastaga välja seapeksjate kutsestandardid ja koolitusnõuded, millele järgneb aastake organiseerimistööd ja juba kahe aasta pärast avab uksed Himmaste Seapeksukool. HSPK hoolaste töötajate nuutide all valmivad aga justkui konveieril nelja aastaga suurepärased noored seapeksjad, keda on õpetanud oma ala parimad spetsialistid ning kellest jätkub nii Põlva Kiirseapekslale, kõigile teistele Eesti Seapeksuliidu liikmesfirmadele kui ka ekspordiks välismaale, kus väike Himmaste peagi vaimult, eriti aga seakisa detsibellidelt suureks kuulutatakse.

PKSP korjab samal ajal kasumit seapeksmisest, seapeksukoolitusest ja seapeksuõpikute väljaandmisest ning muudab lõpuks oma nime sisule vastavalt Euraasia, Aafrika ja Austraalia Seapeksumegakorporatsiooniks.

Lihtne? Tehke järgi.

Saturday, September 23, 2006

Jesss!

Palju õnne meile kõigile!

Paljud ei kujuta ettegi, kuivõrd suur rõõm on õnnetusekuulutajale see, kui ta eksib.

Thursday, September 21, 2006

Musta lipu all

Wow. OMG kawaiii!

Laiskadele, kes ise lugemas käia ei viitsi, kokkuvõte: yks kodanik riputas yles toreda arvutimängu. Seejärel kirjutab riburadamisi teisi kodanikke, kuidas nad selle alla laadisid, proovisid, leidsid hea olevat, läksid poodi ja ostsid ning soovitavad nyyd kõigile: hea mäng, väike tubli kompanii, minge ja toetage neid!

"Piraatlus soodustab organiseeritud kuritegevust ja laseb heade raamatute-filmide-mängude tegijatel nälga surra, bla-bla-bla."
Tyhjagi. Nälga surevad ainult need, kellel pole fänne või kelle kulud on nii suured, et fännid ei jaksa neid yleval pidada. Iga kirjaniku, režissööri või mängufirma fänn, kes seda endale vähegi lubada jaksab, annab oma lemmiku tööde eest rõõmuga raha välja - tihti ka siis, kui see tal tegelikult yle jõu käib, tihti ka nõrgemate eest, et järgmine saaks jälle parem tulla.

19. sajandi põhimõtetele rajatud autoriõigusseadustik on ammugi ajale jalgu jäänud, olgu angloameerika või mandri-Euroopa õiguses. Tänapäeval töötavad teised majandusmudelid paremini kui korporatsioonidele armsaks saanud seaduste kinnimaksmine ja kaikaga ähvardades väljapressimine. Tee oma tööd hästi, siis tuleb ka raha.
F*ck you, BSA.

Viimse võitluse maale lahing otsustav toob...

...või nii nad ylehomse kohta räägivad.
Ragnarök niisiis.
Ja eeldatavasti Götterdämmerung, Jumalate Hämarik.

10.30 algab Tammsaare pargis Ilveserokk. Rytlistid said ilmselt linnavalitsuse abiga haisu ninna, miks muidu nad enda yrituse Estonia ees pool tundi varasemaks seadsid. Igatahes võitsid kohutavad ja masendavad initsiatiivi ja nagu me teame, võidab kuritihti see, kes pystoli kiiremini välja tõmbab.

Aga minul on õhtuks Estoniasse piletid. Sellise päeva järel on A.H.T. "Juudit" väga sobilik.
Kui väljas on laibad ära tassitud ja vereloigud asfaldilt pestud, lendavad toas pead ikka edasi.

Tea, kas yks või teine päevakangelastest kah kunsti nautides lõõgastub või panevad mõlemad vaid kärsa likku? Äkki näeme neid koos Estonia puhvetis tukkumas?

Wednesday, September 20, 2006

Miljonite lemmik seikleb edasi

Eile siis "Crank". Eestikeelne "Adrenaliin" pole just parim tõlge, aga halvim kah mitte. Ei ole minulgi paremat pakkuda.
Puhtakujuline vägivalla esteetika, nii nagu shadowrunner'id seda suurepäraselt teavad. Tuli mitutpidi suisa tuttav ette.

Lõbus oli ka. Suure osa filmist myristas enamik saalist naerda.
Elu enese absurd arvatavasti. Või siis lihtsalt situatsioonikoomika ja näoilmed.
Amy Smart pole mulle varem silma jäänudki, seekord oli ta miimika kyll meeldejääv. Eriti, kui...khm. Ei ole oluline.

Huvitaval kombel oli peaosas Kivisildnik.
Tiitritesse oli kirjutatud kyll Jason Statham, kuid mis siis sellest.
Jooksis mööda linna ringi, haiglakittel seljas ja mobiil soki vahel.
Tyypiline Kivisildnik.

Tuesday, September 19, 2006

Utilisatsiooniprobleem

Vaira Vike-Freiberga asemel võiks soovitada YRO järgmiseks peasekretäriks Arnoldit.
Mõlemad pärinevad täiesti tähtsusetust pisiriigist, mille olemasolu enamik YRO saadikuidki endale päriselt teadvustanud pole. Seega sobib.

Muidugi, Vairal on väga tähtis eelis: ta on nimelt naisterahvas. See aitab ka kompenseerida kurba tõde, et ta on ysna valget karva ning perifeersusele vaatamata ei pärine korralikult arengumaalt.
Samas on Arnoldil yks vähemalt sama hea omadus ja yks oluliselt paremgi veel.

Esiteks võiks temagi esindada vähemust, nimelt invaliide.
Teiseks aga ei mõista ta inglise keelt - asjaolu, mis tagaks Arnoldile tingimatu ja siira toetuse kogu YRO ametnike yksmeelse ja vennaliku pere poolt. Mis siis sellest, et ta on juba vana mees ja ei jaksaks tassida enda lähikonda magusa lobi peale tuhandeid sugulasi ja tuttavaid, samas ei segaks ta selles teisi.
Ka teovõimetus oleks oluline pluss, sest miski ei meeldiks USA-le rohkem kui teovõimetu YRO.

Karta on siiski, et kogu see ilus plaan jääb vaid unistuseks. Vaevalt tahaks Edgar oma esivigurist vabatahtlikult loobuda. Ning YRO tasemel liikuvate rahadega ei suudaks ta konkureerida, seega kaotaks Edik Arnoldi yle kontrolli esimese kolme päeva jooksul. Mis teha, kui käed jäävad lyhikeseks - tuleb istuda kodus ning mitte trygida suurte poiste mängumaale.

Aga kuidas me tast ikkagi lahti saaksime?

Maša ja moos

Mäletan, oli kunagi seesugune multifilm: Mašast ja moosist ja herilasest.

Leht kirjutab:

Siseminister Kalle Laanet tõdeb, et politsei ei teinud oma tööd täie vastutustundega ja selline suhtumine andis võimaluse ränga kuriteo toimepanemiseks.
"Ministri ametikohale asudes ja ka tänasel päeval olen veendumusel, et minu ülesanne on probleemidele lahenduste leidmine. Minu tagasiastumine ei muudaks probleeme olematuks, vaid jätaks nende lahendamise kellegi teise kanda," kommenteerib minister Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud nõuet ametikohalt tagasiastumiseks.
/.../
Sotsiaaldemokraatlik Erakond nõuab minister Kalle Laaneti tagasiastumist seoses segaduse ja info aeglase liikumisega politseiasutuste vahel, mis tingis Tallinna Haabersti linnaosavalitsuse ametniku Tatjana Sarzanova surma.
Nutikas naakmann see meie Kalle-poiss! Leidis teine ilusa põhjenduse, et ykskõik millise sigaduse korral vastutusest pääseda.


