Veel kord Käberlinskist

Tulin täna tulise kiiruga Tallinnast Tartusse luulekogu esitlusele Tampere majas. Igavene häda oli, et kella kuueks kohale saada - kaugeltnurga mehed peavad ju varem liikuma hakkama, olgu tööpäev või ärgu olgu. Jooksu pealt ei jõudnud autorile lilli kaasa haarata.

No ja hea oli, et ei jõudnud. Tampere majas vaatas neiu mind suuril silmil. Esitlus ja näituse avamine? Jaa, selline yritus on kyll, aga alles nädala pärast.

Parem vara kui hilja ning parem Hilja kui mitte kedagi, ytles yks kommentaator. Lontsisin Ylikooli kohvikusse, laadisin mobiili ja ennast ning lõbustasin noort luuletajat.

Ma ei tea, kas mul järgmisel nädalal õnnestub minna, aga teie minge ikka, kes juhtute Tartus olema. Tos raamatus on mõni täitsa hea ja huvitav tekst sees. Tampere majas kell kuus, nagu yteldud.

Kusjuures naljakas lugu selle Käberlinskiga: kui netiviiteid lapata, tundub Käbirlinski vist tõepoolest õige nimekuju olema, aga minu kõrvus kumiseb ikka e-line vorm. Tundub, et teistel niisamuti, kuna Google ytleb e-le 2560 vastet, i-le 265 - vahe pea kymme korda. Või hääldas kadunud Järvet oma tegelase nime kuidagi imelikult, kes seda enam teab.