Elu saunas põdura traktoriga

No ei tööta aju selle palavaga. Saunkontoris veedetud päev võtab nii läbi, et õhtul ei jaksa isegi blogida, haltuurast või koolitööst rääkimata.

Isegi eilsest vihmast tehtud pilte ei suutnud yles laadida. Ah, las nad tyhjad olla. Ehkki, jah, kolmanda korruse akna tagant möödaujuvad kalad olid kaunid vaadata.

Ebatyypiline ilm toob uusi avastusi. Ma ei teadnudki, et pikemat aega sygavkylmas hoitud piparmynt lõhnab nagu kassipiss. Nojah, kui nina vastu panna, siis meenutab juba piparmynti. Aga ikkagi.

Tänavamoedki muutuvad. Tunaeile tööle tulles marssis minu ees jupp maad tytarlaps, kelle seljadekoltee lõppes kannikatel. Ei, ega ma nurise, ilus selg oli. Ja kannikad. Jah, talvega võrreldes on tänavapilt mõnevõrra teistsugune.

Mõte toodab yksnes lyhiyhendusi. Puudega inimeste maakonnatabelit lugedes meenus, et talvepuude eest on veel maksmata. Siis mõtlesin, kuidas nad puudega ja puudeta inimeste vahel vahet teevad: kyttekontoreid ju enam ei ole, igayks võib sulle koorma õue peale vedada. Telefonikysitlus?

Vanast töökohast lahkudes lootsin poolikut teemad ikka ära lõpetada ja vast ehk mõnest uuestki kirjutada. Persoonibränd.ee-sse sai sõrm antud ja puha. Aga no ei jaksa.

Arvuti ka ei jaksa. Alalõpmata hangub ning aeg-ajalt lylitab end lihtsalt välja. Jahutan teist ventilaatoriga, ehkki mingit mõju ei paista sel olevat. Vent see-eest myriseb nagu põdur traktor.

Kui sel jutul mingi mõte oli, siis mina enam ei mäleta.