"Tõsi, ma sõin moosi salamisi ära. Suure lusikaga. AGA, lugupeetud emme ja issi, kas see teeb, kysin ma, kas muudab see juba toimunud fakti olematuks, nagu kysis ka meie austatud siseminister? Ei, ja rõhutan veel kord täie teadlikkusega, ei, kui lubate eelnimetatud valitsusliiget tsiteerida. Seepärast leian ma, et ihunuhtluse teostamine vitsakimbu abil ei ole seekord otstarbekohane. Tänan teid."

Esimene raund: Onninen 1, Norby 0

Alustasin päeva (nyyd juba eilset) lootusega saada majja kaks asja: kemmerg ja internet. Olin varem pidanud läbirääkimisi Onnise rahvaga septiku ning Norby rahvaga Wimaxi asjus.


***

Norby järvamaisest tehnikust staar nõudis, et enne kui tema kohale tuleb ja yldse vaatabki, kas majas levi on, peab olema paigas see, teine, kolmas ja kaheksas vidin. Tema nimelt kaht korda tulema ei hakka. (Kes ytles, et mina olen laisk?) Käisin siis nädalavahetusel pööningut uurimas ja tõstsin nina ka yle katuseserva. Rohkem riskima ei hakanud, katus ei näinud altpoolt niimoodi välja, et oleks mind peale tahtnud.
Ei polnud sest turnimisest kasu midagi.

Pikk jutt lõppes Ašoti-nimelise tehniku deklaratsiooniga, et tema töötab yheksast neljani ja punkt. Olgu kapitalism või klient või pussnoasadu, niisugused on tingimused.

Tallinna internetti otsides sain aasta eest kah ebameeldiva yllatuse, kui selgus, et nii mõnigi firma ei suuda minuga tööaega kokku leppida. Paraku käisin ma siis tööl ja käin nyydki. Ning enese terveks päevaks lahti organiseerimine pelgalt selleks, et tehnik saaks korraks kohale vupsata, myhatada "Ei tule siin välja midagi" ning pikema kommentaarita minema vuhiseks (nagu ta kuuldavasti mõnel poole teinud on) või, veel parem, yldse tulemata jätaks (nagu ta kah teinud olevat), ei tule kõne allagi.

Mullu valmistas yllatuse meeldiva poole Elefon ehk siis Elion, kes kratsis natuke kukalt ja leidis ka minule sobiva aja. Töömeeste tööaeg võib olla niisugune või naasugune, mis kellast milliseni töömehed tööle võetakse, otsustab aga firma. Tingimused ei ole Siinai mäel kivitahvlitele raiutud, oma töötingimused valib iga firma ise. Ja eks firma peab ise ka teadma, kas ta soovib endale kliente ja nende raha või pole tal sellest sooja ega kylma.

Niimoodi see kapitalism töötabki. Kui yks myyja hakkab valima ostjaid selle järgi, kas need temale sobivad, sigineb peatselt ka teine myyja, kes võtab alguses esimesest ylejäänud ostjad, seejärel aga paindlikuma ja klientidele vastutulelikuma teeninduse väel ka need, kes varem esimese vyrtspoes käisid. Parknott, laulab räpikoor taustal.

Eks uurin, mis Elefon seekord ytleb.


***

Hommikuse kogemuse järel olin lõunaks ysna pessimistlik. Selgus, et pessimism ei tasunud ennast ära. Naljaka nimega Onnises läks vaevalt veerand tundi, et näidata mulle sobivat septikut, rääkida selle ysnagi mõistlikust hinnast, pakkuda transporti ja paigaldusfirmat ning leppida kokku, et kui olen paigaldajaga jutule saanud, helistan tagasi ja ytlen kohalevedamise kuupäeva. Ei häirinud kedagi, et ma kauba pärapõrgusse tahan tellida ning ise autot ei pea.

Nojah, koera saba on veel muidugi ees. Paikapanek ja mis kõik veel.
Aga ikkagi.

Kliima jaheneb

Rootsi valimistel läks tegelikult ikkagi nii, nagu võinuks ette arvatagi. Ehh. No loota ju tohtis.
Enamik ylevaateid ei maini Piraadiparteid poole sõnagagi, seega ei saanud neil hääligi kuigi palju olla.

Vähemalt räägitakse, et võidukad moderaadid olla hakanud enne valimisi Piraadipartei seisukohtadele tähelepanu pöörama ja tunnistanud ka vajadust kopiraidiõigusega midagi ette võtta. Ehk saab asjagi, mine tea.

Kahju nii nende endi kui ka meie pärast. Oleks ehk meiegi konnatiiki natuke loksutanud. Läänemeri ju tilluke, iga tilk mõttevabadust on siinkandis arvel.
Olen murelik.

Definitsioon

Seoses asjaoludega lugesin vihku.

Postmodernism on ettekääne, mis võimaldab esitleda keskendumispuude (Attention Deficit & Disorder, 3rd ed) verbaalseid ilminguid teaduse, kunsti ja muude tekstipõhiste harjumuste sildi all.

- Jätku Ballardit!
- Ballardit tarvis
.

Krokodillide rynnakud sagenevad

Nojah, nii ta läheb, kui yhtegi asja pole samal päeval aega maha kirjutada.
Nägin umbes nädala eest vahvat uudist ja nyyd ma teda enam yles ei leiagi.

Uudis ise rääkis sellest, kuidas Iraani president valas krokodillipisaraid ja tunnistas pyyne pääl rinda rebides ja tuhka turbanile raputades pattu: on jah, tõesti on häbi ja piinlik yliõpilaste ees, kuid ikka veel on jäänud ylikoolidesse mõningaid häbematuid ja roojaseid ilmalikke õppejõude. Vähemalt lubas mees ennast parandada ning edapidi paremat puhastustööd teha. The Real Mr McProper.

Mõne aja eest olla sealtkandi yliõpilased just vastupidisel põhjusel protesteerinud. Kyllap olid need mingid teised yliõpilased. Kui täpne olla, siis valed. Asendatakse õigetega.


***

Mõne päeva eest kuulutas Benedictus XVI Bytsantsi keisrit Mikael II Palaiologost tsiteerides, et islam on kole asi, kuna see paneb inimesed teisi usundeid ryndama, mõõk pihus, tungal teises ja pyhakiri kolmandas käes.

Nyydseks on sel olnud kurbi tagajärgi, mispeale Mr B moka otsast vabandas, et ega ta siis päris nii ka kohe ja yldse ytles seda kõike keegi teine.

Seoses sellega paluks koristada Maarjamaalt see osa ristiusust, mis ei ole siia rahumeelselt imporditud. Järgmise nädala neljapäev oleks väga sobilik tähtaeg.


***

Kohitsesin täna yht artiklit, milles alustati lõiku sõnadega "mõningail andmeil" ja jätkati mahlakalt klatšides, kuidas sikhid pesevat ennast kord nädalas ja kyll nad olevat nädalalõputi ikka malodöörne seltskond. Ei mina näe siin vahet presidendi, paavsti ja ajakirjaniku vahel. Nuga raipele.


