Olme on dialektiline

Ärge öelge, et igapäevaelu pisiasjad ei ole huvitavad, sest nad on pinnapealsed, neis puudub filosoofiline sygavus. Kõik sõltub sellest, kuidas neid vaadata.

Käisime kahekesi poes. Tulime koos välja, minul raske poekott näpu otsas. Peatuses seisis buss. Hakkasime sinnapoole liikuma - kiirendatud sammul, kuid mitte eriti lootusrikkalt. Jõuab, ei jõua? Ymber bussi tagumise otsa keerates selgus, et nii ja naa. Vaatasin lahkuvale bussile järele, kust paistis yks vastu ukse sisekylge lömmi surutud nina. Võtsin taskust telefoni ja hakkasin blogima.

Inimesed arvavad tihti, et juhtuma peab kas yks või teine. Sa ei saa jõuda yhekorraga bussile ja jääda maha. Aga vastandid yletatakse ja synnib hoopis midagi muud.