Otsi Otti!

Ehkki ma tavaliselt loominguliste töötajate hulka ei kuulu, ei suutnud ma eile siiski oma huumorimeelele vastu panna ning andsin oma tillukese panuse. Läbi läks!

Trykiti ära, nii et keegi ei märganud.
Kes yles leiab?

Inimesed mõtlevad ka imelisi sõnu välja

Fasshonaburu.

Eilne avastus

Ma pole varem mõelnudki, et ka stringidel võiks dekoltee olla.
Mõnes mõttes ju täiesti loogiline.

Sandvidge

"Kui hall on soojustatud, siis kasutakase enamasti katusel ja seintes nn "sandvidge" paneele, mis on mõlemalt poolt kaetud värvitud lehtmetalliga."

Mõista-mõista, mis sõna peaks sel kohal tegelikult olema?

"Õnn ei ole rahas!"

ytles Bush ja pani söögitoa ukse Eesti ärimeeste nina ees kinni. Vaesekesed lontsisid kurvalt ja näljaselt köögi tagaukse juurde.

Kylaline minevikust

Täna jõudis rohelise erakonna listi õnnitlus, milles sooviti koosoleku edukat kulgu TTÜ saalis.
Aitäh.

Et mõne aja eest avastasin ma enda jaoks gonzo-ajakirjanduse koos selle alustala Hunter S. Thompsoniga (jah, kas tänapäeval teda ikka Tartus õpetatakse?), formuleerin siis järelduse tema eeskujul:
mail.ee is Decadent and Depraved.

Birminghami Kaebekoor

Ajal, mil ma peaksin tegema tööd, leidsin hoopis selle:

Complaints Choir of Birmingham

Hii, hii, hoo, nii liigutav ja inimlik.

Mu silmad on märjad ja mul on vastupandamatu igatsus viie õlle järele.



P.S. Ja see ka:

Helsinki Complaints Choir

Nyyd tuleb meelde, et olen neist kunagi midagi kuulnud. Aga ammu.
Rohkem nuttu ja hala!

Atentaadikatse

No näe, on minulgi esimene käes. Kahe tunni eest yritas mulle Telliskivi tänava Säästumarketi ees ylekäigurajal auto otsa sõita.

Ei mina tema marki kindlalt ytelda oska, oli mingi nõukogudeaegne helesinine trandulett. Numbrimärk võis olla AHT 612, aga ma võin ka mõne tähe või numbriga eksida. Tuli teine ysna tasakesi tuta-tuta-tuta, vaatasin veel, et see jõuab nyyd kyll piduri yles otsida, aga kui autoni umbes meeter jäi, pidin viimasel hetkel eest kargama - juhile ponud pidur yldse mõttessegi tulnud.

Tallinna liiklus on nagu ta on. Kord kevadel pidi yks vennike mul mantlinööbid eest sõitma, kuna tema arvas, et ega peatuses seismajäänud ja uksed avanud trammist ometi keegi väljuma hakka. Näe, yks loll ikka leidus. Sellest alates piilun kõigepealt ettevaatlikult ukse vahelt välja nagu vanamemm postiljoni.

Osa liikluskultuurist võib muidugi olla värvitaju probleem. Ilmselgesti tajuvad eesti autojuhid kollast pigem rohelise kui punase toonina. Võimalik, et see on yldse mingi daltonismi vorm. Parem on mitte lube hankida, äkitsi nakkab mullegi.

Laiemad teed siin ei aita, valgustatud vöötrajad ka mitte. Võib-olla kaameratega vöötrajad, ainult et kes neid kõiki kantseldada või vaadatagi jaksab? Hoiatused töötavad ju ainult nende puhul, kel juhtub kogemata või hajameelsusest, mitte tahtlikult.

Oleks ma täna yksi olnud, oleksin kardetavasti lasknud endal sääreluud katki sõita ning pärast juhi avalikult ära lintšinud - lihtsalt vihast seesuguste vastu. Paraku pidin aitama teised rongile, nii et yhe mölakaga jagelema jääda ei saanud, olgu või teistele õpetuseks. Just selliste pärast olengi relva hankimisest hoidunud: et sind sinust suurema esemega tappa tahetakse, pole Eesti õigussysteemis veel mingi õigustus enesekaitseks. Ennast võib kaitsta vaid siis, kui surnud oled. Kui siiski. Ja pealegi: kui politseinik võib inimese vöötrajal alla ajada ning kohtust karistamatult ära sõita, miks siis mitte lihtkodanik?