***

Kas meie krokodill nutab paremini kui nende oma?
Mina eelistan ylalloetletuile Vanameest Tallinna loomaiast.

Dadaismiharjutus

"Turul valitsev äike poob transpordifirmasid –
välismaalaste hõivamine saab hoo sisse?"

Kas pole vahva pealkiri? Mina poleks sellise peale tulnud.
Ausõna, mul pole selle trykkiminekuga midagi pistmist. Ehkki takkajärele mõeldes oleksin vist lyhisesse läinud ja selle ikkagi läbi lasknud.

See on niivõrd dadaistlik, et Lenin ei pääse ligidalegi.

Sikud pahemale, lambad paremale...

Nägin kuskil just kuulutust, et mitmel pool linnas korraldatakse infopäevi. Infopäevadel selgitatakse, kuidas sorteerida prygi ja miks prygi sorteerimine hea on.
Tubli.


***

Meie maja juurest viidi paberiprygikast minema. Umbes kuu aega tagasi. Kuhu läks, ei tea.

Mina ei ole isegi mitte yks trobikonnast korteriomanikest (kes kuuldavasti pidada yhistu koosolekutel kymne sendi pärast edukalt kaklema, nagu ikka kombeks on). Mul yyrikorter ja ma ei näe ka yhtki paberit, mille alusel mult elektri- ja veeraha kysitakse. Sissekirjutusest rääkimata. Põhimõtteliselt võiks mul elektrit yldse mitte olla. Kuni arvuti töötab, ega ma seda tähele ka paneks.
Prygikasti panin tähele kyll. Oli ja enam ei ole.

Tegelikult oli mõned kvartalid edasi vanasti kyll yks. Ei tea, kas praegu ka on. Pole olnud aega otsima minna. Ei ole sedagi aega olnud, et korterist tolmu võtta. Äkki saan mõni päev sellega hakkama, et kirjutan mõne tuhandest lubatud kirjatööst valmis. Kui õnne on.
Aga prygikasti ei ole.
On infopäevad.


***

Inimesed on rõõmuga valmis rohelised olema, kui see neile piisavalt mugavaks teha. Näiteks nii, et iga kvartali peale on yks prygikast paberi ja yks klaasi jaoks või midagi seesugust. Ja kohalikus poes võetakse vastu peaaegu igasugust taarat ja hiljemalt pooletunnise jalutuskäigu kaugusel tõesti igasugust. Nii, et sa ei pea pärast pooleteisetunnist sabatamist duši all käima ja kõiki rõivaid yle pesema kuni aluspesuni välja. Halvemal juhul koos kogu oma kotiga tagasi lontsides.

Mulle käib närvidele nurgas kuhitsev sodi, mulle käib närvidele kõige yhte kasti toppimine, kuid oma niigi napist vabast ajast kurat teab kuhu ehku peale espitsjoone ette võtma ma ka ei nõustu.


***

Suvel kolis mu mamma yhest korterist teise. Kuhu saab Tartus anda ära vähekasutatud rõivaid, kui sul pole autot, millega kuhugi linnast viisteist kilomeetrit välja sõita või mööda linna seigelda, kui sul on kaks jalga ja turjal viis kotitäit riideid? Kaltsukad neid ei taha, elu on liiga heaks läinud.

Või mida teen mina peaaaegu tervete teksadega, millel on tagumiku sees auk? Istuv töö ja hea toit, tean isegi. Mis siis. Ikkagi keeldun õhtuti kaltsuvaipu kudumast.


***

Muuseas, kus myyakse vana head soolast Värskat või - veel parem - Šajanskojet ostja taarasse või muul moel, millega ei kaasne plastpudelihunnikut toanurgas? Ma tean, et osa inimesi ei tunne veel mingit maitset olevat ja neil on ykskõik, mida juua, aga mul ei ole.


***

Paljud asjad võiksid maailmas olla. Kas me oskame neid oma olemisse tuua?

...ja sealt see Katrina tuleb

Räägitakse:

Ja rahvas tõuseb. Kes toolilt, kes trepil, kes tagajalgadele. Midagi toimub, ja see on tore. Sest mulle tundub, et mugavustsoonis elamine ei vii suurt kuskile. Väike pinge peab olema.
/.../
Ja Inga soov, et rahvas endast märku annaks ja koonduks terve mõistuse eest, on saamas tõeks. Mina ei uskunud, ausalt. Palun vabandust.


Nojah.
Eks ta ole.
Kogenud depressionistina ennustan paraku, et rahvas võib arvata või ytelda, mis syda lustib, karavan läheb ikka edasi.

Kui selgub, et ma eksin, olen selle yle ypris rõõmus.


***

Arvutasime täna (või, noh, teised arvutasid) esilehe pildikese peal olevaid numbreid kokku-lahku. Et kakssada-ikskymmend-kuus valijameest maalt ja linnast pluss sada yks kosmosest miinus lihula ja kihula, kus otsustati, et nemad Eesti Vabariiki ei kuulu (meie oma Puerto Rico, 'ksole), pluss kaks, kellest pole veel teada, on nad inimesed ehk metselajad, ehkki täna pidi otsustatama, aga kui valimiskomisjoni lehel ikka pole, siis pole... et kui palju siis õigupoolest kokku tulebki ja kuidas seda nummert lõppeks nimetada, et see imepisikesse ruudukesse tulpade kõrvale ära mahuks?

Mis Väike Valge Massa lõpuks välja mõtles, ei mina vaadanudki. Kyll tema teab, tema on tark. ("Las traktor töötab, mina olen väike," ytles Pooljuht Aatomikule.)

Ei olnud seis veel silmaga vaadates otsustatud.
Aga hästi see kah ei lõhnanud.


***

Ja nyyd, lapsed, lehvitame kõik koos.
Naeratage, palun.
Öelge: tsunaaaami!

Friday, September 15, 2006

Naine kukkus vette

Nägin ka eile siis selle vettekukkunud naise ära. Originaalis siis "Lady in the Water". Minu jaoks seostub see Arturi-lugude Lady of the Lake'iga ja eesti versioon pole niisiis väga hea tõlge. Aga mine sa tea, ehk ei ole see yldse nii mõeldud.

Kui varasemad Shyamalanid mulle ei meeldinud - liiga palju yksteise otsa kuhjatud asju, mis lõpuks kuhugi välja ei viinud ja yksteisega samuti ei sobinud -, siis see oli päris tore. Muinasjutt sõna kõige paremas mõttes. Natuke meenutas Charles de Linti linnamytoloogiaid, mis mulle ka väga meeldib.

Sinine värv oli tore. Yldse mitte film noir'i moodi synge, nagu karta võinuks. Ja Paul Giamatti on põhimõtteliselt hea, olemuslikult. Isegi kui ta terve filmi vältel ainult magaks, oleks ta ikka hea. Peab uurima, kus ta veel mänginud on.
Ma vist hakkan fänniks.


P.S. Leiutasin seda kirjutades - vabandust, mu sõrmed leiutasid - sõna smaut. Tähendab "samuti".

Thursday, September 14, 2006

Önortograafia

A says:
ommik
A says:
sa turismi oled juba lugenud?
B says:
veel mitte
B says:
vein on lahti
B says:
hingab
A says:
ok
B says:
oksydatsiooniprotsess toob välja 12. lehekylje ortograafiliste aroomide kogu buketi
B says:
komasus, muru, lyhendid, kerge sõnnik...

