Tuesday, May 30, 2006

Oleme vääritud, viletsad ja nõmedad, palun pekske meid ja sõimake!

Olle Horm, Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees kirjutas tänasesse lehte lõbusa jutukese "Kohalik siga eestlase lemmiktoiduks":

"Kadestan Soome toiduainetööstusi, kuna nende tarbijatele on mingi valemiga juba varasest lapseeast kinnistatud arusaam, et "Suomalaineni" märgiga söök on parem ja maitsvam. Ja see toimib. Jõulusinkide ostmise ajal, mis on Soomes tohutu hullustus, ostetakse viis korda rohkem kodumaist kui veerandi võrra odavamat Taani päritolu analoogi."

"Eelnevast lähtuvalt kutsun põllumajandusministeeriumi tegelema eelkõige eestimaalaste positiivse arvamuse kujundamisega Eesti söögi suhtes. /---/ Küünilisele eestlasele on läbi aegade olnud lemmiksöögiks teine eestlane. Eestimaise tooraine suurkasutajana kutsun üles jõudusid ühendama, et meie uueks lemmikroaks oleks teise eestlase asemel Eesti siga."
Mille poolest see hea on, kui inimestes "on mingi valemiga juba varasest lapseeast kinnistatud arusaam", et miski "on parem ja maitsvam"? Miks peaksid inimesed pidama paremaks ja maitsvamaks midagi, mis seda tegelikult ei ole? Miks ei võiks nad lihtsalt häid ja maitsvaid asju osta, ilma igasuguse riikliku, seega nende endi kulul tehtava ajupesuta?

Miks peaks ma eelistama eestimaist, kui see on viletsam ja kallim kui välismaine? Ma eelistaksin seda niikuinii, kui see oleks võõramaisest parem ja odavam.

Igatsusest "arusaamade kinnistamise" järele on näha, et
1) igatseja ei saa oma toodete reklaamimisega ise hakkama;
2) igatseja ei usu ise ka, et tema toodetut võidaks pelgalt selle maitse pärast osta, ta ei pea ennast põhimõtteliseltki võimaliseks midagi sedavõrd head tegema, mis tegelikult nii hea ja maitsev oleks, et inimesed seda vabatahtlikult ostaksid.

Masendavalt vilets enesehinnang teil, tibukesed.


P.S. Mina kyll Rakvere lihakraamist nii halvasti ei arva.

Saturday, May 27, 2006

Exegi monumentum...

Olen kyll mitut puhku lootnud, et surnult syndinud mõttel lastakse rahus surnud olla, aga ei, ikka kaevab mõni laiba jälle yles ja teeb sellele usinalt kunstlikku hingamist. Ei mäletagi, kust see Tallinna lahte uputatav Kalevipoeg mulle jälle silma jäi, aga otsisin nyyd enda vana mõtte jälle yles. Google'i väitel tundub sel olevat laiem tagapõhi.

Mis mulle närvidele käib, on kehva kunstiga tavaliselt kaasnev hirmtõsidus. Suur Rahvuslik Symbol, my ass - hea, et laevaga Tallinna saabuvad soomlased ei tea, mida see tyyp nende kandis tegi. Seevastu võib huumorimeelega tehtud taies endale pisukest kunstilist logisemist lubada, sest ta ei taha olla pateetiline. Mõelge nyyd korraks järele, kummasse inimesed enamasti heatahtlikumalt suhtuvad, kas yhe linna symboliks saanud jäätisetuutuga olevusse, kellest enamik ei teagi, et see peaks naisterahvas olema, või teise linna symboliks muutunud pissivasse poisikesse?

Kui juba tahetakse märgistada Tallinna maailma kitšipealinnana, miks ei võiks siis vähemasti stiilseks jääda ja tellida selle kuramuse sarviku näiteks Jeff Koonsilt? Saaks talle 10000kroonise Eesti hädaärimehe asemel vähemalt Bill Gatesi näo pähe.

Võiks ju panna Tallinna lahte ka skulptuurigrupi "Kalevipoeg Saarepiigat vägistamas" - juhiks tähelepanu tänapäeval populaarsele perevägivallale ja mõjuks öösel linnas kakerdavatele välisturistidele hoiatusena.

Kusjuures Koonsil on sobilik taies juba olemas, tarvis ainult suurem koopia teha ja ymber nimetada.

