Elu romantismi ja sentimentaalsuse vahel

"...sa tõesti oled imeilus ja kui sina oled ruumis siis on see nagu pidu," kirjutas hiljuti yks ilus tydruk teisele. Ilusti yteldud, syda sulas lugedes. Olen ise kah aegade jooksul mõnda sellist näinud.

Teisalt võttis viimane "Shrek" mul samuti silma niiskeks. No teate, kuskil on ikka piir.

Ma kahjuks ei taju piire eriti hästi.


***

Orwell kirjutas kunagi sentimentalismist väga vihaselt. Täpselt enam ei mäleta - see oli yhes neist "Valiku" nimelistest Loomingu Raamatukogu esseekogudest, vast ehk "Valik I" -, ent põhimõtteliselt kõlas umbes sedamoodi, et sentimentaalsed inimesed on väikekodanlikud, vastikud ja oma sydames, mõistagi, fašistid.

Mõnikord yteldakse, et "silmad on märja koha peal". Ehk tähendab see pelgalt saatuse juhuslikku nööki: oleks silmad kuklas või varvastel, poleks seesugust häda ollagi. Paraku sattusid aga veesoonele. Järeldus? Tuleb teatavaks võtta ja leppida.

Kui keegi teatud sorti nähtuste peale sulama kipub, võib ta seda endale teadvustada ja mitte lasta oma kalduvusel ennast eriliselt mõjutada. Ma ei pea silmas vastuhakkamist; see on yksnes teadmine, et nii ma käitun, umbes nagu silmanägemisega. Lyhinägelik ei saa isikliku suhtumisega olukorda muuta, ent ta võib enda lyhinägelikkusega arvestada, minna asjadele ligemale või kontrollida kaks korda, korrigeerimaks nägemisvigu. Sama käib mõtlemise kohta. (Mulle hakkab aina enam meeldima väide, et see on yks meeltest, nii nagu kuulmine või haistmine.)

Sentimentalist ei saa tarvitada prille ega läätsi, ent ta saab arvestada reaalsusega - ja ta on ka ise tegelik. Mul on mõningad kalduvused; tore. Tean neid ja vajadusel kompenseerin, muul ajal aga pyyan neid nautida. Lyhinägelikkust, muuseas, niisamuti.


***

Enamasti olen end siiski vaid romantikuks pidanud. Kusjuures mõni inimene seda ei taju. Võib-olla usuvad nad, et kynism ja romantilisus välistavad teineteist. Võib-olla nad usuvad, et romantikud peavad olema pikad, saledad, tõmmud ja traagilise ilmega. Võib-olla ma ei tea, millel nende arvamus põhineb. Aga mis see minu mure on?

Jällegi: pyyan võtta oma kalduvusest parima osa ja jätta halvema kõrvale. Arvaku igayks, mis neile pähe tuleb, ning ma ise teen sedasama.


***

Illustratsiooniks miski, mida ma kord juba siia riputanud olen, ent võin vabalt veel korra riputada. Oma blogi, teen, mis tahan.