Wednesday, September 13, 2006

Paljastame väärnähte yhiskonnas

Ei oleks uskunud, et ma kunagi Keskuse yritusi promoma hakkan, aga nagu ytles Vladimir Iljitš: revolutsiooni nimel olen ma valmis kas või vanakuradiga koostööd tegema.

Esmaspäeval, 18. septembril kell 18.00 esitleb ajaleht Keskus kinos Sõprus arhiivipõhist dokumentaalfilmi "Arnold Rüütel. Lõpetamata lause", mis jälgib ja kõrvutab Arnold Rüütli poolt öeldut sügavast okupatsiooniajast Eesti taasiseseisvumise esimeste aastateni välja.

Filmi tegemisel on kasutatud Eesti Televisiooni arhiivi, Eesti Filmiarhiivi ning Enn ja Helga Nõu eraarhiivi materjale.

Režissöör ja produtsent Vahur Laiapea.

Systeemiteooria

Inimesed kurdavad lehes, et Eestis suudab systeemselt korrumpeeruda vaid yks erakond, parimal juhul kaks. Ei ole meie poliitikaturul korralikku kvaliteettoodete valikut, enamik on kahtlane ersatskaup.

Viimastel aastatel paljudes omavalitsustes ja riigis võimule saanud Rahvaliit ja Keskerakond on juurutanud Eestis seninägematu võimuliigi - raha võim. Selle märksõnad on: omadele maksumaksja raha jagamine, sundparteistamine, korporatiivsete huvigruppide teke, erakondade hämarad rahastamistehingud.
/---/
raimokene rumalukene, sellist näiliselt il nimekirjakest oskaks iga erakonna kohta koostada. miks sa seda ei tee näiteks reformierakonna kohta? reformierakond on seda teinud läbi aegade ilmselt oluliselt enam.ka isamaaliit eesotsas laariga tegi asju omadele alates maailmarändur pruuliga ja lõpetades kantslerite vahetusega.
/---/
Olen väga tänulik, kui saadate mulle mailile või kirjutate siiasamasse näiteid, kuidas mõni teine erakond peale Keskerakonna ja Rahvaliidu on süsteemselt ning pidevalt maksumaksja raha enda erakonna ja sõpruskonna huvides kasutanud. Kindlasti avaldan selle koheselt esimesel võimalusel.
Kahjuks mina teiste erakondade juures sedavõrd süsteemset tegevust pole täheldanud. Mis ei tähenda, et ka teistes erakondades poleks inimesi, kes tegelevad enda ja sõprade korporatiivsete huvide kaitsega. Oleme sellistest juhtumitest ka Äripäevas läbiaastate korduvalt kirjutanud. Kuid see pole minu arvates olnud süsteem, mis oleks haaranud sedavõrd suurt raha hulka ja inimesi, nagu seda on teinud Keskerakonna ja Rahvaliidu inimeste tegevus.


Õige ta on. Tootski õpetas, et sisteem peab olema. (Joosep. Mitte Kati.)
Systeemsuse tululikkust on igapäevasest poliitikastki näha: kirev kari parempoolseid kambakesi madistab Savisaare ymber kut sortsid vana soldani ymber, jagusaamisest on asi aga kaugel. Korruptsiooniga on lugu sama: susserdavad ja vusserdavad, aga et asja tõesti korralikult ette võtaks, seda ei ole, enne lähevad omavahel peenraha pärast kaklema. Ärimehe jaoks on poliitiku hinna ja tulususe suhe ikkagi Masendava puhul kõige parem, Kohutav tuleb teisena ja siis on edetabelis tykk tyhja maad. Kruuda ytles ju ka ausalt ära, et teised ei suuda otsuseid teha, neile pole mõtet maksta.

Halva õnne õhtu

Mõni päev lihtsalt ei ole sinu jagu.

Yleeile õhtul otsustasin kodus mitte söögiga jamada, selle asemel tatsasin koduteel kohvikusse. Eelmisel korral läks mul Double Coffees kehvasti, lootsin oma muljet seekord parandada. Lõppeks oli seal vanasti mitmesuguseid vahvaid salateid ja muud kerget pudi - et ma ajan teist nädalat läbi vähem kui tuhande kilokaloriga päevas, on salatid minu seas vältimatult populaarsed.
Tutkit muidugi.

Pärast veerandtunnist ootamist toodi menyy ja kuulutati, et köök on kinni. Mina selle kohta silti ei näinud, muidu poleks istuma jäänudki. Kui ma seal kord juba olin, kysisin tassi latte't.

On yks lugu mehest ja kuuetollisest pianistist. Mis võiks latte'ga riimuda? Õige, kann teed.
Jõin selle kurvalt ära ja läksin Viru-alusesse toidupoodi, lootuses endale ikkagi mingi amps leida.

Kassa juures avastasin, et rahakott oli kohvikusse jäänud. Pärast lyhikest keskustelu lubas kassapiiga asjad korviga leti juurde jätta, et saaksin nad naastes välja lunastada - muidu poleks ma tagasi minema hakanudki.
Lippasin rahakoti järele ja siis lootusrikkalt sama teed tagasi.
No kussa. Polnud seal minu korvitäit pudinaid, polnud kassiirigi, ainult silt: "Pöörduge kõrvalkassasse".

Mida me sellest järeldame?
1. Ära istu kaks korda sama tordi peale.
2. Kui syya pole ikka ette nähtud, ära mitte yritagi.
3. Kui asjad hakkavad viltu kiskuma, lykka telefon välja, istu kodus ja loe raamatut. Lase maailmal endast mööda minna.

Tuesday, September 12, 2006

Google läks ajamasinaga sõitma, Eesti jäi maha

Google on asunud oma arhiive usinalt täiendama. Uuemad teated räägivad, et arhiiviotsingust võib leida tekste ja pilte ka interneti-eelsest ajast. Arhiveerimist alustatakse Ameerika ajakirjandusgigantidest (Time, Guardian jts)ja uudisteagentuuridest ning näritakse end sealt vähehaaval väljapoole.
Tore. Inimestel on mälu.

Kus on meie mälu? Kust võib Eesti varasemat ajakirjandust, ajalugu või kirjandust internetis leida? Kas 19. sajandi "Postimeeste" yks eksemplar Tartu Ylikooli raamatukogus ja teine Rahvusraamatukogus tähendabki avalikku kättesaadavust? Või hakkame jälle ajaloolastel silmi välja lööma?

Vähemalt on osa "Kalevipoega" netis kenasti olemas. Tõsi, veidral kombel on otsingus esimene poolik variant prantsuskeelsel lehel (ainult viienda peatykini). Hiljem võib leida ka, ingliskeelse, eestikeelne tuleb alles neljandas kymnes, kui enamik otsijaid on juba lootuse kaotanud.
Ei tea, mis see kirmus siis valesti teeb.

Rimi

Kassaleti kyljes on silt: "Säästa loodust, kasuta paberkotti!"
- "Kas teil mingeid paberkotte ka on?"
- "Ei."
- "Ainult reklaam?"
Vaikus.

Keelenopped ja luulelubadus

Miks kirjutavad inimesed SPA, just nagu oleks see mingi lyhend? Õss ytleb selle kohta spaa, vanasti nimetati selliseid asju kuurortideks.


***

Iga päev õpin uusi sõnu. Kas teie teate, misasi võiks olla vahetusvälp? Õss ei tea.
Aga "Jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad"?