Thursday, May 25, 2006

Parem kui Darwin

Evilution: see seletab kõik.

Wednesday, May 24, 2006

Looduspõhine majandus

Jälgides viimastel päevadel vaheldumisi tulevaid teateid aktsiaturgudelt ja Ruhnust, sigines järeldus: Ruhnu karu tuleks viia börsile.
Kena oleks näha kursi kõikumist kõigi nende jaburate teadete (nt 1,2,3,4,5) peale.
Ehk rahulduks verejanuline jahiminister siis ka oma põnevusiha pigem karusse investeerimisega.

Igati loogiline tegu, karuturg ju.

Õnnestunud kinnisvaratehing ja börsisulg

Täna 380 aastat tagasi ostis Peter Minuit 60 kuldna eest Manhattani saare.

Tehke järele.



Muuseas, homme on Tallinna börs käterätipäeva puhul suletud.

Jõuluvana pressiteade

Räägitakse, et:
"Rovaniemi ütles, et nimetab ühe linnaväljaku Eurovisiooni üllatusvõitja rokkbändi Lordi järgi. /.../ Kuna ansambel on Rovaniemist pärit, ütles Rovaniemi linnapea, et linnavalitsus tahab oma poegi nende edu eest kuidagi tasustada.

Rovaniemi Jõuluvana esitas Soome meediale ametliku avalduse, milles ütles, et Lordi võit näitab meile, kuidas raske töö ja usk oma võimetesse suudavad ka suurimad unistused täide viia."


Kui amerid Eurovisioonil käiksid, teeks avalduse Miki-Hiir.

Ega see polekski väga yllatav. USA on ju samasugune Euroopa riik nagu Iisraelgi.

Päike polnud veel tõusnud, kui Lollidemaal käis juba vilgas tegevus...

Leht ytleb nii (koopia siin):
"Tallinna linnavolikogu keskfraktsioon põhjendab plaani kohustada kõiki liikmeid ühtemoodi hääletama sellega, et paljudel keskerakondlastel pole kõrgharidust."

""Ühed räägivad eesti keelt, teised vene keelt, osa räägib eesti-vene keelt, kuid ei saa mitte millestki aru," selgitab Sults."

"Keskfraktsiooni loodava kodukorra järgi ei tohi volikogu liige istungilt kordagi puududa, ühekordne puudumine tähendab volituste peatamist kolmeks kuuks. Fraktsioonile vastu hääletamine võib tähendada volikogust väljaviskamist."


Mõni muu erakond võiks siis pakkuda välja volikogu kodukorra muudatuse, mille järgi keskerakondlastelt hääleõigus yldse ära võetakse, kuna nad ka ise tunnistavad, et on linna juhtimiseks liiga juhmid.
Masendav.

Monday, May 22, 2006

Pissa

Eesti kõige paremat pitsat tehakse pisikeses vahvas asutuses nimega Kaminasaal.
Paksu koheva ja rikkaliku täidisega, palju juustu, mahlane ning isegi minule täiesti piisava suurusega.
Paik ise on kah muhe, hiiglasliku paraadväljaku eest nurga taha peitu pugenud pisikeses puumajas. On otsata mõnus akna ääres istuda ja vihma vaadata. WiFi ja muu säärane on lihtsalt kena lisand ning pitsa kõrvale pakutav tasuta salat pole eriti nimetamisväärne.
Aga milline pitsa... mmmm...

Aadress: Paide, Keskväljak 8.
Mul pole pakkuda yhtki muud head põhjust, miks Paidet kylastada, ent Eesti on ikkagi sedavõrd väike, et nii hea pitsa järele pole Paidesse kuskilt kauge minna.

"Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik."

Rohekaskollane

Roheline Värav on omandanud suurepäraselt kollase ajakirjanduse stiili. "Professor: inimene muutub asotsiaalseks liigiks" - kas pole nauditav pealkiri? Pole ju vahet, milline professor, mis on ta eriala, amet või nimi - yhed kummalised prillides ja laborikitlites sehkendavad mehikesed kõik. Teadus on põhimõtteliselt arusaamatu ja maagiline, teadlased aga kahtlased, me lihtsalt talume neid senikaua, kuni nad meie kodumasinad töökorras hoiavad. Mis võiks olla järgmine pealkiri? "Prill: karu elab metsas"?