Või oli see ehk poliitiline mõrvakatse?

Meediamonitooring

Eesti Päevaleht:

kl.15.47
Täna asutati Erakond Eestimaa Rohelised


Postimees:

kl. 14.24
Asutati Erakond Eestimaa Rohelised

kl. 15.54
Roheline erakond hakkab nõudma referendumeid


Äripäev:

kl. 16.14
Strandberg: eesmärgiks on moodustada riigikogus fraktsioon


SL Õhtuleht:

Nagu kirjutab veateadeteks EMT, "midagi põle".


minut.ee:
sama


ETV24:

kl. 19.26
Asutati Erakond Eestimaa Rohelised

kl. 15.52, uuendatud 21.08
Strandberg: eesmärgiks on moodustada riigikogus fraktsioon

Jumal põõsas, klaver kaasas

Imperaatori kylaskäigu kohta liigub rahva seas igasugu legende.

Yks imelikumaid pärineb Tartu saunanaiste klatšilistist ja räägib, et Bushi tervitusloosungitele peab valima sõnad pisikesest lubatud sõnade nimekirjast:

Kuna on teada, et loosungitel on lubatud vaid teatavaid sõnu, siis võiks ju loosungi koostada järgnevalt: "Welcome Mr. Bush, best "friend" of nature!" Kirjavahemärkide kohta piiranguid ei ole ja jutumärke kasutades peaks läänemaailma ajakirjandus olema suuteline tegeliku sõnumi sisu enda jaoks välja genereerima.
/---/
Lubatavade sõnade ampluaa oli väga väike, ~ 10 sõna ainult. Midagi sellist: I, America, love, good, Bush, god, bless... Nagu näha, siis on lubatud moraalne arsenal on üsna limiteeritud. (kesiganes ja millise juriidilise alusega see lubaja ka poleks...)

Ypris kummaline jutt, kui nyyd hetkeks järele mõtelda. Kesse ja kusse, ei tea, aga muudkui levitame. Nii need linnalegendid tekivad.

Põhimõtteliselt võiks ju pakkuda sel juhul välja kaks igati aktsepteeritavat loosungit:
"Bush is God!"
ja veidi vanatestamentlikuma maitse kandjatele
"God is in the Bush!"
Aga milleks?

Ei ole märganud, et sõnavabadus Eesti konstitutsioonist vahepeal välja oleks võetud. Selles mõjutamiseks puuduvad ameeriklastel ka vahendid, nii et kasulikum oleks reaalsusega leppida.

Päh. Lähen parem oma erakonda tegema. Tehke teie ka, tehke kohe mitu.

Poliitdarvinism

Arutletakse viimasel ajal yhes listis selle yle, kas kõrgeid emandaid-isandaid ei võiks ehk otsustada juhuvaliku teel.

Mõnes mõttes oleks palju lihtsam määrata nad loodusliku valiku teel: panna paariks kuuks kuhugi reservaati või saarele kinni ning kui kandidaatide arv on kahanenud soovituni, tuua nad sealt ära. Pesta, kammida ning ametisse vannutada.

Meetod on odav, lihtne ja mis peaasi: loodussõbralik.



P.S. Ei, me ei teeks neist järjekordset dokuseepi. Mis sest, et see tõstaks rahva huvi poliitika vastu. Aitab juba kyll.

Söööö-maaaa!

Paha uudis hiina köögi sõpradele: Asian Aroma on Julianus Inkasso nimekirjas.

Lähme ja sööme nyyd seal iga päev ja hästi palju.

Võib-olla meil õnestub AA rahvale palju raha anda, nii et nad võlgadest lahti saavad.
Või siis saame kõik hea ära maitsta, enne kui söömakoht parknotti läheb.
Win-win.

Kapitalismikukutajad

Viimasel ajal on aina rohkem õõnestajaid.

Tööstuslehte kirjutab paadunud roheline.
Juhikoolitusi korraldab salakaval intelligent.
Pankur siunab yletarbimist.

