Vaade jõele

Kiire on olnud kogu aeg, ei jaksa blogimist ette võtta. Aga nyyd ma lihtsalt ei saa teisiti, vaid pean blogima. Sest mul on asi, mida ma ammu olen tahtnud: jõevaade.

Kui mulle yteldi, et tööandja on minult kysimata broneerinud mulle personalikonverentsi vahele toa hotellis, pidasin seda igati ylearuseks. Mul on Tartus ulualune olemas, sealjuures toiduga, ning pealegi tulin ma linna juba eile. Kui konverents algab 10 hommikul, on minu jaoks hommikul Tallinnast tulema hakata igas mõttes liiast. Seitsme aegu hommikul ma, vabandage, magan.

Otsustasin, et kasutan selle võimaluse ikkagi ära. Ehkki Dorpati hotell on arhitektuuriline õnnetus ja meenutab väljast kõige rohkem mõnd parteikomitee hoonet, seostuvad mul sellega igati meeldivad mälestused. Lisaks heale teenindusele ja muule mõnusale meenutab see mulle Ardmore Hoteli Dublinis ning see lisab yhele mälestustekihile veel teisegi.

Aga mu vaimustuse põhjus on lihtne: sedapuhku sain ma endale tõepoolest jõevaatega toa. Oleks keegi seda omal ajal pulmade puhul pakkunud - toona vaatasime aknast Tasku ylimalt romantilist ehitusplatsi. Koridoridest avanes samuti vaade kõrvalasuva ärihoone akendesse, nii et lootsin kõige hullemat. Aga ei, minu aken on kõige ylemisel korrusel otse jõekääru kohal koos yleujutuse ja uppunud pinkidega.

Siin need vaated siis on, hädised ja teralised nagu öised telefonipildid muiste. Aga ikkagi: jõgi! Nii vähe on õnneks vaja. Või, noh, vast ehk et saaks seda kellegagi jagada. Ja mida ma siin siis praegu teen? ;)

Valitsus on riigikogu pantvang

Ylikooli endine rektor Aaviksoo toetab praegust rektorit Karist Delfis suurepärase demagoogiaga, ehkki pyyab viimase retoorikat mokaotsast leevendada.

Isegi kui Aaviksoo tunnistab, et ylikoolide politiseerimise oht pole asjatu, kuulutab ta järgmises lauses, et meil on "yldine kahetsusväärselt neurootiline suhtumine igasugu poliitilistesse otsustesse". Mulle meeldib ta lai haare: milleks piirduda akadeemilisele vabadusele vee peale tõmbamisega, kui võib hakata ka riigiametite sundparteistamise ja erakondliku korruptsiooni eestkõnelejaks?

Formaalne vastutus eelarve ja rahaliste kohustuste eest lasub küll ülikooli akadeemilisel nõukogul, ent see organ ei ole sisuliseks finantsmajanduslikuks tegevuseks ülikooli kui terviku huvides objektiivsetel asjaoludel võimeline, piirdudes valdavalt kildkondlike huvide tasakaalustamisega ning hoolitsedes eelkõige selle eest, et keegi ei saaks midagi rohkem kui kadedus lubab.
...
Pealiskaudsed sildistamised stiilis „ülikooli ei saa juhtida nagu äriühingut“ või „poliitikud hakkavad rektorit valima“ meid tegelike probleemide lahendamisel edasi ei vii. Mina soovitaks küll seda seadust tõsiselt võtta ja kui väljapakutud variant ei sobi, võib minna ka vähemradikaalset teed ja nimetada nõukogu riigikogu poolt täielikult ülikooli enda poolt esitatud, ent ülikooliväliste isikute hulgast.

Nii et ainult ylikoolivälised isikud on võimelised käituma ylikooli kui terviku huvides, kuna ylikoolist lahkudes kaovad inimesest kildkondlikud huvid ja kadedus? Ehk oleks siis kindlam valida nõukokku yksnes algharidusega inimesi, kes ei seostu yhegi "oma" ylikooli, teaduskonna ega õppejõuga?

