Mis on meil yhist lätlastega?

Mõne aja eest kuulutas ilus inime Evelyn Sepp Eesti Euroopa meistriks tööpuuduses. Tolle jutu peale tuli meelde, et Eurostati eelmise kvartali aruande kohta on kaart veel suisa tegemata. Joonistasin nyyd siis ära.

Võib ytelda, et Sinise Nunna mure tööpuuduse pärast on igati asjakohane, mure formuleering aga mitte. Tööpuuduses on Eesti alles kolmas, tööpuuduse aastakasvult aga teine. Evelynile mõteldes tegin sedapuhku eraldi kaardi ka kasvu kohta.



Kasvu kaart ongi tegelikult huvitavam kui tööpuuduse kaart. Statistika puhul on alati tähtis oskus näha selle taha, kysida õigeid kysimusi. Mulle tundub, et ma näen siin kaht õiget kysimust.

1. Miks tõusis tööpuudus Eestis 7,5 protsenti, kui enamikus Euroopast jäi tõus alla 3 protsendi? Isegi paljuitketud Hispaanias oli tõus yksnes 4,7% protsenti - see tähendab, et olukord aastatagusega võrreldes väga silmatorkavalt halvenenud ei ole. Maailmaturg on meil yks, krediidireiting parem kui Kreekal, ka Luksemburg on väike ning suure reaalmajanduseta. Balkani piiririigidki pääsesid kergemini. Järelikult on meil siin midagi erinevat ylejäänud Euroopast.

2. Mis on Balti riikide majanduspoliitikas yhtviisi valesti? Meie regiooni naaberriikides - Poolas, Soomes ja Rootsis - oli tööpuuduse kasv mullu yhtviisi 1,9 protsenti. Balti riikides aga oli see 3-5 korda suurem: Leedus 6,4, Eestis 7,5, Lätis 11,5 protsenti. Järelikult on meil midagi yhist. Minu teadmised Läti ja Leedu majanduspoliitikast on kaunis napid, kuid ma pole kuulnud, et seal niivõrd usinasti liberalismi propageeritaks kui meil. Milliseid sarnaseid majandusotsuseid on tehtud kõigis Baltimaades?

Ma arvan, et neile kysimustele ei ole lihtsaid vastuseid. Esimese peale oleks lihtne tormata kohukeselippude lehvides Ansipi valitsust ryndama. Aga Leedus seda ei ole. Teine kysimus muudab esimesele vastamise keerukamaks.

Me oleme olnud tykk aega uhked, et meie majandusotsused on Läti omast suuresti erinenud. Ometi oleme lõpuks nendega yhes katlas. Milles on asi?

Geopoliitika apologeedid jutlustaksid siinkohal muidugi regiooni omapärast. Samas oli transiidilangus juba varem ära ning transiidi osakaal Eesti majanduses ei olnud sugugi nii suur, nagu Tiit Vähi oleks tahtnud kõiki uskuma panna. Ka lõuna pool on Euroopas hulk piiririike, mõnigi meist põduram. Bulgaaria majandus oli kogu aeg märksa tudisevamatel jalgadel kui Eesti oma. Miks nad siis kriisis meist vähem räsida on saanud?

Tuleks nyyd siis keegi Lätlaste Armastajate Seltsist ja seletaks: mis värk on?