Poliitikauuringute keskuse OOP eurovalimisprognoos

Ei viitsi tõsist juttu ajada, aga kuna valimised on juba läbi, võin poliitika kallal norida kyll, puhtalt omaks lustiks.

Marko Mihkelsoni blogist jäid silma "5 head põhjust, miks valida IRL". Tore, kui keegi ilusaid kokkuvõtteid teeb. Jäin mõtlema, miks mina siis IRLi ei valinud.

1. IRL on tõestanud, et suudab teha nii Eestis kui Euroopas õigeid otsuseid ka rasketel aegadel. Täna on meile kõige olulisemad majandusküsimused, eeskätt aga riigieelarve tasakaalu saavutamine ja tööpuuduse leevendamine.

Ehh.. nohh... jahh... Selle yle, kes rasketel aegadel õigeid otsuseid tegi, võivad erakondlased vaielda, kuni päike häbenedes puu taha peitu läheb. 1990ndate alguse reformid lykati õigupoolest käima pigem kildkondlikul kui parteilisel alusel. Isamaa(liit) võis ehk veel millelegi pretendeerida, ent praegusest IRList moodustab ligikaudu poole kunagine poistebänd, mille suurimad saavutused jäävad valimisreklaami valda.

Viimasel ajal pole IRL ausalt yteldes kyll millegagi silma paistnud peale mämmutamise. Aa, Rahvaliidule anti kah pool ettekäänet valitsusse tulemata jäämiseks, ehkki see oli poolenisti yksnes fakti möönmine. Ega RL valitsusse nii väga igatsenudki, vähemalt mitte otse enne valimisi. Reformi viimaste aastate soolo kõrval on Laari erakond sörkinud nagu inimese parim sõber, kellele aeg-ajalt kont hambu torgatakse.

2. IRL kuulub Euroopa Parlamendi suurimasse fraktsiooni. See tagab parima võimaluse Eestile tähtsate küsimuste algatamiseks ja läbiviimiseks.

Kujutleme, et Eesti riigikokku lisandub tubli rahvasaadik Taga-Kolklast. Kindlasti esindab ta seal suuresti oma partei poliitikat, ent on lubanud ja sihiks seadnud võtta jutuks ka Taga-Kolkla jaoks olulisi teemasid ja pakilisi probleeme. Kysimus: millisesse erakonda kuuludes on tal selleks kõige parem võimalus?

Vastus: põhimõtteliselt pole tal yldse erilist lootust, kuna Taga-Kolkla mured ei huvita kedagi peale tagakolklalaste, ent puhtteoreetiliselt on tal vähemalt oma erakonna raames pisut suurem šanss häält teha näiteks yhena kuuest rohelisest kui Kesk- või Reformierakonda uppudes.

3. Tunne Kelam on näidanud ennast Eesti kõige tulemuslikuma eurosaadikuna. Paljuski tänu tema järjekindlale tööle tegi Euroopa Parlament võimatuna näiva sammu: mõistis hukka kommunistlikud kuriteod.

Cool. Jajah. Ja selle praktiline tagajärg on...? Kommunismi igatsetakse taga peamiselt Venemaal, mis EP deklaratsioonidest eriti ei huvitu. Euroopas endas mõjub see umbes nagu lohepidamise keeld.

Ilmselt peaks sellest argumendist mõjutuma eelkõige need, kes tahavad, et veel midagi hukka mõistetaks ja ära keelataks. Aga mis? Kas järgmiseks mõistetakse hukka sotsialism või kapitalism? Või ufonautide kuriteod?

4. IRLi valimisnimekirjas ei ole "parte". Nii Tunne, mina, Karoli kui Andres oleme valmis valituks osutumise korral pühendama kogu oma energia Eesti esindamisele Euroopa Parlamendis.

Noh, kena, jah. Umbes kolmandast kohast tagapool olijad on nii või teisiti puhas butafooria, kuna Eesti poliitsysteemis pole yhelgi erakonnal erilist lootust rohkem kohti saada. Ja isegi kolm on väga hea tulemus.

Nii et kelleks tuleks sellisel juhul nimetada nimekirjas 11. ja 12. kohal ilutsevat Peeter Tulvistet ja Ene Ergmat? Tulevasteks eurosaadikuteks? No kuulge, ärge mõnitage auväärt akadeemikuid.

5. IRLi saadikud omavad pikaajalist rahvusvahelist poliitilist kogemust, mis on hädavajalik tulemuslikuks tööks Eesti huvide esindamisel Euroopa Parlamendis.

Et siis... MTV Eesti annab pikaajalise rahvusvahelise poliitilise kogemuse? Nojah. Kelami, Mihkelsoni ja Herkeli puhul ma tegelikult ei nurise, päris hätta nad jääda ei tohiks.

Aga ausalt yteldes ei puuduta see kõik vähimalgi määral eurokonservatiivide poliitilisi seisukohti. Teisalt tuleb muidugi möönda, et Euroopa emaparteide programme pole ykski Eesti osakond tutvustada suvatsenud. Õige kah, eestlaste jaoks lõpeb huvitav osa maailmast Ikla piiripunktis.


