Mureliku suuga: Tartlase rasked valikud

Nendel valimistel läheb raskeks. Varem on mingigi valik olnud, aga nyyd... Nojah. On nigu on. Varem pole ma asjasse ka nii isiklikult puutunud või kui, siis hoopis teistviisi.

Näen igapäevaselt kõrvalt, kuidas linnavalitsus reaalselt töötab. See tähendab, et põhimõtteliselt peaksin ma võrdlema praegust varianti teiste võimalikega. Kes saaks paremini hakkama? Lisaks muidugi kalibreerimine reaalsete võimaluste järgi: on vahe, kas sa toetad kedagi ideoloogilistel põhjustel, opositsioonis või on tal tegelik šanss linnaga midagi ette võtta.

See valiku minu jaoks keeruliseks teebki. Ei ole see asi praegu nii ilus, nagu asjaosalised vahel tahaksid paista lasta. Aga nii kole ka ei ole, nagu vastalised seda kirjeldavad. Kes arvab, et Tartus on jube sant linnavalitsus, pole ammu Tallinnas käinud. Jajah, muidugi on mõni tegelane ebakompetentne, mõni ylbe ja mõnel on liiga palju sõpru vales kohas. Ent probleemid on tõsisemad ametnike seas ja allasutustes kui poliitilisel tasandil. Kui see ei meeldi, pole valimistest palju abi - ega me kord nelja aasta takka ametnikke ei vali, ikka nende poliitilisi ylemusi.

Sellist korruptsiooni ja politiseerimist nagu Tallinnas (või ka mitmel pool mujal), ei ole mina Tartus näinud. Ei ole mulle ykski inime ytlema tulnud, et kuule, astu meie erakonda või muidu... Kui öeldaks, oleksin ammu uue koha otsinud.

Ei saa sedagi ytelda, justkui linn ei areneks või oleks mõni valdkond kuidagi eriliselt halvas seisus. Ei ole mina veel Tartus sellist bussi näinud, et tasuta ka sõita ei tahaks, parem käiks jala. Kui jala käin, siis omast eelistusest. Kõige muuga on umbes samamoodi: võiks parem olla, aga  paha ka ei ole. Mulle see linn istub.

Kui nyyd valikute juurde tagasi tulla, siis Reformierakond mulle ei meeldi. Puhtideoloogilistel või, ytleme, puhtpoliitilistel põhjustel. Mitte, et neil tegelikult mingit erilist ideoloogiat oleks peale võimul pysimise retoorika ja populismi, aga aeg-ajalt kalduvad nad mingisse turumajanduses pyherdamise orgiasse. Kui arvestada, et aastate kaupa pole nad võimul olles ise turumajanduse paremaks toimimiseks lillegi liigutanud - Eesti majanduspoliitika on puhtakujuline laissez-faire, Saksamaa ja Soome seelikusabal sõitmine -, pole sellise mentaliteediga midagi mõistlikku peale hakata.

Konkreetne seltskond, kes Tartus asju ajab, ei põe niisugust võimuhullust nagu need, kes ennast Toompeal asendamatuteks peavad. (Meenutame Valve Kirsipuud: "Mis te tahate, et venelased tuleksid või? Reformierakond on ainus asi, mis seisab Eesti riigi ja Vene okupatsiooni vahel!" Tartut idanaaber ei okupeeri, Luunjal pole sõjavägegi.) Suurt visiooni eriti ei ole, aga kus oleks? Väikestes asjades on plaanid täitsa olemas. Konkreetsetes valdkondades kuulatakse ka spetsialiste päris hästi. Mitte kõik ja mitte alati, aga yldjuhul siiski. Mulle meeldiks muidugi, kui linnavalitsuses oleks mõni intelligent, ent jällegi - kus on? Ja kui on, kas neist on seal mingit kasu või on nad niisama ilustuseks?

Nojah, häält ei taha ma Reformile ometigi anda. Mis sellest, et kohalikel valimistel on olulisim, kes on konkreetsed inimesed ja mis nad pihta hakkavad. Las nad olla seal minu hääleta, saavad hakkama niigi. Ei ole mul nende poliitikaga palju pistmist.

Paljupasundatud "uus-uus-uus" Vana Idamaaline Kodanik (või misasi ta Tartus on, Vaga Tartu Kodanik vist) ei eristu IRList tegelikult kuidagi, isegi Lukas on neil sama. Rahvuskonservatismi suhtun ma umbes nagu tripperisse: mõnele nähtavasti meeldib, aga endale kyll ei taha. Yldiselt saab tänapäeva meditsiin sellega päris hästi hakkama, kui haigust liiga kaugele pole lastud. EKRE ehk Rahvaliidu zombiga ongi just see juhtunud. Kes oli yldse see idioot, kes arvas, et kolm yhesuguse platvormiga erakonda oleks hea mõte? No palju õnne neile kõigile.

Vagabund või Vabakund meenutab nime poolest kunagist juudi tööliste liikumist Saksamaal. Võiks muidu ju tore olla, kui ma sealt liiga paljusid ei tunneks. Alustuseks on see seltskond juba praegu dysfunktsionaalne. Kuidas kurat nad linna juhiksid? Inimesed ei suuda isegi niisugust programmi kokku leppida, milles oleks midagi peale loosungite.