Naljakaid kohti on teisigi, näiteks väide, et Briti systeemis puuduvat valitsemisnõukogul "igasugune pädevus sekkuda ylikooli akadeemilistesse otsustesse", ehkki too otsustab eelarve, arengukava ja struktuuri. Milliseid akadeemilisi otsuseid saab teha sõltumatult eelarvest, arengukavast ja struktuurist? Liikudes Aaviksoole praeguseks tuttavamasse valdkonda: milliseid kaitsepoliitilisi otsuseid võiks ta teha, kui tal poleks mingit mõju oma ministeeriumi eelarvele, arengukavale ja struktuurile?

Huvitaval kombel sobib Aaviksoo argumentatsioon, miks akadeemiline nõukogu on rektoril vaid jalus, yhtlasi põhjendamaks, miks riigikogu on valitsusel jalus ja ylearune.

Teadupärast ilmutavad meie parlamendisaadikud alatasa kildkondlikku ehk parteilist suhtumist, mis ei saa kuidagi olla riigi kui terviku huvides. Sisuliseks finantsmajanduslikuks tegevuseks ei ole riigikogu seepärast võimeline, mistõttu on valitsus paljuski riigikogu pantvang. See on tõsine probleem.

Pealiskaudsed sildistamised stiilis "riiki ei saa juhtida nagu äriühingut" meid tegelike probleemide lahendamisel edasi ei vii. Mina soovitaks minna vähemradikaalset teed ja nimetada riigikogu täielikult Eesti kodanike enda poolt esitatud, ent Eesti-väliste isikute hulgast.

No ja ongi mõttetult tylika demokraatia probleem lahendatud. Kõva kätt ja nuuti, seltsimehed!

AS Eesti Gastriit: Minu ja remont selles maailmas

Mida vastab Google otsingule "gastriit"?


Mnjah. Tõepoolest, Eesti Gastriit ei kõlagi nii veidralt, kui seada see yhte rivvi Eesti Gaasi, Eesti Põlevkivi, Eesti Raudtee ja muu säärasega. Igatahes oleks see yks huvitav firma; eriti tahaks ma näha äriplaani. "1.Gastriit. 2. ... 3. Profit!" Tõsi, Eesti järjekordse Nokia loomises on Google vaid passiivne osaline, tegelikult seostab end kataloogis gastriidiga vaid yksik veeseadmefirma.

Märksa abivalmim on pildil tooduist alumine link "Kuidas ravida gastriit abiga Jumal SWT?", sealset teksti tahaks kohe pikemalt tsiteerida. Siin Google juba syytusele pretendeerida ei saa.

Ravi sõltub põhjus gastriit. Ravimid, mis neutraliseerivad maos happeline (antatsiidid) või teiste ravimitega, mis vähendavad maohappe sekretsiooni tavaliselt hajutada sümptomeid ja parandada / vähendada haiguse käigus. Narkootikumide ja vahendeid, mis võivad põhjustada gastriit peaks lõpetama (alkohol, mittesteroidsete anti, raua preparaadid jne)
Turul on olemas kaks rühma ettevalmistustest vähendatakse mao happesus: H2-retseptorite antagonistid (ranitidiin, tsimetidiin, famotidiin) ja prootonpumba inhibiitoreid (omeprasool, pantoprasool, lansoprasooli). Ravi gastriit põhjustatud H. pylori oli kombineeritud: antibiootikumid, blokaatorid happesekretsiooni ja maolimaskesta protektivima. Praegu kõige täpsemat nii. Kolmekordne ravi kahe antibiootikumiga vastu H. pylori koos ravimid, mis blokeerivad happe sekretsiooni ega protektivom (nt asitromütsiini + amoksitsilliin + omeprasool). Seda kasutatakse sümptomite leevendamiseks, tapab oma põhjus ja kordumise vältimiseks (tagastamise haigus).