***

Miks kirjutatakse aina "eelnevast töökogemusest"? Kas mingisse ametisse astumisel saaks nõuda ka järgnevat töökogemust?


***

Mispärast ei suuda inimesed enam mõista, et tarkvara ei ole sama mis programm? Eesti keeles on terve... udaratäis vara-lõpulisi sõnu ja nad kõik tähendavad mingit ebamäärast loendumatut massi: vanavara, kaasavara, ... Mitte nii, et veimevakas on kaks sõba ehk kaks kaasavara. Samamoodi on mingis arvutis olev tarkvara kõigi seal elutsevate programmide kogum, mitte yks tarkvara, kaks tarkvara, kolm tarkvara...
Õssust on siin muidugi eriti vähe abi, õssu meelest on ka RTFM tarkvara.
Õssu ebaadekvaatsus ei tohiks kyll kedagi yllatada.

Aga Vallaste IT-sõnastiku termin voog inglise stream'i ja voogamine streaming'u asemele on hea. Kahjuks kipub mõni inimene sellest aru saama nii, et striimi ehk voona arvutisse tulev programm voogab, kuid ka itimehike, kes selle sinna voogama paneb, voogab proget - umbes nii, nagu vaat liiguks mööda kylatänavat ja seda liiguks kolm kylameest. Mitte ei liigutaks. Enesekohasus kaob ära.

Mis siin nii keerulist on?


***

Kultuuriyritustest ei jõua kunagi kirjutada. Igasugune muljetamine on pikk ja võtab aega, aga ajaga ei tule ma kuigi hästi välja. Kahju. Kunagi kallan ma siia terve rea kirjeldusi teatrietendustest, näitustest, filmidest ja muust kolast.
Kõigepealt siiski luuleminutid.
Kui aega leian.
Kas teile tuleb ka poliitilist luulespämmi?

Hea mees lubajagi

Ryytel on kuulutanud välja enda valimisprogrammi. Eero Rauna positsioon suuvoodrina paistab ohus olevat, selle pika jutu tõi rahva ette hoopis kohutav Rahvaliit.
Muuhulgas ytleb Arnie ka nii:

9. Saavutada, et tulude diferentseeritus Eestis ei oleks kõrgem kui Põhjamaades. See aitaks võimalikult paljudel inimestel aktiivsemalt osaleda siinses majanduses ja ühiskonnaelus ning alandaks sotsiaalseid pingeid.


Tulude diferentseerituse kahandamiseks on kaks viisi.
Kas hakkavad kõik saama suuremat sissetulekut - mida on kyllaltki raske korraldada, kuna osa inimesi teenib selle pealt, kui teised oma sissetulekuid kulutavad, seega läheb nende tulu teistel ikkagi eest ära - või võetakse rohkem saajatelt lihtsalt ära - põhjuse leiab alati.

Ega see, mida president oluliseks peab, riigikogu ja valitsuse tegevust muidugi kuigivõrd ei mõjuta. Ses mõttes võib lubada ikka.

Ameerikale lähemal kui Kuuba

Tore uudis: OMXi ähvardab äraostmine. Kui see korda läheb, saab Tallinna börsist Nasdaqi osa. Hurraa! Lõpp igavusel, munemisel ja Eesti pankade kidural aktsiavalikul!

Eelpettumus

Olen siiani Norbyst ebamääraselt hästi arvanud - kyllap eelkõige sellepärast, et mul polnud nendega kokkupuuteid ja nad juurutavad uut toredat internetivõimalust -, kuid nyyd hakkab salamisi kibe kahtlus hinge hiilima.

Esialgu paistab nii, et ma saan maale Wimaxi ainult juhul, kui turnin homses õhtuhämaras katusel ja kinnitan korstna kylge viiemeetrise metalltoru, urgitsen millegagi igale poole kaabliaugud ja vean pööningule elektri. Vähemasti väitis klienditeenindaja mulle, et tehniku tulekuks peab kõik valmis olema, siis too tuleb ja hakkab alles vaatama, kas meil yldse levi on. Mis võtab vastava apastraadi abiga alla viie minuti. Mingit hinnakirja neil mastide paigaldamiseks ei ole ja koostööpartnereid kah. Kui mõni yksik vanamammi ise katusele ronida ei taha, mingu Elioni, ei neil ole selle vastu midagi.
Päris nii ta lõpuni kyll ei ytelnud, ent jutu sisu see oli.

Tehnik ise aga kinnitas, et kuigi klienditeenindaja olevat enda väitel temaga vestelnud ja mulle ajagi kinni pannud, lepib ta pyhapäevaseid aegu ikkagi ise ja firmal pole siin midagi ytelda. Yldse tundus ta kuidagi vapper ja sõltumatu olevat. Tea, kas sellisele palka yldse makstakse?

Naljakas kapitalism meil. Rohkem nagu sotsialismi moodi.
Olen siiski ettevaatlikult valmis paremat uskuma, kaalun kogu yritust igatepidi ning katsun tehnikuga kokkuleppele jõuda. Kui ei õnnestu... no vaatame. Ytleme, et ma oma kogemust vaka all ei hoia, olgu see siis mispidine tahes. Kui vähegi saan.

Jahihooaeg on avatud

On meil vast uudised. 74aastane papi käis Haabersti linnaosavalitsuses ametnikke tulistamas. Arvatavasti oli ta pahane, täpselt ei tea keegi. Jõujuurikas murti maha kolme mehega, nii kiduraks on need Tallinna kontoriinimesed jäänud.

Huvitav on aga Kalle Laaneti kommentaar: "Keset selget päeva ametiruumides linnametnikke tulistada on räige kuritegu." No see mees ikka oskab ennast väljendada. Kuskohas neid siis tulistada tohib?

Monday, September 11, 2006

Lipelglind

Pea nädal tagasi kirjutas Loodusajakiri.ee ringkiri Uudistaja, et Eestis ja Soomes tulnud tänavu ridamisi teateid koolibritest.

Kuna mõne teate juures oli ka foto, said asjatundjad tõdeda, et nähti siiski "kõigest" suurt liblikat päevasuru (Macroglossa stellatarum). Professor Toomas Tammaru kinnitusel on päevasuru "üsna haruldane Lõuna-Euroopa päritolu rändliblikas, keda Eestis igal aastal ei nähta, käesolev aasta aga tundub hea aasta olevat". Tammaru lisab, et Lõuna-Soomes on olnud ilmselt lausa sadu leide ja kinnitab, et tegemist on liigiga, kelle kohtamisjuhud Eestis pakuvad entomoloogidele huvi.
Jutu juures oli ka pildilink (ei maksa segadusse sattuda, noka moodi asi on hoopis kärss).

Tyng kyll, aga vaata, kui ilus.

Folklooriminut

Rääkis mulle rahvasuu:

Kunagi ysna viimasel ajal helistanud Ryitel Tarandile ja kysinud, kas 40 kirjale saab nyyd takkajärgi kah alla kirjutada. et algul ta oli lugenud ja mõelnud ja nyyd tuli meelde, et tegelikult tahtis juba siis alla kirjutada, aga ei jõudnud.

Tarand aga vastu, et nyyd on ju õpikutesse ka raiutud, et on "40 kiri", aga mitte "41 kiri", paraku enam alla kirjutada ei saa.

Sunday, September 10, 2006

Lõpp laimule!

