Veepäev

Kõigepealt otsustas kylmkapp sulama hakata. Ega see eriti yllata, ainult murelikuks teeb. Kui ma õigesti mäletan, on see korteri yle-eelmise asuka pärandus - ja mina olen siin juba neli aastat elanud. Vist. Igatahes ei kesta ykski asi igavesti. Aga ehkki ajastus võinuks märksa halvemgi olla, pole ma praegu oma eelarves kyll kodumasinatega arvestanud. Panin lapi kapi ette, ohkasin ning tulin arvuti taha tööle tagasi.

Järgmiseks kees yle riis. Koristasin lauapealset, lauaalust, pliidipealset, veejoa alla jäänud pappkarpi ja muud asjassepuutunut. Mis pagana musta puru see pliit ajab? Käterätt läheb nyyd muidugi pessu.

Õhtapoole peaks hakkama kylma vee all tekki pesema. Olen seda ettevõtmist tykk aega edasi lykanud, aga ykskord tuleb see ometi ära teha. Brrrr. Juba mõttest hakkab jahe, ehkki parasjagu soojendab päike selga. Tuleb töö kiiresti ära lõpetada, enne kui päike end arvutisse keerab.

Veekannu tuleb äädikat valada. Eile koputasid kaks geoloogi uksele, tahtsid lubjakihist proove võtta.

Kohvi tehes tekitasin kah mitmele poole mitut karva loike.

Läheks veeparki. Või merre ujuma. Yks sõber hiljuti nägi unes, et käis meres ujumas. Vesi pidada soe olema.