Vihastan alati, kui head asja tehakse nii viletsalt, et nyrimeelsus kõik ära rikub.

Vt ka: Irve, "Teadlased"

Friday, May 19, 2006

Veel raamatu-uudiseid

Hiljuti ilmus Äripäeva Kirjastuselt Seth Godini raamat "Lilla lehm" (originaalpealkirjaga "Gay Cow").

Einstein on the Beach

Struktuurifondide teemaline fotokonkurss
01.06.2006
www.struktuurifondid.ee/fotokonkurss


Pilt, mida ma kunagi ei tee:

Rannalinal päevavarju all vedeleb rahast pungil kohver, kõrval kokteil apelsiniviilu ja kõrrega, teisel pool päikeseprillid ja surfilaud.

Allkiri: Struktuurifond suvepuhkusel.

Õpetatud meeste naljad

Huumor on yks kummaline asi.
Mõnikord vajab see äärmiselt veidraid eelteadmisi.
On nalju, mis on mõistetavad ainult neile, kes on puutunud kokku nii sumeri kui eesti keelega.
Näiteks: dingir Ninnu, dingir Nännu.

See on nii keeruline, et ma parem ei hakka seletamagi.
Mõtisklemiseks maailma imelikkuse yle piisab sellestki.

Raamatu-uudised

Käis eile yks tytarlaps ringi ja myytas värviraamatuid, 21 eeku tykk.
Olid... omapärased.
Palju loomi sees (tykihind tuleb alla krooni), kõik hea hambumusega.
Eriti part.

Ostsin kolm tykki, yks on juba ära kingitud.

Väidetavalt pidada koduleht kuu jooksul pysti saama: http://www.animpolompo.com.

Sellest mõnusam on olnud ainult Cthulhu Colouring Book. Paneksin lingi, aga kahjuks pole kuhugi panna. Uurin asja, ehk tekib.
Värvi ise Shub-Niggurath...

Mõista, mõista...

Mõistatuste teemal jätkates - fraas yhest reklaamist.

Mis võiks olla "peakohalised pinnad"?

Kui ajakiri Kalastaja korraldaks kohapyygikonkursi pindadele, ei saaks nende kohasid kyll kuidagi kõrvalisteks lugeda. Kahtlemata on need väga olulised ja tähtsad pinnad.

Teisisõnu: laed.

Tuesday, May 16, 2006

Majake mehi täis, pole ust ega akent sisse minna

Nõukogude korrast on meile jäänud yks huvitav nähtus: majale ehitatakse kymme ust, aga lahti on neist ainult yks. Paremal juhul on ylejäänutel nooled, mis selle yhe peale viitavad. Esimeste näidetena tulevad meelde Peda (nyydne Rauakool) ja Teaduste Akadeemia raamatukogu, ehkki kõlbaks iga suurema asutuse paraadna.

Enamikus kaubandusasutustes ja pankades on kassadega täpselt samamoodi. Kassapuuduse yle iseenesest kurta ei saa. Ei ole mingit vajadust kassasid juurde ehitada, kui olemasolevates pole inimesi sees. Aga miks ei ole, mina ei tea. Seda peaksid uurima psyhholoogid või antropoloogid - mingi kummaline kaubandustöötajate rahvakomme vist. Või tundub asutusel paremini minevat ja täitub töötajate syda rõõmuga, kui nad närvilisi sabasid näevad?

Pealkirja vastus olevat kurk.

Thursday, May 11, 2006

Kooriklooma rõõm

Vabaduse platsi tunnelis on Balti Sepiku kohviurg(as), kus myyakse täiesti suurepäraseid kreveti-juustupirukaid.
Lehttainast.

Kas teate, et...

...vastavalt Tallinna linnavalitsuse poolt ohtralt rahastatud põhjalikule uuringule tekitavad kino "Kosmos" juurest kesklinna suunas trammi peale minejad kuus korda rohkem prygi kui Tondile sõitjad?

Või, noh, vähemasti on kinopoolses peatuses kuus prygikasti ja teisel pool teed mitte yhtegi. Uuringu kohta ma kyll täpselt ei tea, aga ega nii jaburaid otsuseid ilma ikka vastu võetaks.

Wednesday, May 10, 2006

Lansseeris proaktiivse diskursuse

Hanno Kindel, Media House'i arendusjuht:
"Suurim kvaliteetpäevaleht Postimees, kes on TNS Emori viimase Eesti
Meediauuringu
kohaselt edukalt lansseerinud ka ülisoodsa
tellimishinnaga venekeelse Postimehe, asub teisel kohal."


