Surnud vanaisa vaim ja elektriga töötav jumal

Avantyristid kaebavad oma blogis, et Eestisse tulles on kultuurinihe. Mul on selle jutu vastu omad eelarvamused, kogemused ja yhe ilusa tydruku jooksvad muljed yhest Aafrika suuremast naftariigist.

"Kui tahad, võid sa Beninis vabalt rääkida oma surnud vanaisa vaimuga. ... Eestis kihistataks selle peale pilkavat naeru."
Kohe näha, et põhjaosariiklane räägib. Meil Lõunas on natuke teised kombed. Ma käin ikka Lõunat kylastades aeg-ajalt isaga viina võtmas, mõni aasta näitan talle uut pruuti kah.

"Beninis kaob igapäevaselt elekter tundideks ja see ei tekita suuremat mure. Eestis tekitab igasugune süsteeminihe paanikahoo."
Elektrikatkestusi on meil 15-20 aastat tagasi kyllalt olnud, mõni on lihtsalt mäletamiseks liiga noor. Maal liiniotstes on tänini, tõin sealt Tallinna UPSigi.

"Beninis suitsetatakse kanepit, et olla ühenduses jumalaga. Eestis juuakse purju, et korrakski unustada kõik."
Mis jumalasse puutub, siis meil siin on lihtsalt pikemat sorti liinikatkestus. Teeme tuld ilma temata, paneme arvutihaldjale tassiga piima. Õige meil ylemusi vaja.

Loodetavasti tuleb teine raamat parem kui esimene. Esimese suhtes kõnelime kunagi, aga jäi too asi kuidagi pooleli. Nurisen ometigi mokaotsast: poolik ja pooltoimetamata raamat oli, hoolimata yhe asjaosalise hilisemast haprast eneseõigustusest. Enesekesksust on huvitavamalgi kujul, lehtpuust Castaneda-imitatsioonita. Noored tydrukud muidugi alles, vast kasvavad.