Homsed uudised:

Reedese Äripäeva loos "Mööblitootja saatuslikud sidemed vene äriga" on offshore-firmade loojat Raivo Karu nimetatud ekslikult advokaadiks. Äripäev palub vabandust.
Ei kommentaari.
Niigi on naljakas.

Thursday, September 7, 2006

ID-ime

ID-kaarti on juba tykk aega propageeritud.
Tihti vabandavad lõõtsmoorikuid piinates kaskedega kaunistatud veoautodel kylast kylla sõitvad propagandistid ID-kaardi kasutust sellega, et kahetsusväärselt vähesed ettevõtted on vaevunud lubama ID-kaarti kasutada oma teenuste pruukimiseks, olgu siis kliendikaardina või lihtsalt isikutuvastuseks.
See kõik on väga ilus, see kõik on väga õige, see kõik on puhas möga.

Ehkki ID-kaarti on rahakoti vahel mugavam ringi tassida kui passi, mis kippus kiiresti ära nartsuma (muuseas - miks peavad inimesed enda passidele kaasi ostma? Miks ei võiks Eesti Vabariik, kes usub end kestvat kauem kui pool aastat, enda passidele ise kõvu kaasi kylge panna?), ei ole sellega arvutis mitte muhvigi teha. (Teine "muuseas" - olete te endale teadvustanud, et "muhvigi" on eufemism? Paljud ei ole.)
Proovisin.
Pärast mõningast pusimist jõudsin ka selgusele, miks on ID-kaardi isikliku tarkvara meelest kõik korras, ent Ühispank kinnitab, et tema kyll mu arvutist mingeid isikutuvastusvahendeid ei leia ning kraamigu ma nyyd kenasti PIN-kalkulaator kotist välja. Pärast aastatepikkust arendustööd, higivalamist, palgamaksmist ja unetuid öid saadi hakkama rakendusega, mis yhildub ainult Internet Exploreriga. Ei Firefoxi, ei Operat, haruldasematest brauseritest rääkimata.
Mis kasu säherdusest seakäkist kyll olla võiks?

Selles aga, härrased viigid ja tehnokratid, ei maksa kyll yhtki kaubandusfirmat syydistada. See on ID-projekti taga oleva IT-rahva ajulaiskuse probleem, ei muud eksootilist midagi.

Tuesday, September 5, 2006

Nädalavahetuse parim kontsert

Laupäeval on Tartus Kreatiivmootori uue plaadi esitlus.
Pyhapäeval on kontsert.
Ise ytlesid nad selle kohta nii:

Kreatiivmootori esimene avalik etteaste toimub 10. septembril Tartus
festivali Eclectica raames. Pärastlõunasel ajal. Täpne toimumispaik
ja -aeg selgub lähemas tulevikus.

Vt ka http://noorteaken.tartu.ee/?event=1154341446
Usutavasti ilmub 2006 aasta festivali kava peagi Eclectica kodukale:
http://eclectica.damtan.ee/

Septembrikuus annab plaadifirma Õunaviks välja kogumiku
"Toatuur", mille peal ka üks Kreatiivmootori (uuesti sisse
mängitud) lugu. Plaadi esitlus toimub samuti Eclectical, 9.
septembril Lutsu teatrimajas
.
http://www.ounaviks.ee/
http://www.ounaviks.ee/ov05.htm


Mina ei saa kahjuks kummalegi minna.
Jääb loota, et kõik teised lähevad.


P.S. Veel ytlesid nad, et:
Kodukal on nüüd täies pikkuses ja tsenseerimata kujul nähtav meie
värviline video:
http://www.zone.ee/kreatiivmootor/video.htm

Oleme salvestanud väikse portsu uusi lugusid ja neid tuleb üha
juurde.

Kreatiivmootori koosseis (2006):

Roomet Jakapi - vokaal, elektroonika
Allan Plekksepp – kitarrid, elektroonika, vokaal
Eerik Hanni – elektroonika
Harri Altroff – süntesaator, bass
Jaaguar – trummid

Kel veel pole, saab meie muusikat soetada kodukalt:
www.zone.ee/kreatiivmootor/audio.htm

Astelrai ja krokodillid

Krokodillikytt Steve Irwin kohtus astelraiga ja suri ära.
Kahju.

Kes teda loodussaadetes näinud pole, mäletavad ehk Irwini esinemist multifilmis South Park, kus ta lehmadele ligi hiilis ja neile pöialt tagumikku toppis. Mis näitab selgelt, et tegemist oli väga olulise inimesega. Ykski eestlane pole South Parki sedagi tegema jõudnud.

Aga tõepoolest, täitsa toredaid saateid tegi kadunuke. Meilgi võiks neid rohkem näidata.

Hinge kulg ja kliima üllatused

Ringihulkuva statistika järgi (nähtud yle õla) on Eestis suurimad myygiartiklid õlu, sigaretid ja viin, neile järgneb pika maa taga leib. Poeskäijatest on 72% naised, ostuotsuseid mõjutavad aga umbes sama suurel protsendil juhtudest mehed.

Tyypiline Eesti poeskäik: naine viib mehele õlut (ja suitsu).

Hypoteesi saaks kontrollida, kysitledes lähima kaubanduskeskuse juures ostjaid.
"Vabandage, kas te kavatsete selle ise ära juua?"

Järelehyye rehepapile

Tänases lehes arvab Mati Feldmann Johannes Hindi kohta, et

Kas raha kokkukühveldamine kahtlase AUga pluss "aktiveeritud" vesi andsid alust inimese represseerimiseks? Tänases mõistes kindlasti mitte, otse vastupidi.


Vaidlen vastu. Tänapäevases mõistes on tegemist eriti suures mastaabis petturlusega pluss raviomaduste omistamisega mittemeditsiinilistele produktidele, mille mõju patsientidele ei pruukinud sugugi iga kord olla positiivne või isegi neutraalne. (Vaevalt Hint mingeid põhjalikke meditsiiniuuringuid teostas.)

Represseeriti ta sedavõrd segaselt eelkõige seetõttu, et polnud võimalik avalikustada, kuidas riikliku asutuse juht kogu Nõukogude Liidu ladviku haneks tõmbas ja rahast tyhjaks lypsis. Mitte seepärast, et inimesed raha kaotasid - seda juhtub ikka. Rohkem ehk sellepärast, et selliste asjade lubamine, ammugi aga soosimine oli põhimõttelises vastuolus valitseva ideoloogiaga - positvistliku teaduskultuse, ratsionalismi ja tehnikausuga (ehkki seda viimast Eesti rahvusšarlatan muidugi ära kasutaski). Kõige enam aga seetõttu, et kogu riigi kõrgema juhtkonna kergeusklikkus, valmidus kõige jaburamat jura uskuda pidi jääma saladuseks, sest see oleks ajanud liikvele määratu imesalvimyyjate massi, kes - muuseas - pärast Liidu lagunemist usinalt platseebot myytama asuski.

Nii et jah, muidugi ei olnud Hindi protsess õiguspärane. Nii juhtub alati, kui mõne kohtuprotsessi käigus poliitilistel põhjustel madalat profiili hoitakse.

Ning ei, Hindi tegevus poleks seaduslik yhegi valitsuse all, mis pole ametlikult seadustanud sententsi "On ebamoraalne jätta kollanokkadele alles nende raha".

Eks ta yks väikeste ja suurte sulide märter ole.

