Vägivald teeb rõõmsaks: filosoofiline muinasjutt

Mõnikord olen lähedaste inimeste pärast sedavõrd mures, et see, kui mul saab valuvaigisti otsa enne kuu lõppu ja perearsti naasmist puhkuselt, tundub yksnes õiglane.


***

Elas kord juhendaja. Yksikasju täpsustamata võib ytelda, et ta virises ja nokkis oma juhendatava töö kallal igal võimalikul ja võimatul moel. Tähtajad lendasid mööda (kui Neil Gaimani sõnu meenutada) nagu lehed kirjus sygistuules. Kulusid päevad, nädalad ja kuud. Kord ei sobinud see, kord ei sobinud too. Eile räägitu oli homseks unustatud ning aeg-ajalt urgitses juhendaja oma väikesel vastikul moel (nii, nagu ta kõigi ymbritsevate inimeste kallal ussitas), ega juhendatav juhtumisi midagi plagieerinud ole, sest, noh, omapäi kirjutamiseks olid laused liiga lyhikesed/pikad/keskmised (kriipsuta õige alla) või koosnesid sõnadest. Õhtuti pärast sydaööd pääses õnnetu ohver juhendaja juurest tulema, et öö läbi oma tööd ymber kirjutada ning hommikul varavalges taas pihta hakata.

Juhendataval yliõpilasel olid mitte yksnes lapsed, vaid ka mees. Yhel ilusal sumedal õhtutunnil kirjutas too mees meie kangelasest neljalehekyljelise artikli "Õpetajate Lehte", teise samasuguse ajakirja "Haridus", nupud kolme suuremasse päevalehte ja kahte nädalalehte, neliteist teabenõuet haridusministeeriumi, kakskymmend yheksa avaldust juhendaja töökohta ning kolm rahvalikku ballaadi internetti - viimane neist nii ropp, et see tuli avaldada anonyymselt, muidu oleks see läbi arvutivõrgu häbist punaste silmade andmemere põhja vajunud. Siis läks yliõpilase mees ja lõi juhendajat nyri esemega oimupiirkonda nii palju kordi, et ainuyksi loendamiseks olnuks tarvis tervet aritmeetika kateedrit. Ja ta nägi, et see hea oli.


***

Ja see on ainult yks näide.

Olen mitte yksnes murelik, vaid ka vihane nagu unest yles aetud lohe. Vihane mitmesuguste inimeste, asutuste, abstraktsioonide, loodusnähtuste ja maailma kui niisuguse peale. Ma ei tea, mida täpselt ma selle vihaga peale hakkan, aga kyll ma välja nuputan. Ja siis hakkab kellelgi väga, väga paha.