Abiks on ka praktilised nõuanded:

Näpunäiteid eneseabi-ja toitumishäired
On soovitatav, et regulaarne tarbimine päevas süüa - sagedamini kuid väiksemate kogustena tegevusetuse hilisõhtul jahu ja ärritusnähtude vältimiseks mao limaskesta tugevat vürtside, liiga kõrge või liiga madala temperatuuri toit ja joogid, gaseeritud joogid ja kofeiniziranim. Soovitav on vältida toitu, mis on teadaolevalt põhjustavad tagasijooksu (edasi-tagasi maohappe arvesse söögitoru) järgmiselt:
-Tomati ja tomati tooted
-Tsitrusviljad (sidruni, mandariini, apelsini-, greipfruudi) ja tsitruseliste mahlad
-Sibul ja küüslauk
-Pipra, chilli pipar
-Pickles
Šokolaadi-MMMM ....
-Kohv, kange tee ja kofeinizirani tooted
-Piparmünt tooted, mis sisaldavad sellist
-prnaiste-, toidu-rikas õlid ja rasvad
-Maitseained (eriti tšilli, pipar)
Äädikas-äädika-
Dieet peaks eelistama puuvilju (mitte tsitrusviljade) ja köögivili, teravili ja hapendatud piimatooted, vältides suuri koguseid liha, eriti kuivatatud liha. Suitsetamisest vältida alkohoolsete jookide ning vähenes kasutamine mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA) on kohustuslikud. On soovitatav kõrvaldada igapäevast stressi nii palju kui võimalik.

Ja mis on siis tarkuse allikas?

Allikas:
• Vrhovac B. et al. :''Sisehaiguste'', Zagreb: Ljevak, 2003.
• M Feldman: Sleisenger & Fordtran's Seedetrakti ja maksahaigus. 7th ed. Philadelphia: WB Saunders Co, 2002: 587-603.
• Wolfe M: Stress seotud erodeeriv sündroom. In: Bayless T, ed. Jooksev teraapia Gastroenteroloogia ja maksahaigus. 4th ed. 1994: 139-143.
• Wolfe MM, Sachs G: Acid allasurumine: optimeerides ravi mao haavaparanemises, gastroösofageaalne reflukshaigus ja stressiga seotud erodeeriv sündroom. Gastroenteroloogia 2000 Feb; 118 (2 kaasanne 1): S9-31

Aga tegelikult?

Jumal, parandage mind mu usk, mis on peamine kaevanduses, minu ja remont selles maailmas, sest ma elan seda, remont maailmas mind, sest ma lähen talle, kutsudes mind kuni mu elu on hea, ja anna mulle surma, kui me Surm on dobra.Daj mulle, et mu elu on suurenenud iga hea ja minu surma rahu ja õndsuse kõigest kurjast "-Amin

Vabandage, kuid see viimane on juba blasfeemia. Umbes nagu peldikuid õnnistav piiskop.

Milleks on vaja erakondi?

Ei jaksa pikalt lobiseda, aega ja tervist on kitsalt käes. Tsiteerin ainult yht juppi erakirjast, sest mulle meeldiks, kui see mõte liiguks ja võib-olla isegi leviks.

Palju saab ära teha lihtsa igapäevase tööga: suhtlemine=kuulamine, tähelepanemine, soovide transformeerimine seadusandluseks ja edastamine riigikogujatele (või muul kujul vastavatele organitele, sh ajakirjandusele). Inimestel, kogukondadel ja MTYdel (laias tähenduses) on hulk ebamääraseid igatsusi, mida saaks toetada seadusandlike meetoditega. On palju juhtumeid, kus suhteliselt väike seadusemuudatus, kui seda teha läbimõeldult ja hoolikalt, muudaks hulga inimeste elu paremaks.

Erakondade funktsioon on (või peaks olema) vahendada inimest ja riiki: pakkuda oma seadusandlikku kompetentsi, n-ö seadusevalmistamisteenust tavalistele inimestele, kes seda värki ei tunne, kel pole aega ja keda keegi ei kuula.

Kui yks erakond niisuguse tööga piisavalt kaua tegeleks - keskaparaat mõtleks välja sobivad paindlikud vormid, jagaks nõu ja aitaks konsulteerida ekspertidega, korraldaks eri piirkondade ja valdkondade katmist ja ärakuulamist -, oleks tal ajapikku yllatavalt tugev valimiseelis ilma erilise sekkumiseta suurde poliitikasse. Kui yks pisike erakond võtaks neli aastat järjest sõna ainult juhtudel, kus ta saab ytelda: seda asja teeme sedapidi, sest meile on ytelnud need ja need ja need inimesed, et nende arvates peaks tegema nii, ja meie oleme nendega nõus -, siis polekski ta varsti nii pisike, vähemalt häälte hulgalt mitte.