Iseenesest ju vahva.
Aga mis me selle kõigega peale hakkame?



P.S.
A says:
www.kapitalism.ee -- kapitalismiohvrite eest seisjate yhing
A says:
kapitalismikukutajate sissekandesse võid oma blogis lisada lingi

Jönkadi-jönkadi, jõulud tulevad

Eile tuli siis välja tore muusikaajakiri Tehnotrend.

Eks ta jääb samasse žanri kui porno- ja autoajakirjad: palju ilusaid pilte.

Kringlisöömise lõpuks koguneski rahvas uue ajakirja ymber nagu zaporoožlased Tyrgi sultani kirja ymber, näpud õieli: mina tahan seda! ja seda! ja seda!

Jõulukinkide kataloog.

Kõige rohkem rõõmu pakkus siiski tagakaas, kus Kyocera reklaamis enda auhindu "jooksvate kulde ja tasuvuse kategoorjates".

Šokolaadimaks

Tinzu kommentaaride põhjal tundub, et šokolaadiaktsiis võiks olla ysna populaarne.

Ysna loogiline.
Alkohol, bensiin, ja muu tervist kahjustav on juba aktsiisistatud.
Tegelikult võiks see siiski olla suhkruaktsiis. Suhkruta šokolaadil pole ju midagi viga.

Surnukirstul viisteist tohtrit, hoirassaa ja pudel rummi!

Tore inime kirjutas mu alkoholijutule kommentaari. Hakkasin samapidi vastama, ent lõin lõpuks käega. Parem kirjutan siia, pika jutu jaoks sobilikum ning leian ise kah hiljem yles.

Perearsti juures käisin ma viimati, hm, kaks ja pool aastat tagasi? Kuna Systeem on meil kafkalik, pole hakanud end välja logima, olen siiani surnud hing oma perearsti nimistus. Võetagu seda kui hea tahte avaldust ja pisukest anonyymset toetust me tervishoiusysteemile.

Ehkki ega mul tolle perearsti läheduses elades temast kah mingit kasu polnud. Kui mu elukaaslane läks ytlema, et olen kodus 40 kraadiga siruli, kysis arst, miks ma ise tema juurde ei tulnud. (BTW, enne mahakukkumist käisin veel 39ga ladina keele kontrolltööl. Tagasi tulin seinu pidi.) Muul ajal soovitas me diplomeeritud homöopaat kõigi haiguste vastu sibulat, taimeteesid ja "palju värsket õhku", nagu ytleb anekdoot. Aitäh, Eestis kasvavaid ravimtaimi tunnen ma tänini paremini kui tema. Pikka aega olin yliõpilane, seevahel ka vabakutseline toimetaja ning harjusin mõttega, et elan ja suren riigiarstide abita. (Hambaravi hamba peale.)

Praegu maksab Leht mu pealt korralikku sotsiaalmaksu ja mina ei tea, kuhu see läheb. Tõenäoliselt näen ma seda sama palju kui pensioni - Sydameliidu lubaduste järgi saan ma enne 50ndat eluaastat õnnelikult infarkti. Kui ei saa, kaeban Sydameliidu kohtusse nagu Kurt Vonnegut kõlaka andmeil tubakakompaniid: kuhu kurat mu lubatud surm jääb, ah? Mu vanaema on syndinud 1912, näinud Vene revolutsiooni ja talle ei meeldi nii vana olla. Juba kymmekond aastat tagasi keeldus talvepuid tellimast. Mina ei tahaks ka.

Ja nyyd ytelgu mulle, kes oskab, miks peaks mind joomise eest pärast sotsiaalmaksu veel kuidagi maksustama? Ei, kui soovi on, laske aga käia. Ainult et selgitage mulle vähegi veenval moel, miks. Hea asja nimel olen ikka valmis raha jagama.

Ning et mind valesti ei mõistetaks: alaealiste joomise poolt ma ei ole, kuid ma ei arva, et kellaaja piirangud aitaks, kui systeemi pidavust ei suudeta muul moel garanteerida.

Innovaatikud, ahoi!

Nett on paksult täis progejuppe, mis lubavad näidata blogisissekannete või msni-nime sabas nime all mood, mida sa parajagu kuulad.

