Milleks on vaja erakondi?
Ei jaksa pikalt lobiseda, aega ja tervist on kitsalt käes. Tsiteerin ainult yht juppi erakirjast, sest mulle meeldiks, kui see mõte liiguks ja võib-olla isegi leviks.
Palju saab ära teha lihtsa igapäevase tööga: suhtlemine=kuulamine, tähelepanemine, soovide transformeerimine seadusandluseks ja edastamine riigikogujatele (või muul kujul vastavatele organitele, sh ajakirjandusele). Inimestel, kogukondadel ja MTYdel (laias tähenduses) on hulk ebamääraseid igatsusi, mida saaks toetada seadusandlike meetoditega. On palju juhtumeid, kus suhteliselt väike seadusemuudatus, kui seda teha läbimõeldult ja hoolikalt, muudaks hulga inimeste elu paremaks.Neid, kellel on mõjuvõimu, raha ja oskusi, kuulatakse niigi. Kui kõik erakonnad dubleerivad muid yhiskondlikke struktuure, mille tegutsemise põhisiht on tsementeerida status quo - rikkad saavad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks, vargad varastavad ja litsid löövad litsi -, siis pole neid tõepoolest tarvis. Ainult et kes teistmoodi teeks? Ta peab olema piisavalt hädine, et keegi teda yles osta ei tahaks. Ning ta peab olema piisavalt kitsikuses, et teistmoodi mõtlema hakata. Surve muudab mitte yksnes inimesi, vaid ka nende kooslusi.
Erakondade funktsioon on (või peaks olema) vahendada inimest ja riiki: pakkuda oma seadusandlikku kompetentsi, n-ö seadusevalmistamisteenust tavalistele inimestele, kes seda värki ei tunne, kel pole aega ja keda keegi ei kuula.
Kui yks erakond niisuguse tööga piisavalt kaua tegeleks - keskaparaat mõtleks välja sobivad paindlikud vormid, jagaks nõu ja aitaks konsulteerida ekspertidega, korraldaks eri piirkondade ja valdkondade katmist ja ärakuulamist -, oleks tal ajapikku yllatavalt tugev valimiseelis ilma erilise sekkumiseta suurde poliitikasse. Kui yks pisike erakond võtaks neli aastat järjest sõna ainult juhtudel, kus ta saab ytelda: seda asja teeme sedapidi, sest meile on ytelnud need ja need ja need inimesed, et nende arvates peaks tegema nii, ja meie oleme nendega nõus -, siis polekski ta varsti nii pisike, vähemalt häälte hulgalt mitte.
Posts
9 comments:
Mul on kahtlus, et võtmeküsimuseks on see, kas erakonnasiseselt tekib piisavalt sellise korrektsuse nõutajaid. Pmst on ladviku pohhuistlik ringisebimine suuresti ka erakonna lihtliikmete tegematajätt.
sa lähtud eeldusest et erakonnad on loodud selleks et seadusi teha. nagu lahtveegi. aga kas see ikka on nii. kas rohkem ja detailsemad seadused on ühis\kogu\erakondade jaoks optimaalseim tee helgesse tulevikku.
loomulikutl võib ka vastupidi väita et priidu pärna kirjutatu on demagoogia. suured erakonnad arvavad et "maailm on valmis", seda ei ole vaja enam juurde kirjutada, aga seal horisondil on ainult üks väike roheline tormipilv, see on 1 väike ja tähtsusetu ja mõjuta pilv ...
http://www.epl.ee/artikkel/488023
http://twitter.com/anvarsamost/status/9172949230
Trapido: Bioloogi ja looduskaitsja taustaga inimesena tunnen, et Eestis on elu üle reguleeritud
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=30296025
Meie poliitilise kultuuri praegusel arenguetapil on erakond vajalik üksikisiku ambitsioonide realiseerimiseks. Kõik muu on teisejärguline. Erakonna valik sõltub aga sellest, millisel neist on parimad väljavaated isiku isiklike eesmärkide realiseerimiseks.
Näiteks endine kommunist, hiljem rahvaliitlane teatab ühel päeval häbenemata, et ta on elu aeg olnud parempoolne.
Rohelistest üksikisikutest ei tahaks üldse rääkida. Väga piinlik hakkab, minul - apoliitilisel. Mitte neil, üksikindiviididel "rohelises" parteis, oma isiklike ambitsioonidega.
Üksikisiku(te) murede kallal kõpitsemine on jah üks poliitiku ülesanne. Aga kes siiski peaks ütlema: "nii lambad, suunal kuhu liigume on varsti kuristik. Pöörame nüüd 90 kraadi vasakule, seal mägede taga ootavad meid haljad aasad!" Kas see on poliitikute ülesanne, kodanikeühenduste, ametnike, teadlaste või kirikutegelaste? Ja kui ei ole poliitikute ülesanne, siis mis roll on selles protsessis poliitikul?