Neid, kellel on mõjuvõimu, raha ja oskusi, kuulatakse niigi. Kui kõik erakonnad dubleerivad muid yhiskondlikke struktuure, mille tegutsemise põhisiht on tsementeerida status quo - rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks, vargad varastavad ja litsid löövad litsi -, siis pole neid tõepoolest tarvis. Ainult et kes teistmoodi teeks? Ta peab olema piisavalt hädine, et keegi teda yles osta ei tahaks. Ning ta peab olema piisavalt kitsikuses, et teistmoodi mõtlema hakata. Surve muudab mitte yksnes inimesi, vaid ka nende kooslusi.

Mis emme on mingi hevifänn vä?

Õigustatud kysimus.

Laiskuse retsept

* veerand pisikest kärbatanud kaalikat
* kaks kehva olemisega porgandit
* pool suurt kokkukuivanud sellerit
* paberiks muutunud lõiked porruvarrest
* viis tera pipart
* kolm tera vyrtsi
* majoneesipurgist loputatud põhi
* törts pydeldatud tomatit mahlapaki moodi pappkonservist
* sorts sojakastet
* teelusikatäis soola
* põhjakaaped arheoloogilisest sulajuustupurgist
* väike tykk odavaimat suitsukonti

Tulemuseks suhteliselt paks guljašisarnane hautis. Tumepunane, rammus, samas mitte liiga kaloririkas. Minu jaoks võinuks pipart rohkemgi olla, nii et ilmselt kõlvanuks see ka normaalsetele sööjatele.

Kartulit seekord ei saanudki. Võib-olla oleks pidanud, vedelat kipub yle jääma. Võiks syya leivaga, kui oleks leiba. Seeasemel on traditsiooniline kuhil põlevaid töid, mille paistel ma end soojendan ning mõtlen loengusse minekust. Ma kohevarsti. Kohe. Ausõna, noh. Yhe hetke veel istun, kõht mõnusasti täis ja puha. Ei, sportlast minust ei saa.

Mõttetu heietus ajaloo õpetlikkusest

Mõtlesin, et kirjutaks õppetundidest.

Et kommunikatsioonid on tänapäeval sama tähtsad kui need olid 1917. aastal. Sillad, telegraaf, raudteejaam... byrood, serverid, mobiiltelefonid. Kes haarab enda kätte kommunikatsiooni ning häirib vastaste suhtlust, alustab iga kokkupõrget tugeva eelisega.

Et initsiatiiv on sama tähtis kui 1917. aastal. Kes hoiab vastase tasakaalust väljas, sunnib ta tegutsemise asemel reageerima ja rynnakute asemel kaitsesse, võidab juba pool lahingut. Demokraatlik otsustusprotsess ning pikad arutelud tähendavad pea alati kaotatud initsiatiivi, otsustusvõimetus demoraliseerib õnnetuid omakorda.

Et meedia on sama tähtis kui 1917. aastal. Pressiteated, proklamatsioonid ja kuulujutud võivad teha kaotatud lahingust võidu. Bolševikud saatsid teate Ajutise Valitsuse langemisest laiali juba enne Talvepalee vallutamist. Muuseas, Iiri ajaloos on kaks suurepärast näidet kaotustest, mis massimeedias võiduks muutusid: Boyne'i lahing 1690 ja Lihavõtteylestõus 1916.

Et inimesed on sama tähtsad kui 1917. aastal. Kaadrid otsustavad kõik. Koostöö ja kaasamine on toredad, ent kaasata saab vaid seda, kes tahab kaasatud saada. Kui kellegi suunurkades on vahutordid ning pisikeses koeraajus tiirleb vaid mõte magusast võimust, peab uue ilusa pehme ilma loojate seas leiduma keegi, kes kasutab vana maailma meetodeid ning laseb marutõbise maha - mitte vihast, vaid kaasinimeste kaitseks. Loomast on muidugi kahju, ent marutõbe ei ravita.