Kas keegi suudab kirjutada pisikese vidina, mis näitab, mida sa jood?

Mood: Vadossi Chianti 2004

Paternalismi õied ehk Valijate mähkmed

Pronto kirjutab alkoholipoliitikast.
See on yks asi, mis mulle tykk aega on närvidele käinud, nii et praegu on väga sobilik hetk seda hambu võtta. Hakkasin alguses kommentaari kirjutama, aga otsustasin selle siis koju yle tuua.

Ei tahaks kellelegi pettumust valmistada, aga ma istun praegu ihuyksi kodus arvuti taga, naudin "Devil Wears Prada"-t ja pudelit mullust Balatonboglari Chapel Hill Rhine Rieslingut. Kui kellelgi on selle suhtes eelarvamusi, lasku aga käia. Ma tean kyll, et Chapel Hill pole just ungarlaste parim saavutus, aga õhtuseks napsiks kõlbab täiesti (ja isegi Kesküla ei nurise). Veini võtsin isiklikust veiniriiulist. Aga kui mulle peaks õhtusel ajal kylla sadama vana sõber, kes veini ei armasta, vat siis olen hädas, sest mul on kapis ainult veerand pudelit iiri viskit ja kolmandik Y2Kd. Ei midagi hommikuni istumiseks ja vestlemiseks. No ei hoia ju kodus kasti kaupa õlut ja muu napsi hulk baarikapis kahaneb ka tasapisi - olen jah nõukogudeaegne intelligent, kes lõõgastub eelkõige alkoholiga. Tean isegi. No ja siis?

Õige, on selline kontingent inimesi, kes ööpoodide ymber haisesid. Nyyd joovad nad salaviina või denaturkat ning aeg-ajalt koolevad karjakaupa metanooli tõttu. Kui see on myygikeeldude eesmärk, on see arusaadav, ehkki ma seda heaks ei kiida. Kui ei... Päeval haisevad need tyybid niikuinii igal pool. Ja kui keegi arvab, et alaealised ei saa oma alkoholi kätte muul ajal kui öösel või praeguseks kinni topitud putkanduse kaudu, arvaku uuesti. Mina jõin viieteistkymneselt märksa rohkem kui praegu. When there is a will, there is a way, ytleb Athase vanasõna.

Alkoholipiirangud on yks teemasid, mille kaudu saab inimeste aktiivsuse valulistelt teemadelt kõrvale suunata. Las jauravad, elektrijaamade, tervishoiu või tulumaksu kõrval on see köömes. Samas on selle skandinaavialikult ettehooldava suhtumise sotsiaalfilosoofilised eeldused õite põnevad.

Lyhikokkuvõttes: las inimesed otsustavad pisiasju - näiteks seda, kes neid parlamendis valitsema hakkab. Oluliste, nende igapäevaelu mõjutavate otsuste jaoks - näiteks mida ja kui palju juua - ei ole neil piisavalt aru peas. Aga Riigikogu valigu nii palju kui kulub.

Härrased vannutatud mehed, kas ses arutluses pole ehk peidus yks pisuke viga?

Igatsus millegi blondi järele

Hiljutises Puhkepäevas kirjutas autopoeet Ardo Kalda:

Borat on inimesena tükike seda, kes me tahaksime olla.
Mitte, et me tahaks olla Kasahhi telereporterid, jälitamas Pamela Andersoni, vaid me igatseme sõna- ja mõttevabadust.

Minu arvates teeb Ardo põhjendamatuid yldistusi. Kui maailm poleks täis inimesi, kes oleksid Pandersoni jälitamise nimel valmis ka Kasahhi telereporteriks hakkama, ei teaks keegi tast midagi. Vaevalt kyll Pammy filme nende kunstilise väärtuse pärast hinnatakse.

Roheline luik ja lilla tomat

Logokonkursid on tänavu populaarsed. Rohelised joonistavad yksteise võidu lehekesi, luiki, kastetilku ning või- ja päevalilli. Ka kommunistidel on oma konkurss. (Vabandust, korrektne oleks vist ytelda "sotsidest vasakpoolsemad ebamäärased vasakpoolsed, keda kommunistideks nimetada ei tohi".)

