Syya ei synni, aga vaata, kui ilus!
Rain Kooli tähistas Sirbi 70. synnipäeva kysimisega, kas meil sellist kultuurilehte ylepea tarvis on. Vasta: jah, on kyll. Mis sellest, kui ei mõika. Samamoodi oli mõnel mehel 1944. aasta sygisel tarvis lyhikeses perspektiivis täiesti mõttetut tankirusikat, mis osutus äärmiselt vajalikuks 45 aastat hiljem. Kurat, laske vähemalt paar pauku õhkugi!
Mind see õhkupaugutamine ikkagi natuke häirib. RK ise ju loomustab ka Sirpi nõndaviisi:Lakanud olemast ühiskondlik arvamusliider, lakanud loomast Eesti rahva kultuuri-, mõtlemise ning sisuliselt kogu olemise ühist fooni.
Mõneti on mul sellest ikkagi kahju. Ma ei arva, et see peaks tingimata nii olema. Et seda tuleks võtta nii enesestmõistetavalt, nagu Sirbi praegused tegijad paistavad võtvat. Tundub, et saaks paremini, kui tahaks. Kui vähemalt yritakski mitte yksnes pilvi kõmmutada.
Aga ega ta, tyhi, naljalt kuhugi kao. Enamiku eestlaste jaoks on Sirp nagu kodumaine põllumajandus: ise me selle saadusi suurt ei tarbi (leibki võib tulla Lätist või Soomest, piima igayks enam ei joo ja kyyslauk kasvab Hiinas), ent põhimõtteliselt tahaksime, et ta alles oleks. Nii igaks juhuks, sentimentaalsetel põhjustel. Mõnikord purjus peaga on ilus vaadata.
No palju õnne sellegi puhul.
Posts
8 märkust:
Mina muuseas loen. Mitte just kaanest kaaneni, aga ikka loen.
Mida tähendab ajakirjanduses "ühiskondlik arvamusliider", ma isegi ei tea. Aga Sirbist pärit jutt asjadest, millest ma midagi ei tea, tundub kuidagi usaldusväärsem kui muudest ajalehtedest pärit jutt samade asjade kohta.
Noh, esiteks ei loe teda tõesti kuigi paljud. Ja ma arvan, et lugejate arvu annaks mõnevõrra tõsta sisu halvendamata. (Laskumata Muti kunagise hulluseni, justkui võiks Sirbi aasta-paariga isemajandamisele viia. Miskipärast ei taha ta ka ise seda enam meenutada.)
Teiseks arvan ma, et seda sisu annaks oluliselt parandada. Lisaks välimisele hallusele on ta siiski ka sisemiselt märksa hallim kui olla võiks. Peatoimetaja jutud on muidugi värvikamad, ent paraku jäävad need sisukuselt ja arukuselt Kesknädala või KesKusi tasemele: rahvuslik räusk. Isegi vennad Helmed on vahel rahulikumad.
Kolmandaks ei anna Sirp just väga laialt tooni inimeste mõtlemises. Sealsete teemade yle arutletakse mujal suhteliselt harva. Veel vähem jagatakse seisukohti, mis mõnes Sirbi diskussioonis või juhtkirjas välja kooruvad. Riigis toimuvat ta kuigi tugevalt ei mõjuta. Aga võiks. Kuidas? Vt kaht esimest punkti.
Täitsa nõus. Lühidalt: Sirbi kujundus on lihtsalt jõle - nagu mingit suurt halli fossiili vaataks (ja fossiilid kusjuures paistavad isegi huvitavamad).
Keit.
Ei lugenud pikka aega, aga nüüd reedeti vaatan läbi kui vähegi aega. Kusjuures Tarandit ei viitsigi lugeda, spetsiifilisemaid teatri, kunsti ja filmi asju. Pigem olgu sisult ja vormilt hall kui kollane.
Olen lugeja.
Tarand meeldib - alati mitte see, mida ta väidab, vaid see kuidas ta seda teeb - mõte on selge ja tekst selle teenistuses.
Häirib:
Mõnede autorite teaduskantseliit. Defineerimata mõistete kasutamine nende mittetavapärases tähenduses. Võõrsõnadega liialdamine. Sotsiaalias (ainult) ühe vaatenurga esitamine. Triviaalsuste esitamine geniaalse avastusena. Kambakraatia ilmingud...
Alatasa loen kaanest kaaneni - ikka selleks, et saada aru asjadest, millest (igapäevaselt) aru ei saa.
Jah, kantseliit ja eriaalaargoo on yks asi, mida Sirbi autoreile tihti võib ette heita. Soovimatus kohaneda oma lugejatega vähimalgi määral ei ole alati sugugi hea ega isegi mitte arukas.
Kõikuv tase on teine. Aga seegi on rohkem toimet(amat)use kui yksikautorite viga.
Tasakaalustatus on yks kõige yldisemaid hea ajakirjanduse printsiipe, mida võiks ka kultuuriajakirjanduses rakendada. "Aga vaata, mida teised teevad!" ei ole vabandus.
Teatud mõttes vastandab Kaarel end madalale ja labasele ajakirjandusele samamoodi kui Indrek vastandab end madalale ja labasele poliitikale. Vana hea ja levinud demagoogiavõte - sest see töötab.
Maa peal aitaks tuua Sirbi tellijate suhe ütleme näiteks Postimehesse.
PM: circa 200
Sirp 4, neist 2 kirjanikku.
EPL: 10 jüngrit
Kroonika nii 20
need on kunagisest haltuurist meelde jäänud numbrid heade mõttete linna Annelinna ühest kvartalist.
aga noh, õnne, õnne, kui kivastikku
tsiteerida.
Tartu pole P-mehe suhtes muidugi neutraalne paik. Harjumuse jõud on võimas.
Post a Comment