Jutustada võiks paljustki. Aga milleks. Lugegu klassikuid, kes viitsib. Sun Zi, Lenin, Che Guevara, Machiavelli...

Ega inimesed ju õpi niikuinii. Suur tykk head tahet ja lootusi läks paari ahne idioodi pärast jälle allavett. No palju õnne siis neile.

Margaret Atwood tõi kassi

Siin paistab käivat inimesi, kellele meeldib kirjandus.
Olgu neile siis sõnad ja muusika.



Well you should see my story-reading baby, you should hear things that she says
She says "Hon, drop dead, I'd rather go to bed with Gabriel Garcia Marquez"
Cuddle up with William S. Burroughs, leave on the light for bell hooks
I been flirtin' with Pierre Burton 'cause he's so smart in his books
I like to go out dancing
My baby loves a bunch of authors
My heart's so broke and bleedin'
Baby's just sittin' there doin' some readin'
So I started watching some TV, played my new CD player too
She said "Turn it off or I'll call the cops, and I'll throw the book at you"
All this arguing made me get dizzy, called my doctor to came have a look
I said "Doctor, hurry!" She said: "Don't worry, I'll be over when I finish
my book"
I like to go out dancing
My baby loves a bunch of authors
We've been livin' in hovels
Spendin' all our money on brand new novels
So I got myself on the streetcar and it drove right into someone
The driver said: "I was looking straight ahead!" but he was reading the
Toronto Sun
So my honey and me go to a counsellor to help figure out what we need
She said: "We'll get your love growin', but before we get goin' here's some
books I'd like you to read"
I like to go out dancing
My baby loves a bunch of authors
Lately we've had some friction
'Cause my baby's hooked on short works of fiction
So we split and went to a party, some friends my girl said she knew
But what a sight 'cause it's authors night and the place looks like a who's who
Now I'm poundin' the Ouzo - with Mario Puzo
Who's a funny fella? - W.P. Kinsella
Who brought the cat? - would Margaret Atwood?
Who needs a shave? - he's Robertson Davies!
Ondartje started a food fight, salmon mousse all over the scene
Spilled some dressing on Doris Lessing these writer types are a scream!
I like to go out dancing
My baby loves a bunch of authors
We'll be together for ages
Eatin' and sleepin' and turnin' pages

Veepäev

Kõigepealt otsustas kylmkapp sulama hakata. Ega see eriti yllata, ainult murelikuks teeb. Kui ma õigesti mäletan, on see korteri yle-eelmise asuka pärandus - ja mina olen siin juba neli aastat elanud. Vist. Igatahes ei kesta ykski asi igavesti. Aga ehkki ajastus võinuks märksa halvemgi olla, pole ma praegu oma eelarves kyll kodumasinatega arvestanud. Panin lapi kapi ette, ohkasin ning tulin arvuti taha tööle tagasi.

Järgmiseks kees yle riis. Koristasin lauapealset, lauaalust, pliidipealset, veejoa alla jäänud pappkarpi ja muud asjassepuutunut. Mis pagana musta puru see pliit ajab? Käterätt läheb nyyd muidugi pessu.

Õhtapoole peaks hakkama kylma vee all tekki pesema. Olen seda ettevõtmist tykk aega edasi lykanud, aga ykskord tuleb see ometi ära teha. Brrrr. Juba mõttest hakkab jahe, ehkki parasjagu soojendab päike selga. Tuleb töö kiiresti ära lõpetada, enne kui päike end arvutisse keerab.

Veekannu tuleb äädikat valada. Eile koputasid kaks geoloogi uksele, tahtsid lubjakihist proove võtta.

Kohvi tehes tekitasin kah mitmele poole mitut karva loike.

Läheks veeparki. Või merre ujuma. Yks sõber hiljuti nägi unes, et käis meres ujumas. Vesi pidada soe olema.