Sotside menyyst meeldis mulle kõige rohkem tomatiga pilt, ehkki ka Marhaba Toursi meritäht on kena. Huvitaval kombel pole näha yhtki nelki. Ehh, ei austata meil enam Rosa Luxemburgi mälestust... Avaldati kyll arvamust, et nelk läheks sotside roosiga segi, aga ei läheks ta midagi - lihtsalt lilla nelk tuleb võtta.


P.S. Ja siis on veel selline link...
Iiri budistid arvatavasti.

Apelsinilõhn

Olen juba mõnda aega käinud ringiratast ymber klaasasutuse nimega "Fish and Wine Bar". Täna astusin lõpuks sisse.

Oligi kala ja vein. Natuke muid asju ka, kuid põhiliselt kala ja vein. Joogikaardil on kolm lehekylge tihedalt veine täis, menyy sabas elavad yhel lehel leplikult viin, vein, tekiila, rumm jne, kõiki umbes yks või kaks. Aga klaasikaupa jagatavaid veine on tosinajagu, pluss pudelid. Kypsetiste letis paistis mingeid muid asju kah olevat, magusat kala ei osata vist veel hästi teha. Muu oli kyll meeldivalt kalane.

Muusikavalik sobis, helitugevus samuti, äripäeva õhtu oli vaikne ja rahulik. Sisustus mugav ja apelsinilõhnalises kemmergus lilled. Teeninduse hindamiseks pole nii vaikne õhtu muidugi parim aeg, ent nuriseda polnud ka millegi yle. Söök maitses, vein veel enam, soovitused olid asjalikud.

Veini olen juba ammu armastanud, viimasel ajal tunnen ka pidevat kalapuudust. Minu jaoks on see Väga Õige Koht. Kahju ainult, et ta on pyhapäeviti kinni ja muil päevil juba yheteistkymnest kinni: kui yheksa ajal töölt tulen, saangi ainult paar tundi istuda. Eks nappi aega tuleb seda rohkem nautida.

Nurrrrrrrrrrrrrrrrrr.

Valik tähtsaimaid majandusuudiseid

Tänases lehes:

* Kuulen tuhandete inimeste pettumusohet: Mustad sokid ei kaitse kõvaketast

* Läti ja Suurbritannia on taas sõjale sammukese lähemal: Britt urineeris vastu Riia Vabadussammast

Muusikarõõm (NSFW)

Avastasin eile Jack Blacki ja Tenacious D. Tegelikult olen ma neid varemgi teadnud, aga ma ei teadnud, et ma neid teadsin.

Kui teie kah nime ei tea, siis - mäletate, esimese Sõrmuste Isanda filmi järel tuli MTV auhinnagalal välja väike vahva paroodia? Yhes peaosas oli Buffy (ehk siis Sarah Michelle Gellar) ja Frodot, kes oli eelmisel õhtul täis peaga lasknud Sõrmuse endale *** kylge panna, mängiski Jack Black. Ta võib olla ka igasugustes komöödiates silma jäänud oma hullumeelse pilguga, või siis varem liikvel olnud videost "Fuck Her Gently".

Muusika on igatahes sellele kulutatud aega väärt, videod veel enam. Myspace'i lingi all on kolm videot, neist "Pick of Destiny" on ka samanimelise filmi treiler. Film ise tuleb välja 22. novembril. Kuskilt sealt (all paremal, pika teksti sees) läheb ka link Sony muusikalehele, kus on veel terve pesakond videoid.

Yhtlasi tervitan Andrust ja Edgarit Tenacious D lauluga "This Government Totally Sucks".

P.S. Ärge neid linke tööl näppige.

Vaata! Mõte seisab!

Täna õhtul kaheksa paiku tööle tulles nägin vahvat pilti: Pärnu maantee oli "Kapten Tenkešist" kuni Suur-Ameerika ristini palistatud seisvate trammidega. Neid mahtus sinna umbes tosina jagu.

Kõige sabamisel oli suur Postimehe reklaam: "Vaata! Mõte liigub!"

Täna mängime Rooside sõda

Pisut vanavõitu, kuid minuni alles nyyd jõudnud uudis: Shakespeare'i teoste (nt "Richard III") põhjal luuakse Rooside sõjast võrgurollimäng Arden: The World of Shakespeare.

