Relatiivsus Ristikivi moodi
Samal õhtul - ja nüüd kerkib küsimus, kas on võimalik, et sama õhtu on korraga kahes kohas, hoopis kõnelemata mitmest kohast, mida mõni üsna mõtlematult nimetab "kõikjal". On ainult üks ühine tegur, ja see on ajamoment, aga õhtu ei koosne ainulkt kellalöögist, nii nagu päev ei koosne ainult kalendrilehest. Isegi õhtu on korraga ainult üsna piiratud alal, ja on neid, kes sama õigusega räägivad samal ajal hommikust. Sama õhtu on veel piiratumal alal, see on ainult siin, kus oleme meie ja kõik see, mida me näeme. Me ütleme: samal õhtul, - ja mõtleme seejuures kõigist seostest lahti mõtestatud aega, ja me võime mõelda seda ja muidki asju, mida heaks arvame, aga see on ainult meie mõte, mis, kui kõik arvesse tuleb, on ainult mäng, kuigi oivaline mäng. Oleme ainult sellega nii harjunud, et meie ei ütle enam lapse kombel "mängult" ja me isegi ei kujutle seda. Nii tõsiselt oleme harjunud võtma selle mängu reegleid, et meid tõsiselt pahandab, kui keegi nende vastu eksib.
Nagu ei saa öelda, et on päriselt sama õhtu, hommik või päev kahes kohas korraga, nii ei tohiks õieti ka öelda, et see on sama koht, kui aeg on erinev. See pole enam päris sama Palunurme, mis oli kevadel ja suvel, rääkimata sellest, mis oli aasta tagasi. /---/ Kõik muutub ja kõik sarnasus on ainult näiline, sest et me ise oma mõttes oleme selle terviku mitmekesisusest eraldanud.
Posts