Puhkus ja pannkoogid

Targad inimesed räägivad, et pyhapäeviti tuleb puhata ja pannkooke kypsetada. Ysna mitu näitavad tegudega ettegi.

Puhkusega on see häda, et ma vist ei oskagi enam puhata. No ja töö pressib ka muidugi igast aknast ja uksest sisse. Tegin eile nimekirja tegemata töödest: kaks tõlget (raamat ja artikkel), kaks tõlkenäidet, kaks toimetatavat käsikirja (yks enda, teine teise), töötasu arvutada, yks intervjuu (yrgammu juba), kolm ärikirja (kaks ootavad tõlkenäiteid), yks lugemata artikkel ja hulk seminarimaterjale, yks raamat tellida (vist), yks liikmemaks maksta (või on neid rohkem?), märkmed sorteerida, arvutid backuppida, kevadiste aiatööde käigus yks Ubuntu istutada (või ootaks värsket? rohkem vitamiine), kaks mälu osta, mõned aparaadid remontida, filmid katalogiseerida, bakatöö kava koostada (ja tööhypotees leiutada), olemasolevad tõlked sorteerida ja kedagi nendega tyydata, töötasu arvutada, kymmekond raamatut arvustada ja lõpetada viisteist poolikut artiklit.

Kui õhtul enam töötada ei jaksanud, neelasin une eel alla Asimovi "Teraskoopad", mida keskkoolis kord juba inglise keeles lugesin. Kohutav tõlge: "Õigluse draiv", "Heisenbergi ebakindluspõhimõte"... Tõlkijale on täiesti paras, et ta karistuseks "Tõehetkesse" saadeti. Huvitav, kas ma ka niisugusi lollusi raamatutesse kirjutan? Igatahes magama sain päält nelja.

Ma ei oska teha pannkooke. Nojah, kyllap võiksin selle ära õppida. Aga kellelegi pole neid teha ka. Yksi oleks see kuidagi nukker. Pealegi peaksin ise sedasorti toitu pigem vältima ning päevad läbi kapsast või õunu närima nagu sygisene hobune õunapuude all.

Parem töötan. Toimetamine, tõlkimine ja ma kuulen, kuidas mind kutsuvad viisteist artiklit justkui meepotid Puhhi. Kyllap need ongi minu pannkoogid, moosiga ja ilma.

Bilansivõimeline raamatulugeja

See on nyyd siis postitus, mis blog.tr.ee-sse ei ilmu, kuuldavasti. No head teed neil minna.

Ahjah, Atwoodi jutt on siin. Yhtlasi vahetan yhe tema luuletuse ja paari jutujupi tõlked võimaluse vastu lugeda "Oryksi ja ruiga" järge. Kas keegi sellist kogumikku nagu "The Tent" eesti keeles välja anda ei taha? Mul on varsti pool koos.

Inimesi ei muuda, ennast kah eriti mitte

Kahtlemata on praktiline võtta inimesi nii, nagu nad on, ent samas käib see enamikul meist yle jõu. Teisalt on ysna naiivne loota, et kedagi õnnestub olulisel määral muuta. Võib-olla natuke isegi võigas. Parem, kui seda laialdaselt praktiseerima ei hakata.

Pidasin täna pisikese loengu teemal, et kuigi kodanik A on nihuke ja nahuke, ning kodanik B teab ise ka, et ta reageerib A tyypilisele käitumisele mitte päris ratsionaalselt, siis see, kui ta teadmisest hoolimata samamoodi reageerimist jätkab, on sama loomulik kui see, et A oma vigu teab ja end ikka vanaviisi ylal peab. Kui ma tean, et kivi varbale kukkudes haiget teeb, ega valu siis teadmisest vähemaks jää. Järgmine kord on ikkagi valus, seda tuleb võtta kui objektiivset fakti.

Muuta saab teisi asju. Mitte hoida varvast all, kui kivi kukub. Kanda kukukivide asualal kõvema ninaga kingi. Harjutada kiiret reaktsiooni jala alt ära tõmbamiseks või kukkuvate kivide pyydmiseks. Arvestada, et vahel saab varvas ikka haiget, ent ma ise ei pea seepeale midagi veel jaburamat tegema - näiteks pool tundi valjult karjuma või yhel jalal ringi keksima. Kylma vee alla panek aitab varvast palju paremini.