Ammu juba aeg. Polegi varem kuulnud, et mõni MMORPG ka ajaloolises settingus pesitseks. Mudasid oli vanasti kyll, praegust seisu ei tea. (Ei ole ka ise yrgammu mudconnector.com-i jõudnud.)

Asja pidavat ajama "Edward Castronova, telekommunikatsiooni abiprofessor Indiana ülikoolis ja enda sõnul ekspert võrgumaailmades kujunenud majandussüsteemide alal, kes sai MacArthuri Fondilt selleks tarbeks 240 000 dollarit". Pahaaimamatute mängijate peal tahetakse korraldada sotsiaalteaduslikke eksperimente.

Nagu ikka, tulevad lõpuks eestlased ja tšehhid ja teevad vaesekestele "Troonide mängu"...

Tibumäng

Organisatoorne tegevus on syrreaalne ja vahva. Paari nädala eest jõudsin arusaamani, et iga organisatsioonisisene ettevõtmine sarnaneb ingliskeelse nimega chicken game'ile ehk siis tibumängule. Kes lööb põnnama? Ameerika filmides mängitakse seda näiteks autosõidul: kimatakse kuristiku, veoauto vms takistuse poole ning see, kes varem ära keerab, on kaotaja. Sama lollust võib harrastada veel mitmel moel, fantaasiarikkamad saavad Darwini auhinna.

Seltsides, yhingutes ja muudes vabatahtlikes anarhismiasutustes käivad asjad samamoodi. Kui eesmärk on yhine, konkreetseid ylesandeid aga käsuliini pidi ei jagata, on kõik nõus, et midagi oleks vaja teha. Tähtaeg ligineb, aeg tiksub, inimesed aga nendivad, et "peaks", "võiks" ja "oleks vaja". Huvilisemad ytlevad, et "andke mulle teada" ja "see, kes teeb, peaks kindlasti ka". Ning yhel hetkel ei pea kellegi närvid vastu ja nõrganärviline teeb asja ära. Siis saavad teised yrituse järel teed juues tänitada, et see pole hästi, too on pahasti ja kes yldse asja nii hilja peale jättis? Nemad ei tee nii mit-te-ku-na-gi.
Ja sulatõde voolab nende huulilt nagu kanarbikumesi.
Ei teegi.

Kusjuures mõni inimene on arendanud ootamise kunstiks, mida viljeledes võib saata mööda kogu elu. Tuleb ainult kuulutada mingi asi suure aplombiga välja, kyll keegi selel ära teeb. Siis saab minna kohale, pidada ava- ja lõpukõne, tõsta baketil klaasi ja võtta vastu kiidusõnu suurepärase töö eest.
Mystilised tegelased.

Sotsiaalsete struktuuride salajane elu on yldse yks põnev ja kirev nähtus. Sellest peaks kunagi raamatu kirjutama. "Kuidas jääda ellu ja lõbustada inimesi" või midagi seesugust.

Postimehe uus äriidee

Avaldasin mõne aja eest Postimehes kuulutuse.

Tahtsin teha väga lihtsat asja: reklaamida kolme yritust nii, et kõigepealt avaldatakse kuulutus, kus on kõik kolm yles loetud, edaspidi aga iga yrituse päeval väike teade sellesama yrituse kohta.
1. päev: yritused 1-3.
2. päev: yritus nr 1.
3. päev: yritus nr 2.
4. päev: yritus nr 3.

Ei nemad sellest aru saanud.
Avaldasid nii:
1. päev: yritus nr. 1.
2. päev: yritus nr. 2.
3. päev: yritus nr. 3.
Ehk siis iga asi päev varem.
Arvestades, millise uimasusega nad seal kirjadele vastavad, pole see kyll mingi ime.

Saadeti mulle kymme päeva tagasi arve. Maksin kohe ära.

Täna saadeti uuesti.
Ilma igasuguste kommentaarideta, lisatud pdf-is aga kuulutas pearaamatupidaja võlgnevuse kohta: "Kui Teie andmetel on saldo erinev, siis palume erinevusest kohe teatada. Saldokinnitust ootame faksil 739 0353 või posti teel 1 nädala jooksul."
Ise ta oma kirju välja ei saada, see tuli yldse kellegi kolmanda nime all.

