Kaunis õhtu kolme veaga

Kirjanike majas oli eile luuleõhtu: soome tytarlaps nimega Heli Laaksonen ja Contra. Oli huvitav ja õpetlik.

Oma poolt panustasin õhtu kordaminekusse kolm strateegilist viga. Miskipärast ma algses kuulutuses Contrat ei märganud; see oli yks. Yhtlasi arvasin, et äkki soomekeelsed luuletused tõlgitakse; see oli kaks.

Kokkuvõttes juhtus nii, et poolest tekstist oleksin tahtnud aru saada, aga ei saanud. Teisest poolest sain, aga poleks tahtnud. Eks lõunaeestlane ole tallinlaste jaoks ikka poolekeelne ja poolemeelne. Aga mine tea, võib-olla on tallinlastetagi.

Järgmine kord võiks noored tekstid omavahel ära vahetada. Laaksose Helil oli ilus meloodiline hääl, ehk oskab laulda ka. Ja Contra entusiasmi on tegelikult vahva vaadata - eriti, kui ta ei laula.

Mis ma sealt siis õppisin? Mõnda aega ma sinna vist jälle ei lähe, kui just mõnd isiklikku tuttavat ei näidata. Kultuuril huvilisi minutagi kyll. Minek oligi see kolmas viga.