Loengut pidada ma oskan, ratsionaalselt ja analyytiliselt mõtelda ka. Käitumine on muidugi iseasi.

Needus jätkub. Kus remontida Delli?

Ärgu keegi tulgu minu kuuldes sellist firmat kiitma nagu Max123. Ylemineval nädalal käisin seal, kuna toitejuhtme pesa lakkas töötamast. Kui lapaka kätte sain, selgus, et emaplaadi vahetuse käigus keerati mälu sinnasamusesse. Viisin arvuti teist korda teenindusse.

Täna hommikul sain kätte. Istun praegu päevapikkusel yritusel ning pyyan varjata oma vaimustust selle yle, et mälu paistab toimivat, kuid nyyd ei tööta jälle toitejuhtme pesa. Võtku seda kuradima Maxi hunt, hobune ja kärumees järgemööda!

Kysimus on selles, kas nyyd, kui ma millalgi veel kord tööajast näpistada saan - sest need töllamid ja soss-sepad töötavad ju yksnes äripäeviti 9-17 -, kas mul on yldse mõtet käia sellises kohas, kust arvuti lihtsalt riiulil seisab ning korda teda ikkagi ei tehta? Nojah, teoreetiliselt on muidugi garantii kyll. Aga praktikas raiskan ma selle remondiraha taksole, et hommikul enne tööd arvuti kätte saada... ning õhtul jälle tagasi viia. Töötama pean ikka pastaka ja kaustikuga.

Merehädas pealekaebaja

Õigupoolest on see rohkem IT-häda, aga merehädalise tunne tuli eile peale kyll. Mu enda lapakas on remondist ära toomata - neljapäeva õhtul helistati, et võib kätte saada, ent siis olin ma juba Edgari võimu alt lahkunud ja teel kuulsusele Käberlinskina. Soss-sepad tunnistasid, et keerasid emaplaati vahetades mälu tuksi. (Kyll mitte otsesõnu, aga kui enne vahetust oli mälu korras ja pärast ei olnud, vaevalt mõni Tallinna loomaaia šimpans öösel salaja Max123 kontorisse ronis, et ajaviiteks arvutite kallal nokitseda.)

Lootsin neljapäeval Tartus tegemata jäänud töö maal reede hommikul ära lõpetada, ent selle asemel seisin silmitsi kahe tõbise lapakaga. Yhes võis aadressi brauserisse toksida ning seejärel minut aega käsipõsakil vaadata, kuidas tähed viisakate pauside järel ykshaaval nähtavale ilmuvad. Teises kulutas usin troojalane ära vähemasti 50% prose võimsusest, allalaadimised liikusid meeletul kiirusel 200 B/s. No ja telefoni kaudu ma kah oma portaali õnnetusse adminiliidesesse ei pääse.

Mõtlesin alguses, et tõstan yhe teise tyhjaks, aga majas oli õige suurem mälupulk 128MB. Paarikymne GB jaoks kuidagi vähevõitu. MP3-mängijat ei tundnud ykski masin ära ning neil töökiirustel ei hakanud ma DVD-lõikamisele mõtlemagi. Toorikuid polnud ka.

Lõpuks ajasin yhes masinas troojalasel juhtme kokku, nii et ehkki ta mul ennast sulgeda ei lubanud, ytles protsess lõpuks ise yles. Tegevus meenutas rohkem eksortsisi kui midagi ratsionaalset. AVG antiviirus keeldus incognito.exe-t pahaks pidamast, otsisin käsitsi yles ja kustutasin ära, siis lasin arvuti muude vahenditega yle ning hakkasin Ubuntut CD-le lõikama.

Teine lapakas läks täitsa kenasti tööle, kui ta Ubuntu CD-lt käivitada. Kopeerisin kõik vajaliku systeemikettalt sisukettale ja asendasin Windowsi Linuxiga. Voilá! Veel mõned värskendused, tarvilikud lisaprogrammid ja... kell oligi pool kolm öösel. Töö jäi tänaseks, rääkimata muudest lõbustustest.