***

Mis võiks yldse IRLi kasuks töötada? Erakorralisi saavutusi neil viimasest ajast näidata pole. Ilmselt toetas IRLi seekord eelkõige Reformierakond, kes enda populaarsuse ise mõnuga põhja kõrvetas.

Samas võtab neilt mõlemalt hääli Indrek Tarand. Keegi pole kyll kuulnud, et tal mingi poliitika oleks, ent noor Tarand jätab ebamääraselt parempoolse mulje, eriti Keskerakonda sõimates.

Tõenäoliselt saab Tarand ka tubli jao roheliste hääli. Rohelised pääsesid riigikokku ju suuresti protestierakonnana, ent on praeguseks suutnud paljusid valijaid veenda, et on partei nagu iga teine. Mis seal salata, ka roheline tahab lastele banaani ja valijatele majoneesi osta. Kyllap Strandbergi kunagisest populaarsusest mingi osa siiski pysib, vaatamata hyperintelligentsele PRile ja kõvakäelisele parteijuhtimisele. Aga kas sellest parlamenti pääsemiseks piisab, on kahtlane.

Ylejäänud yksikkandidaatide edule ma eriti ei loodaks. Enamik neist langeb ikkagi veidrike kategooriasse, kus "minu valijad oleme mina ja minu koer". Martin Helme on ehk ainus peale Tarandi, keda võidakse tänaval ära tunda; samas jääb tema valijaskond ikkagi kuhugi Iseseisvuspartei kanti ning peab end esmaspäeva hommikul lohutama linna pealt peksukõlbulikke neegreid otsides.

Eesti oludes ei ole yldiselt kombeks väga järsult poolt vahetada. Kes on varem valinud "valgeid erakondi", valib neid edaspidigi, kes "vaese mehe parteisid", valib nood. Tõsi, mingil määral vasaku-parema tasakaal siiski kõigub - eriti sotside ymber, kes on ikka pyydnud end tugevalt Keskerakonnale ja Rahvaliidule vastandada ning seeläbi justkui "valgeks" jääda. Päris huvitav oleks vasema-parema ajaloolist dynaamikat vaadata, kui keegi viitsiks need numbrid kokku lyya.

Kui Eestis oleks erakondadel kombeks pidada ideoloogiat, oleks sotsid muidugi Keski ja Rahvaliiduga yhes pundis, pead-jalad läbisegi. Päris nii see praegu pole, ent arvatavasti lähevad senised Rahvaliidu hääled tõesti suuresti Keskerakonna ja sotside vahel jagamisele.

Kindlasti mõjutab sotside populaarsust ka yhiskonna yldine vasemale kaldumine majanduskriisis: kui su sõpru-tuttavaid järjest ykskõik milliste vahenditega koondatakse ning su enda alt on aastaga kolm firmat pankrotti vajunud, on raske säilitada usku, et töötuks jäädakse yksnes iseoma laiskusest ja igal korralikul kodanikul peab olema vähemalt yks edukas firma. Nõukogude korra järgne vastureaktsioon hakkab vähehaaval järele andma, Eesti liigub Euroopale tyypilisema poliitmaastiku suunas.

Rahvaliit on oma esimeses kohtuastmes syydimõistetud isanda jalge kylge klammerdudes mitu rumalat otsust teinud. Eks saab näha, kuidas see tegelikes häältes kajastub, kuid eriliseks optimismiks neil põhjust ei paista.

Keskerakond lahmib propagandalabidaga nagu alati, keskendudes eesti keeleruumis peamiselt valijatele, keda väike korruptsioon ja populism ei häiri või kes on selle märkamiseks liiga rumalad - see yhendab neid Rahvaliiduga. Ajaloos pole kunagi puudust tulnud inimestest, kes on nõus maksma kallimat hinda asja eest, mille nime ees on liide "säästu-"; nagu poes, nii ka poliitikas. Säästumarketi värv töötab ka Kruuda kohukesel.

Teisalt tuleb Edgarit tunnustada suurepärase niši hõivamise ja hoidmise eest: Keskerakond on ainus Eesti (suur)partei, mis suhtleb vene keeleruumiga. Nii nagu see valijaskond 1990ndate alguses ära võeti, nii on ta jäänudki. Pea kakskymmend aastat pole keegi teinud tõsist katset Keskerakonda ta koduterritooriumil rynnata. Praeguseks on Edgar Lasnamäel nii korralikult sisse kaevunud, et võib selle kaotada yksnes liigsest enesekindlusest või postuumselt. Tubli töö!


***

On meil veel mõni erakond, keda olnuks mõtet nimetada? Ei tule nagu meelde. Kes trygijatest siis tuppa võiks pääseda?

Eks sihuke ennustamine kaunikesti lambist tule. Aga kuna tegemist on samasuguse meelelahutusega nagu Eurovisioon, võib korra ju katsetada.

IRL 1-2
Kesk 2-3
Rahvaliit 0
Reform 1-2
Rohelised 0
Sotsid 2-3
Tarand 0-1

Siit võiks joonistada näiteks niisuguse kombinatsiooni: sotsid 3 kohta, Kesk 2 kohta, Tarand 1. Või: Kesk 2, sotsid 2, IRL 1, Reform 1. Või: Kesk 3, sotsid 3. Ehkki see on juba ysna ebatõenäoline. Aga eks ta kõik suuresti õnne asi ole.