Monday, September 4, 2006

Värvid ja valgus

Mulle meeldivad need vihmased kevade- ja sygiseajad.
Maailma on jäänud ainult kaks värvi: hall ja roheline.

Metsas on hall pea kohal, roheline kõikjal selle all. Vihm toob rohelises välja selle ereduse, hingamise, lõhnad.
Linnas on trikoloor: ylal hall taevas, all hall asfalt, nende vahel roheline triip.

Oli see nyyd Kristjan või Paul Raud, kes - giidi uskumisi - olnud Itaaliast naasnud pettunult: kireva, lopsaka maastiku olid 19. sajandi põhjamaalased kõik ära maalinud, Köleriga sabaotsas. Rauale jäänud kuiv, kõrbenud tuhk. No mis sa sest enam yle pintseldad? Eestis aga on kõik kohad värve täis. Ja nii niiske on meil ka, et iga nuka peal kasvab miski, anna ainult voli või isegi ära anna.

On meilgi seda kuulsat hollandi valgust kyll: selgevormiliste pilvede vahelt paiskuvad sirged kiirtevihud, prožektoritega valgustatud maastikud. Just viskas päike yhe sellise pahmaka maha. Aga see kuulub siiski rohkem suvesse. Praegu ei peleta ka kahvatu päike, kyliti pilvede vahel nagu kylje pealt pildistatud galaktika, kahevärvilist maailma: halli ja rohelist. Ja miks peakski?


P.S. Kyllap vist ikka Paul, märgib loogika.

Infokeskus infosulus

On selline naljakas punt nagu Sõltumatu Infokeskus. Olen aegade jooksul tundnud päris mitmeid inimesi, kes on põhimõttelised ja elukutselised põrandaalused, kes on seda õigupoolest umbes nagu mutid - ega nad oskaks või saakski muul moel elutseda kui nurki mööda hiilides ja nähtamatu vaenlasega partisanisõda pidades. Kyllap on omal viisil ju vahvagi, kui kogu elu on lakkamatu pioneeride sõjalis-sportlik mäng "Põuavälk". Lipatakse mööda võsa ja otsitakse vaenlase luurajaid. SI paistab aga niisugustest koosnevatki.

On neilt igasuguseid teateid tulnud, mõned asjalikumad ja mõned sogasemad. Eilne aga oli äärmiselt vahva.

Täna öösel kukkus tähtaeg, mille rahvuslikud liikumised AU ja ERL seadsid organisatsioonidele, kes soovivad osaleda koos nendega 22. septembri massimeeleavalduse korraldamises. Liikumised planeerivad Toompeale meelt avaldama kümme tuhat, Ain Saar koguni sada tuhat inimest ning nende aktsiooniplaani järgi on 22. septembril kavas järgmised sündmused:
/---/
Teiste organisatsioonide kaasamine nurjus, kuna meeleavalduse stsenaarium tulnuks AU ja ERL kaaskirja järgi hoida kuni 2. septembrini salajas, kuid Delfi avaldas selle juba 25. augustil, katkestades rühmituste sisediskussiooni.
/---/
"Kahjuks on see organisatsioonide kaasamine nagu kõrbes karjumine... kedagi ei huvita. Kaks nädalat tagasi saatsime välja pöördumise erinevatele rahvuslaste organisatsioonidele toetama meie pöördumist Eesti rahvale... tänaseni pole saabunud mitte ühtegi vastukaja," iseloomustas juhtunut ERL esimees Anti Teraväe. Teisalt aga kuulub Delfi toimetusse ERL juhatuse liige Martin Helme, kelle võimuses olnuks infoleke ära hoida.

Niisiis oleks sada tuhat inimest heal meelel sedasama head meelt avaldama tulnud, kui ainult paha Delfi poleks infot lekitanud. Nyyd need sada tuhat arvatavasti pelgavad tulla. On sellised häbelikud.

Lõppsõna on aga pärl, mis võinuks pärineda Eesti kaitseväe staabist. Peaasi, et salakõrv ei kuuleks ega salasilm seletaks! Ykskõik, on siis midagi varjata või ei. Kinnimätsimine on alati hea mõte.
Nii nunnu.

Friday, September 1, 2006

Internetikapitalism

Wired jutustab, et Allot Communications on õpetanud oma uue NetEnforceri torrenteid ära tundma. Meerikamaa internetimyyjad on nimelt võtnud seisukoha, et nad võivad ju inimestele just nagu mingi jämedusega netitoru myya, kui inimesed aga nende juttu usuvad ja kogu torujämedust tõesti kasutada tahavad (näiteks P2P-võrke kasutades), on neil igatepidi õigus neile seda jämedust mitte võimaldada. Kujutate ette, kuidas vaatamata lepingutele tuleb kraanist pahiseva kose asemel ainult kidur nire? Vat nii ongi.

Muidugi on torrentikasutajad asunud torrenteid usinasti varjama, viimasel ajal RC4-krypteeringu abil. Selle vastu siis Allot oma kaardi käiski. Olukord nagu sada aastat tagasi sõjalaevade soomusepaksuse ja kahurijämedusega: kord Piibeleht, kord Vestmann.

Yleyldine suhtumine paistab olevat siiski mõlemal osapoolel sama ja kenasti selgeks õpitud: rahanorija (ehk siis netimyyja) on suur ja tugev, tema ylalpidaja (ehk siis netikasutaja) aga pisike ja nõrk. Loomulikult on suurel ja tugeval õigus väikesele ja nõrgale pähe astuda, sest et... noh, ta on suur ja tugev. Ja mõlemad teavad seda. Sama suhtumist näitab yles ka BitTorrenti looja Bram Cohen, kui vadistab, et võrgumyyjaid välja vihastada ei ole sugugi tark ja seepärast peaks inimesed jätma oma torrentid kryptimata.

Nõukogude ajal õpetati meile, et kapitalismi põhiidee seisneb konkurentsis. Kui yks poodnik silku ei myy, myyb teine. Või tuleb yks vihane silguhuviline, paneb oma raha eest poe pysti ning tema kätte toovad enda veeringud ka kõik teised silgusõbrad. Turg reguleerib iseennast, tahtjad saavad Eesti tulevase rahvuskala kätte ning juhmid ja tigedad poodnikud lähevad pankrotti. Ei maksa ennast totraid reegleid kehtestades ostjate peal välja elada.

Kapitalism meeldib mulle just seepärast ja sedavõrd, kuni seesugune mudel toimib. Kui ma midagi soovin ja selle eest maksta tahan, leidub ikka keegi, kes mulle seda myyb. Iga kaupmees aga, kes puuda soola eest raha võtab ja ainult pool puuda kotti paneb, saab aga Adam Smithi zombikäe läbi karmilt karistatud. Egas pyksata pole elu kerge.

Ei ole kuulnud, kas ka Eestis juba on kellelgi olnud probleeme netimyyjaga, kes tahab otsustada selle yle, kuidas ja kui palju inimesed oma raha eest ostetud võrgutoru kasutavad. Mis seal siis ikka, kui midagi niisugust juhtuma peaks, tuleb hääletada isikliku rahakotiga. Ja probleemi ennetades soovitan selle yle järele mõelda nii suurtel firmadel, kes tahavad kliente kaotada, kui ka väiksematel, kes on valmis neid juurde võitma.