Vabandage väga, aga selle taipamiseks, et venekeelse Postimehe
lansseeris (ehk siis piigistas ehk ajas ora otsa - jälle yks moesõna, millega saab oma rumalust näidata) eestikeelne Postimees, ei läinud minul kyll mingit meediauuringut vaja.
Tegelikult on see ysna ilmne.

Võib oletada, et kodanik meedik (meedievist) tahtis ytelda midagi seesugust:
"TNS Emori viimase Eesti meediauuringu kohaselt asub teisel kohal suurim kvaliteetpäevaleht Postimees, kes on edukalt käima lükanud ka ülisoodsa tellimishinnaga venekeelse Postimehe."
Mis kuradi pärast ta seda siis ei ytelnud?

Lehte läks igatahes see teine variant.

Kõlberyyste ja ajumädanik

Vaatan imestusega lehtedes pidevalt ilmuvaid reklaame, kus pakutakse kastide kaupa koopiapaberi ostjaile pealekauba pudelit Vana Tallinnat ja klaase või, nagu täna, rannapalli ja -tekki. Millist asutust peaksid sellised argumendid mõjutama?

Ega peagi. Seesugune reklaam on mõeldud mitte asutusele, vaid otsustajale. Vahel harva on selleks ehk ka väikeettevõtte ainuomanik, sagedamini jäetakse kontoripaberi valik siiski sekretäri hooleks. Kes - vähemasti usinate paberimyyjate lootustes - ei huvitu vähimalgi määral paberi hinnast või tarbeomadustest ning valib selle, millega kõige rohkem nänni kaasa antakse. Või tuleb keegi väitma, et rannapall jagatakse näiteks võrdselt kõigi pangatöötajate vahel?

Kui riigiasutus ostab viiesaja miljoni eest ehitustöid ning yks osaleja pakub konkursil otsustajale autot ja suvilat, nimetatakse seda juba isegi Eestis korruptsiooniks. Aga tegelikult on siin ju vaid mastaabivahe.

Kysimus on mõtteviisis. Mis imelisel moel töötab selliste reklaamide väljamõtlejate mõistus? Helju Vals meenutas, et ennemuiste nimetati korruptsiooni kõlberyysteks. Mina pakuksin, et kõigepealt mõjutab see pigem aju.

Denj Pobedõ

Kuidas sai eile Tallinnas vahet teha eestlastel ja venelastel?
Venelastel olid lilled käes.

Kuulsin bussis kahe tegelase vestlust, mis jõudis pohmelli juurest päevasyndmusteni. Tõnismäe park rahvast täis, kõigil lilled peos. Kell yks pidanud aga Euroopa Liidu pooldajate meeleavaldus peale tulema. "Kas löömaks ei lähe?" - "No igal aastal on läinud."

Kui mind yldse mingis rahvusluses syydistada saab, siis iiri omas. Yldiselt olen siiski kosmopoliidinärakas. Aga seda pilti nähes tekkis kyll himu paari haisupommi järele.

Jabur, kurb ja ajalooline.

Friday, May 5, 2006

Menyy restoranist "Erity Pheeen Restaurant"

"Võõramaise nimetusega kala"

"Tundmatu kohanimega part, ymberringi sibulad ja õunad, aga me
nimetame seda hästi keeruliselt"

"Magustoit, mille nime pole mõtet kirjutada, see ei jää teile
niikuinii meelde ja hääldada ei oska te seda kah"

"Tundmatu Hiina (?) päritolu roog, koosneb põhiliselt riisist (arvatavasti)"

"Must plöga imeliku nimega; kui tahate olla tark ja peen, sööte ilma
sonkimata ära, väike sõrm õieli"

"Lahja kohv puljongi, puskariõli ja piparmyndiga, aga me ytleme, et
see on Aafrika rahvusjook, ja teie usute"

"Väga peen vaniljejäätis šokolaadipuruga (vahel ka ilma)"

"Kaks sellerilehte, kirss ja sõrmeotsasuurune lihatykk keset suurt
taldrikut; selle raha eest sööte te selle ära, kiidate ja kysite veel
juurdegi"

"Eriti erilisel moel praetud kartul"

"Ahjukalkun, välismaa purgist võetud kodujuust sees"

Thursday, May 4, 2006

Iseteenindus

Käisin hommikul Double Coffee's. Latte ja "maksasalat". (Mis ajast lakkas "salat" olemast salat ja muutus peotäieks maitsestamata spagettideks salatilehe, paari minitomati ning kahe lusikatäie maksaga? Ei olnud paha, aga 1. see polnud salat 2. kokale võiks tutvustada maitseaineid.
À propos, olen ikka arvanud, et maks tahab näputäit purustatud musta pipart.)