Eile hakkas yks idioot nimelt minu ja mu tuttavate blogisid valimatult spämmima. Varem piirdus "Elektritsaabtasuta" anonyymne omanik lehekommentaariumite reostamisega, aga nyyd astus ta minu jaoks yle kriitilise piiri. Kommentaarispämm ei paista kyll otseselt Bloggeri kasutustingimusi rikkuvat, ent mul on ikkagi kuri tahtmine Google'i rahvalt kysida, kas nad tahavad pidada enda pinnal inimest, kes lärmab kõikjal täiesti kontekstitult, et juutide maailmavalitsus on Eesti kylad tyhjaks kyyditanud. Minu arvates ei muuda sellised mudamölakad maailma paremaks.

"Report abuse"-nupp käib paraku vaid blogi enda kohta ja ei võimalda asjaolusid selgitada ega midagi kysida. Kui keegi teab, mis aadressil selline kiri saata tuleks, andku palun teada.

Patenteeritud kandikumaks

Eilne päev andis toreda maksundusidee. Või, kui täpsemalt kaaluda, siis isegi kaks.

Mida masusem aeg, seda pisemate liigutuste eest suudavad sööklalaadsed söögikohad raha kasseerida. Praad - yks hind, lisand - teine, salat - kolmas, salatikaste - neljas... Kraanivesi on tihtipeale kallim kui pudelivesi, tasuta ei anta enam midagi. Ainult kandikurenti pole keegi siiani võtnud. Samas oleks see loogiline liigutus: mis käib, see kulub.

Kui maksu annab leiutada, saab seda kindlasti ka kuidagi autoriõiguslikult kaitsta. Idee algas, mõistagi, kandikumaksust - ei saa ju lubada, et iga suvaline tegelane selle kohe pihta paneks. Samas, kui tõmmata paralleele veebidomeenidega, võiks patenteerida ka tulumaksu. Tuntud firmade kaubamärkide patenteerimine uutel turgudel on ju vana äriidee, www.kokakoola.ee tyypi aadresside hõivamine veidi uuem, kuid mitte vähem tulus.

Nojah, selle võimalikkus sõltub kyll juristide arvamusest. Aga kui muud ei saagi, siis vähemalt uue loomingulise maksu olen ma siin avalikult ära maininud ning võin edaspidi kergesti tõestada, et mina olen selle autor, olgu Google mulle tunnistajaks. Kes tarvitada tahab, võtku yhendust, olen valmis vastastikuselt kasulikeks ning paindlikeks kokkulepeteks. Tasuda võib ka toidus.

Veel kord Käberlinskist

Tulin täna tulise kiiruga Tallinnast Tartusse luulekogu esitlusele Tampere majas. Igavene häda oli, et kella kuueks kohale saada - kaugeltnurga mehed peavad ju varem liikuma hakkama, olgu tööpäev või ärgu olgu. Jooksu pealt ei jõudnud autorile lilli kaasa haarata.

No ja hea oli, et ei jõudnud. Tampere majas vaatas neiu mind suuril silmil. Esitlus ja näituse avamine? Jaa, selline yritus on kyll, aga alles nädala pärast.

Parem vara kui hilja ning parem Hilja kui mitte kedagi, ytles yks kommentaator. Lontsisin Ylikooli kohvikusse, laadisin mobiili ja ennast ning lõbustasin noort luuletajat.

Ma ei tea, kas mul järgmisel nädalal õnnestub minna, aga teie minge ikka, kes juhtute Tartus olema. Tos raamatus on mõni täitsa hea ja huvitav tekst sees. Tampere majas kell kuus, nagu yteldud.

Kusjuures naljakas lugu selle Käberlinskiga: kui netiviiteid lapata, tundub Käbirlinski vist tõepoolest õige nimekuju olema, aga minu kõrvus kumiseb ikka e-line vorm. Tundub, et teistel niisamuti, kuna Google ytleb e-le 2560 vastet, i-le 265 - vahe pea kymme korda. Või hääldas kadunud Järvet oma tegelase nime kuidagi imelikult, kes seda enam teab.