Tasulised uudised?

EPLis kirjutab yks noorsand sellest, kuivõrd tore mõte on teha uudised veebis tasuliseks ning see kuidas mõttetute haritlasvanurite asemel ägedaid noori karjakaupa ligi meelitab. Tõsi, miks see noortele meeldima peaks, ta eriti ei täpsusta.

Põnevam on loo põhipaatos:

Interneti tulekuga tekkis vajadus uus meedium infoga täita – mis saaks olla lihtsam, kui paisata sinna ajalehtede sisu. Internet kui uus meediakanal oli uus ja tundmatu, mida alguses ei julgetud/osatud reguleerida. /.../ Niisiis on ainus võimalus hakata müüma seda, mida põhitegevusena toodetakse – ajakirjandust.

Naljakas. Ise noor inime ja reklaamiosakonnas tööl, kuid ei taipa, et ajalehtede põhitoodang ei ole enam ammu ajakirjanduslik sisu, nii nagu lehtede ärimudel ei ole sisu müük lugejatele.

Jah, lehtede müük ja tellimine on pisuke sissetulek ning vaesel ajal on seegi oluline. Ent põhiline osa rahast tuleb juba pikka aega ikkagi reklaamist.

Ajaleht ei tooda sisu, ajaleht toodab lugejaid. Tootmisliinilt maha tõstetud trykivärviniisked lugejad pakitakse konteineritesse ning myyakse reklaamiandjatele. Kas tänapäeva leherahvas tõesti ei tea, kust nende palgaraha tuleb?

Reklaam ei "aita saamata jäänud tulusid tasandada", see ongi põhitulu. Kõik muu on kõrvaline: lehetellimused,

Lootus uudiseid raha eest myya on kaunikesti naiivne. Faktid ei kuulu autoriõiguse alla. Kui yks leht oma tasulises versioonis kirjutab, et järjekordne linnapea viidi rauduskäsi kaposse, võib iga lugeja seda fakti oma blogis tiražeerida, rääkimata muidugi konkurentidest.

Tulemus? Piisab yhest infojälgijast, et kogu Eesti meedia sisu Twitteri stiilis faktoididena tasuta edastada. Edastaja ise korjab reklaamiraha ja tasulised saidid panevad ajapikku pillid kotti. Avatud yhiskonnas - mida internet kahtlemata on - võidab avatud ärimudel.

Tegelikult on selliseid katseid juba korduvalt tehtud. Ent tuima järjekindlusega kerkib nurgatagustest esile isemõtlejaid, kes teiste kogemustest õppima ei vaevu. Isegi Murdoch on oma esialgseid plaane juba muutnud, lootes Microsofti toele.

Kui midagi tõesti myya saab, võib selleks osutuda n-ö ajakirja tyypi sisu: arvamused, analyysid jms, mida lyhidalt ymber jutustada ei õnnestu. Paraku ei pruugi seegi pikka aega järjest töötada: kui otsimootorid su jutu sisu ei näita, ei tea keegi, et see seal on.

Arvamusliider, kelle jutu sisu jääb teadmata, langeb varsti käibest välja ning liiderdab yksnes oma lähemaid sõpru. Oleks päris huvitav teada, kui paljud inimesed vaevuvad EPLis nuiama ligipääsu Aavo Koka kolumnidele - olukorras, kus samalaadset sisu on täis terve internet, enamik sellest märksa käepärasem.