See on muidugi yldse probleem, nii nendel valimistel kui ka laiemalt. Mulle täitsa meeldiks, kui oleks mõni sisuline alternatiiv. Aga kui populismile vastatakse vaid populismiga, yhe poole "meil on kõik hästile" vastab "meil on kõik väga-väga pahasti", mis vahet seal siis on? Mis oleks selliste võimulepääsu järel olemuslikult teisiti? Ei muud kui nimi. Kui kodanik Kross lehvitab kuulutusega, et iga tallinlane kaotab Keskerakonna korruptsioonist 1000 eurot aastas, ning pärast pikka pinnimist pressib välja vaevalise õigustuseplönni, mis põhineb usul, et Eestis on ainult yks korruptant (arvestame kogu Eesti korruptsiooniindeksi nulliks ning korrutame punktide vahe kunagi kuskil hoopis teistes oludes arvestatud summaga), siis kaob kahe demagoogi vahel igasugune erinevus. Seda enam, et Kross ise pole ka just läbipaistvat, demokraatlikku ja vastutusvõimelist käitumist demonstreerinud. Hunt selle Krossiga, lihtsalt opositsiooni võimetus erineda võimulolijaist oma põhimõtetelt ja meetoditelt on krooniline. K-kohukesed siin ja seal, yhtviisi masendav kõik.

Niisiis, Vabakunnas on mõni täitsa tore inimene ka, aga mulle meeldiks, kui nad teeksid edasi neid asju, mida nad hästi teevad. Teate kyll, Peteri printsiip jne. Yksikuid toredaid inimesi leidub peaaegu igal pool.

Keskerakond on teist värvi Reformierakond. Kui yhel päeval Ansip ja Savisaar lavalt lahkuvad, läheb mõlemal yhtviisi raskeks, võib-olla tuleb neil liituda. Käitumisviisidelt nad eriti ei eristu, ideoloogiat pole kummalgi, erinevad vaid valijaskonnad, keda teineteisega hirmutatakse. Nagu ma ilmselt korrutama jäängi ja Eesti inimestele iial pärale ei jõua, on Euroopa tasandil tegemist yhe ja sama populistliku partei kahe kohaliku kontoriga. Nii et tänan, ei.

Hulle ja hullukesi ei hakka ma isegi kaaluma. See on umbes nagu toetada riiklikel valimistel kristlikke demokraate. Nemad pole demokraadid, mina pole kristlane, jutt otsas.

Jäävad sotsid. Eelmine kord ma nende poolt hääletasin. Olen neid mõnda aega toetanud lihtsa loogika alusel: jah, meie praegune sotside partei on nukralt kaberneesotsialistlik ja suures osas mõttetu, aga Eesti parteidest pea ainsana on neil ka tõesti mingi ideoloogia (vähemalt teoreetiliselt) ning kunagi tulevikus võib neist ehk päris ehtne sotsiaaldemokraatlik partei välja kasvada. Praegu seda ei ole, ent tuleviku nimel on tähtis, et nad kestaksid, mis siis, et neist siiani millekski asja ei ole. (No kuulge, mittemidagitegemine ei tõesta yhegi partei teovõimet, isegi kui praktika on seda taktikaliselt toetanud. Strateegiliselt on see ikkagi totrus.) Eestis on tuhandete kaupa inimesi, kes vajaksid tugevaid ametiyhinguid, nii nagu ametiyhingud vajaksid poliitilist tuge. Kuni myyja, ehitaja või kaevur kujutleb, et ettevõtete maksulangetust toetav partei kaitseb nende huve, jäävad nad iga majandusbuumiga aina sygavamale võlgadesse. Eesti poliitika on juba ammu paremale kreenis ja tuleks taas tasakaalu aidata. Paraku läheb sellega veel palju aega ning nagu yteldud, ei ole meie senistest sotsidest selleks erilist abi.

Linna tasandil on aga tekkinud tõsine probleem. Nimelt on neil viimase aja populaarsustõusuga (mis tuleneb suuresti sellest, et kõik teised keeravad käkke kokku, sotsid aga ei tee midagi) tekkinud reaalne võimalus võimule tulla. Tartu on muidugi vana Reformi kants ja keegi ei julge sotsidele kindlat enamust lubada, kuid võimalus on päris hea. No ja kas ma usuksin, et nad teeksid midagi oluliselt paremini kui on seni tehtud? Ei näe ma neil yhtki suure visiooniga liidrit, kes ka reaalselt linnapeaks hakkaks. Pink on lyhike. Senised ebakompetentsed tegelased on ajapikku ikkagi midagi kylge korjanud, kui need teiste ebakompetentsete vastu välja vahetada, algab õppimine otsast peale. Aga kui keegi sellises olukorras linnajuhtimist ka päriselt ymber korraldama hakkab, läheb märksa hullemaks.

Õnneks ei ole yhe linna poliitilisel juhtkonnal yldiselt kuigi palju mänguruumi. Euroopa Liidu ees võetud kohustusi tuleb täita, riigi seadusi samuti, õpetajate palgad tuleb välja maksta, teid peab remontima, lasteaedu peab ehitama... Põhiline valik on, kuhu mis ja millises järjekorras teha. Tõsiseks tuksikeeramiseks kulub aastate kaupa sihikindlat tööd (nagu Tallinnast näha võib) või järske poliitilisi kannapöördeid (ega Pärnul ka väga hästi pole läinud).

Võib-olla poleks kõige hullem, kui sotsid vahetaksid koalitsioonis välja IRLi. Kas see nyyd just midagi eriliselt head kaasa tooks, ent toimivat systeemi loodetavasti ka ei lõhuks. Nii tugevaid ja lolle isiksusi sotside nimekirjas õnneks ka ei paista. Ehkki, jah, kas seda nyyd otse toetama peaks... Ja kui äkki ometi juhtub, et võim neile läheb? Sa võid ju loota, et lasteaialapsest kasvab kunagi arukas inimene, ega sa teda sellepärast veel traktorirooli lase.

Nii et valik on raske. Ei mina tea, mis sest lõpuks saab. E-valimiste aegu otsustan. Ärge ainult mind värbama hakake, see ajab mu tigedaks.