No ja mis teie siis ootasite?

Lugesin eile uuringuraportit, mille kõige muljetavaldavam osa oli autori blaseerunud hääletoon: "Pole yllatav, et...", "Nagu varasematest uuringutest teada...", "Seetõttu ei maksa imestada...", "Ei paku kuigivõrd uut ka...". Napid erinevused tuttavaist teadmistest taandati tähtsusetuteks või triviaalseteks. Kui autori enda kokkuvõtet uskuda, polnud tema töös midagi huvitavat ega tähelepanuväärset.

Silme ette kerkis tyhermaa, lõputu tolmuga kaetud lagendik, kus pole yhtki pinnavormi, millel pilk võiks peatuda, ainsatki taime või looma, yksnes hall hägune silmapiir halli maa ja taeva vahel. Miks kulutab inimene enda ja teiste aega, kirjutades, et tal polnud mingit põhjust kirjutada?


***

Koju sõites sirvisin bussis lehte. Pealkirjad rääkisid plahvatusest Domodedovo lennujaamas, kymmekond surnut ja kolmkymmend vigastatut või umbes nii. Vene võimud kahtlustavad kaukaaslasi, kuna yks kahtlusalune näinud kaukaaslase moodi välja. Nojah, kahtlemata võib väljanägemise järgi eristada mitte yksnes grusiini ja iraanlast, vaid ka seda, mis värvi pass oli kirjeldatava taskus ja mida ta ämm eile lõunaks sõi.

Päeval, mitu tundi enne plahvatust seisis samas portaalis lugu sellest, kuidas Venemaa linnakeses mõisteti kohalike ksenofoobide juht tadžiki surnukspeksmise eest tingimisi vangi. Provintsi kitsukesed olud, neegreid pole kuskilt võtta.


***

Teiste uudiste seas figureeris ka artikkel töölepinguseadusest. Pärast seda, kui esimesed haiguspäevad inimeste endi kaela jäeti, käivad kõik haigest peast tööl edasi. Koju jäädakse ainult siis, kui teisiti enam kuidagi ei saa. Tulemus? Kergete haigestumiste arv tervishoiustatistikas langeb, raskete arv tõuseb, nakkused levivad yha edukamalt.

Täitsa tõsi, olen mitut tõbist tööl näinud ning käin ka ise kontoris, kuni vähegi jaksan. Kõigele lisaks on igal pool nii palju inimesi koondatud, et pole kedagi, kes haige töö ära teeks. Mis mõtet on haiguslehte võtta, kui pead niikuinii töötama?


***

Mis järelduse sellest kõigest teha võiks?

Inimestele meeldib tegelda asjadega, mis ei paku yllatusi. Olgu hea või halb, peaasi, et tulemus oleks ette teada. Kui kommi põske pistad, läheb suu magusaks; kui kuumaveekannu kaela tõmbad, hakkab valus. Vajutad lylitit, syttib tuli. Põhjus ja tagajärg.

Igatseme igavat, etttemääratud elu.