Ma lähtun eeldusest, et seadusi tehakse kyll suuresti väljaspool parlamenti, aga neid kõiki selekteeritakse ja muudetakse seal. Erakonnad on praegu ainus (legaalne) struktuur, mis tekitab parlamendisaadikute seas mingit korrastatud liikumist. Nii et nende kaudu saab ja minu arvates oleks ka mõistlik seda tegevust mõjutada.
Erakondade tegevuse väljund on laias laastus kolmetine: nad juhivad aeg-ajalt asjadele tähelepanu, nad tekitavad parlamendis seadusi ning nad juhivad omavalitsusi. Muud isetegevust pean ma pigem kõrvalfunktsioonideks. Iseenesest on minu arvates täiesti okei, et nad neid asju teevad, kysimus on selles, kust tuleb sisend - mille järgi nad otsustavad, milliseid seadusi teha, kuidas omavalitsusi juhtida ja mille peale kisa tõsta.
Mis puutub lammaste juhtimisse haljaid mägesid paljaiks sööma, siis jah, loomulikult on tore, kui erakonnal on mingi visioon, mille suunas liikuda - et praktiliste tegevuskavade taga oleks ka kaugemad eesmärgid. Aga nagu me praktikast näeme, ei ole see hädavajalik, sebida saab niisamagi ysna usinasti.
Tegelikult ei juhindu need Eesti erakonnad, kellel yldse on mingi poliitiline ideoloogia või - et mitte kasutada tabusõna, mis mõne inimese täpiliseks ja karjuma ajab - ideeline käitumisraamistik või suunitlus, oma liikmete teooriaist. Poliitilise filosoofiaga on tegelnud ikkagi Friedman, Hayek, Mill või minu poolest Marx, meil siin on ainult pisikesed epigoonid. Kui räägitakse mingitest eestimaistest ideestikest riigi ja rahva kohta, siis neid on loonud Lennart Meri või Jaan Kross, aga mitte Laar, Ansip või Savisaar. Nii et kui vaimne võimekus ei luba, pole mõtet ponnistada. Kellegi teise ideid laenata on poliitikas täiesti okei, kuni need on head ideed.
Mis puutub yksikisikute ambitsioonidesse, siis ma olen ysna kindel, et enamikul suvalise partei liikmetest ei ole erilisi ambitsioone. On ysna loll uskuda, et rearohelisel, -reformistil või -rahvaliitlasel oleks parteilisest kuuluvusest mingit erilist kasu. Kuni tal pole just tarvis koolikatust, magusat ametikohta või mingit muud hyve, elab parteilane ysna samasugust elu nagu iga teine. Suur osa parteiliikmeid on niikuinii uinunud, nende olemasolu meenub parteile heal juhul siis, kui liikmemakse korjatakse. Aga ega selle tyhja pärast välja visata ka ei tihata, lahkumisavaldusi ei taha keegi väga usinalt registrisse kanda.
Samamoodi kujutlevad mõned inimesed, et ajakirjanikud, politseinikud, arstid või õpetajad on ydini korrumpeerunud ning neil vilab pidevalt silmas mingi maailmavallutusplaanide tuluke. Phähh. Kosmosesisalike võimu usutakse muidugi ka.
võtame siis 2 teemat
-on grupp inimesi kes tahaksid et kanep legaliseeritaks. isegi suur grupp inimesi. fine. ma arvan ka et üht narkootilist ainet ei tohiks teise ees eelistada või siis diskrimineerida (alkohol, tubakas, kohvi, kanep) ja suhtun nendesse mõistvalt.
et siis mingigrupp poliitikuid peaks nende idee seadustesse valama?
aga ma arvan et see ei ole kõige olulisema prioriteediga probleem (Eestis, nüüd ja praegu). seega, las nad olla pigem ilma pol.esinduseta.
vt ka
sohva ja õieke
õnnelike inimeste erakond
-ühistransport
no mis seadusi sa ikka vastu võtad et trammiteid ehitataks või jalgrattaga mugavam sõita oleks? ahh? pigem ikka eelarves raha ümber jaotada, mõistlike kalkulatsioonidega, realistlikele ja läbimõeldud projektidele.
1. Sellest, et yhe huvigrupi huvi edendamine riigikogus kuigi perpektiivikas pole, on järelduseni, et laseme kõrges kaares kõigi huvigruppide peale, minu jaoks natuke liiga pikk maa.
2. Sa võib-olla pole märganud, aga eelarve võetakse vastu seadusena. Vahvad kalkulatsioonid toredate projektide toetuseks vormistatakse seetõttu parandusettepanekutena seaduseelnõule.
Post a Comment