Oli mis oli, kohv oli ja arve oli.
Mõtlesin lehte lapates, et jätan tagastatud kakskymmend yks eeku jootrahaks.
Miski tundus imelik.
Lugesin yle - ei polnudki mitte kakskymmend yks eeku, oli hoopis kuusteist.

Moraal? Ei maksa inimesi kõrgemalt hinnata kui nad ise.
See tytarlaps koos oma naha ja karvadega maksis seekord siis viieka.

Dyskompetentsuse leviala

1.

"Ja veel üks Eesti asi: kokteilide list algab segujoogiga Leida Peips: mahl, piim, grenadiin. Ei tea kes see Leida on, kas mõni lounge’i baaridaam või? Päris maheda joogi on välja mõelnud."
(Heidi Vihma)

Lehte läks nii:
"Ja veel üks Eesti asi: kokteilide list algab segujoogiga Leida Peips: mahl, piim, grenadiin. Nõukogude Eesti legendaarse kultuslüpsja mälestuseks on lounge’i baaris päris mahe jook välja mõeldud."


2.
"Sõnas fänkond on üks n (kaashäälikuühendi põhireegel!), vrd fänn
(argikeelne sõna tähendusega 'ihaleja')."
(EKI keelenõuanne)

Miks mitte kohe 'kiimleja'?


=
Rumal inimene on paratamatult ka ebakompetentne.

Wednesday, May 3, 2006

Kreatiivmotoorne rahustus

A says:
a mis sa ise arvad?
B - tööl (3k) says:
pyyan teha vahet akrülaatvärvi ja akrüülvärvi vahel. ei tundu olevat.
B - tööl (3k) says:
algselt arvasin vastukajade põhjal, et kardetavasti pole minu muusika
B - tööl (3k) says:
nyyd ma enam päris kindel ei ole
B - tööl (3k) says:
aga kui mõnda aega pole kätte võtnud, tundub jälle nii
B - tööl (3k) says:
sellega on nagu ujumisega
B - tööl (3k) says:
kui pole kaua käinud, ei kipu
B - tööl (3k) says:
aga kui vette ronid, ei taha välja tulla
B - tööl (3k) says:
yldiselt ma sedasorti muusika kuulaja, jah, ei ole
B - tööl (3k) says:
teisest kyljest - intellektuaalne meelelahutus mulle meeldib
B - tööl (3k) says:
kolmandast kyljest tundub seda olevat vahvam teha kui kuulata
B - tööl (3k) says:
paneb mõtted liikuma ja tekitab (re)kreatiivsust
B - tööl (3k) says:
nii et asutus õigustab oma nime

http://www.zone.ee/kreatiivmootor

Monday, May 1, 2006

Ahmed

Oli kunagi selline anekdoot rootslasest ja prantslasest.

Rootslane ytleb: "Mina ei ole rassist. Neegrid meeldivad mulle. Aga see altkorruse Ahmed, ta on kuidagi... imelik ja... minu meelest ta... haiseb."
Prantslane ytleb: "Mina olen rassist. Neegrid mulle ei meeldi. Aga see altkorruse Ahmed on yks igavesti mõnus sell, me mängime temaga igal õhtul malet."

Mine võta nyyd kinni, eks ole.
Jättes kõrvale võimaluse, et asi on tõepoolest altkorruse Ahmedis, on prantslane ilmselt isiklikul tasandil märksa meeldivam naaber.
Aga yldiselt?
Kui näiteks läheb hääletamiseks, kumb siis kuidas hääletab?
Eks sõltub sellest, kummale meenub altkorruse Ahmed ja kummale põhimõtted.

Mnjah.

Mis puutub luterlastesse (ja yldse protestantidesse), siis - mina olen prantslane.
Lugu abtissist ja noviitsist mäletate?

 
eXTReMe Tracker