Padari trammipeatus ja yldine muretus

Vana sõber närvivalu tuli tagasi ja täitsa tõsiselt kohe. Nii et pidin käima tohtri man, kes kirjutas megaliitehitise nimelist valuvaigistit ja miskit, mis olla mitte unerohi, vaid unesoodusti. ("Soodustab une esimest faasi.") Soodustas jah, pärast kymmet tundi und tahaksin teist kymmet veel.

Noh, hakatuseks on seegi hea tulemus, sest neuroloogi juurde olla paari-kolmekuised sabad. Ja tont teab, kaua siis veel uuringud võtavad. Vähemalt kannatab senikaua elada, ehkki maailm kipub pisut psyhhedeelseks. Eile avastasin näiteks, et Tallinnas on Padari trammipeatus. Ja täna hommikul pyydsin kallata kohvipulbrit lillevaasi. Ei olnud eriti mõistlik mõte, see on palju pisem kui mu tavapärane kohvikruus. Sealt oleks siis espresso saanud.

Ah, eks inimene harjub kõigega. Loodetavasti ei ole lähemal ajal artiklid palju veidramad kui tavaliselt. Mina seda ju märgata ei saa, pole mõtet muretsedagi. Isegi ilm läks akna taga ilusaks, teen töö valmis ning lähen jalutama.