Tyrgi seiklused kosmoses

Viimasel ajal lendab vaene Pluuto planeetide seast sisse-välja nagu peldikud tšehhi lastelaulus. Praeguse tundub ta olevat umbes samas seisus nagu Tyrgi Euroopa Liidus: mõttega ollakse justkui harjunud, aga kui yks erand klubisse lasta, tuleb terve trobikond tema sabas riburada järele. No mitte ei tea, mis sihukesega teha.

Hea seegi, et Pluuto elanikud selle asja pärast ei muretse. Või mine sa tea?

Suur Tyyrimees ja sarvikud

Rohelises Väravas on kaks toredat uudist.

Esiteks: "Maoistlikud mässajad lubasid kaitsta Nepaali ninasarvikuid".

Maoistlikud mässajad, kes aastaid korraldasid mägedest rünnakuid Nepaali monarhia vastu, on nüüd löönud looduskaitsjatega käed ninasarvikute kaitseks kuninglikus Chitwani rahvuspargis.
/.../
Initsiatiiv kohtumise korraldamiseks tuli Maailma Looduse Fondi (WWF) Nepaali harult. WWF-i hinnangul on maoistide suhtumine looduskaitsevajadustesse julgustav. Looduskaitsjad loodavad, et nüüd raugeb salaküttimine tõepoolest, sest Nepaalis on üldteada tõik, et kes maoistide kehtestatud reeglitega vastuollu läheb, see surma, või vähemalt kõvasti peksa, saab.

Teiseks: "Ninasarviku tapjad teesklesid turiste".

Kaks ninasarviku salaküttimises kahtlustavat peeti kinni pärast seda, kui nad esinesid turistidena. Väidetavalt registreerisid mehed end safarimajja ja siirdusid seejärel jahile, tappes ja lõigates ära sarved kahel valgel ninasarvikul.
Nad võeti kinni koos ninasarvikute sarvedega Hluhluwe-Imfolozi pargis Lõuna Aafrika KwaZulu Natali provintsis.

Liidame nyyd kaks pluss kaks ja saame kokku nelja.

Ilmselgelt oleks sellest palju kasu, kui Nepaalil õnnestuks oma maoiste ka LAVi eksportida. Arvata on, et kymneaastase sissisõjakogemusega partisanid on looduse kaitmisel märksa efektiivsemad kui Läänest tulnud rohelised, kes pika laka ja kampsunite tõttu pidevalt higistavad. Ja rahvusvahelisele publikule meeldiksid nad ka palju rohkem.

Head hiina asjad.

Vagadus ei tule tööta, uskumused hooleta

Aeg-ajalt on hästi vahva jälgida, kui yhenäoliseks muutuvad religioonid usklike käes ja suus. Ei, eri uskude yhisosa ei tulene mingit yhtsest algest, ei ajaloolisest ega ontoloogilisest (või numinoossest). Lihtsalt inimesed on samad. Seepärast on sarnased ka nende argumentatsioon, loogikavead, kompleksid ja hirmud. Tee kui vinge uus usund tahes, lõpuks tuleb sul ikka sama inimmaterjaliga läbi ajada. Või usuloojad selle pärast vähe on ahastanud...

Uneaega kuritarvitades komistasin Hanrahani arutlusele wicca ja maausu eripäradest. Jutt ju tore, aga mõtte panid liikuma alles selle kommentaarid. Ei viitsi enda mõtisklust ise hiljem takka otsida, kleebin ta parem siia, vaheliti kommentaatorite tekstilõikudega.

Kuidas on maausk rekonstruktsionistlik?!?
/---/
Hm, maausulisena ei sa nõustuda, et see on synteetiline või rekonstrueeritud. Maausk on ikka eelkõige see, mis on meieni vahetult jõudnud. Emalt-isalt, vanaisalt-vanaemalt, tädilt-onult jne kuuldud, nähtud, kaasa tehtud...

Iga usk usub midagi ka enda kohta. Kes, et ta on kõige vanem (laskmata end häirida sellest, et leiutamise kuupäev on teada), kes, et ta on kõige puhtam (mis sest, et võhiku jaoks naabritest eristumatu)... Viisakas on seda neile mitte nina alla hõõruda. Saab ju wicca kohta kysida, kui tõsiselt võib võtta religiooni, mis on synteesitud sobima eelnevate igapäevauskumustega; maausu kohta, kui autentsed on 19. sajandil yles kirjutatud rahvalaulude pärimuse tõlgendused ning kui suur osa praegusest maapärimusest on rahvaluule korjamise käigus leiutatud ja raamatuist rahva sekka läinud; kristluse ja judaismi kohta, mis värk selle tapmisega ikkagi on (ei tohi või lausa peab) ning kuidas saab korduvalt redigeeritud tekst olla ilmutatud; katoliikluse ja õigeusu kohta, miks pyhakusysteem nii väga polyteistlikke panteone meenutab; budismi kohta, kuidas sobib lõputute jumalate kummardamine Buddha enda suhtumise ja sõnadega... Dogmad on dogmad, religiooni selgroog - ja jumalad ise näevad, et enamik religioone muutub reaalse elu kyynilise surve all niigi amorfseks syldiks, on seda siis vaja tagant õhutada?

"Jah, olen pessimist ja ei usu mitte, et pärast sajandeid kestnud kristlust põlisusundid oma täiesti põlisel kujul veel alles oleks."

Njah, aga kui sa seda kunagi otsinud ei ole, siis pole ju olnudki mingit võimalust leida?

Argumentatsioon stiilis "kust sa tead, et ei ole, kui pole otsinud?" on sama loogilise struktuuriga kui "kust sa tead, et Ainulist Issandat pole, kui sa teda oma sydamest otsinud pole?" koos implikatsiooniga "ei tunnista - järelikult pole piisavalt kaua otsinud". Sellist argumenti ei ole põhimõtteliselt võimalik ymber lykata, kuna on võimalikud vaid leidmine või liiga lyhike otsimine, ei muud.
Vaga meel sulgub tautoloogiatesse. Enesekaitsemehhanism.


P.S. Säherdune juhtum on rahvaluulijate seas olnud kyll, et kui Valga kandis pärimust korjati, jutustas yhe talu rahvas nii mahlakat lugu patuste mõisatydrukute elusalt maassekyndmisest, et tudengite silmad hiilgasid kut USB-hub'id. Kuni yhel hetkel jäi jutustaja vait ja tähendas: "Ah, mina ka enam nii hästi ei mäleta, aga vaadake ise järele," ning tõi teisest toast eestiaegse koguteose "Valgamaa" - no kui raamatus juba kirjutati, kyllap see siis õige ja ehtne jutt oli. Oma Jayson Blairid olid ka Hurda kirjasaatjate seas (ehkki ma yhtki nime ei mäleta, ja hurt nendega).


P.P.S. Vanarahvas teadis rääkida, et Bertrand Russell olla ilmasõja aegu patsifismi pärast vangis istunud. Vanglaametnik uurinud ta käest, mis usku vang on, mispeale Russell vastanud, et ateist. Ametnik kommenteerinud lahkelt, et ta kyll ei tunne sellist usku, kuid eks me kummarda igayks omal moel yht ja sedasama Issandat.

Arvatavasti ei vasta koaan ajaloolisele tõele, kuna Russell oli pigem agnostik kui ateist. Loos sisalduv vaimline tõde jääb sellegipoolest kehtima: hea tahe, puhas syda ja loll pea ei sobi kokku.

 
eXTReMe Tracker