Ilmselt on keegi neil seal raha oma taskusse pannud ning lihtsam on raha minult teist korda kysida kui välja uurida, kes sellega minema jooksis.

Ei anna ma neile midagi, teenigu seda tööga.
Nii kirjutasingi:

Aitäh, ma olen selle arve 1. novembril juba maksnud.

Kontolt ...
kontole ...
selgitusega "Arve nr ..., 31.10.06"
summas ... EEK
panga kinnitusega nr ....

Arvestades sellega, et teie reklaamiosakonnas ei suudetud aru saada,
millal ja millist teksti ma avaldada tahtsin, ning nyyd saadate Te
mulle sama arve teist korda, muutub arusaadavaks, miks Postimehe keel
viimasel ajal märgatavalt alla on käinud. Yldise töössesuhtumise
kysimus, mis muud.
Hea, et ma Postimeest ei telli.

Palun ärge mulle seda arvet kolmandat korda saatke.

Siiralt Teie
...

Efektiivne ja arukas töökultuur ning tähelepanelik ja viisakas suhtumine klientidesse ei ole äris tegelikult eriti olulised. Võib ka saata sama arve mitu korda, mõni loll ikka maksab.

Ajakirjandusuudised

Ostke või laenake kõik värske Dilemma.
Seal on Strandberg, potilill peas.



***

Kuu lõpuks ilmub uus muusikaajakiri: TechnoTrend. Toimetavad noored muusikasõbrad Indrek Kald ja Enn Heinsoo. Palun kõiki lahkesti kuulama!

Õhtumuusika

Selline Dave Murphy lugu siis.

Mhm.

Uus põlvkond

Väljavõte synnipäevakutselt:

Kingituseks ei loeta kulutusi, mida ei saa käsitleda hüvena saaja jaoks, st asjal puudub tarbimisväärtus (õhupall, vimpel, plakat jms).

Matk naeratuse pärast

Kas teie teadsite, et inimese võib lahti lasta, kui ta piisavalt palju ei naerata?
Kusjuures tegemist pole yldse klienditeenindusega.



***

Inimesi jääb aina vähemaks.
Kes ei naerata, kes läheb lapsepuhkusele.
Peaks ka minema.



***

Yldse tuleb see pull ära lõpetada. Järgmise tööna lähen presidendiks. Seal on kõik hilinemisega harjunud.

Sakala lammutatakse kuni põlvepikkuse poisikeseni

Majas arutletakse aasta ärimehe yle. Yks tytarlaps kirjutas:

Minu arust võiks aasta ärimees olla Peeter Rebane, kes erakonda astumisega sai oma äriplaanile rohelise tule. Kõik muu kahvatub selle kõrval, kui ikkagi keset linna suur maja lihtsalt maha lammutada, et uus keskus asemele ehitada... Tehke järgi ;)

Minu meelest on Rebane pigem aasta rahvajuht. Nii kui tema end natuke liigutab, hakkavad massid mässama. Eks tal ole muidugi kogemust ka. Nyyd organiseerib ta kindlasti lammutusvastase miitingu 1800 inimesele, bändide ja toitlustusega.

Veiniriiul

Veiniriiuli sain Kaubamajast.

Seal oli neid koguni kolme sorti: kipakas (vist 79 krooni), vähem kipakas (129 krooni) ja metallist (729 krooni).
Oleksin võtnud metalse, aga pikemas perspektiivis oli see väiksevõitu ning sellise raha eest tahaks juba sellist disaini, mis tõesti meeldib.

Lisaks valik punnivinnu ning pudelihoidja.

Tõin riiuli koju ja avastasin, et varem mõeldud koha peale ta ei passi. Leidsin uue koha. Ladusin kapist virna riiulisse ning riiul sai täpselt täis (pluss yks, mis sai hiljuti jahedasse poetatud).

Ma mõtlesin, et mul on kõik Carmenére'id ja Malbecid, aga ei. Igasugust oli, mida ei mäletanudki.

Ilus vaadata.



***

Maailm muudab järsult me meelt.

Leidsin järsku yhe blogi, mis kellegi jaoks on olevik, minu jaoks aga puhas minevik.

Mälestustest ei tule head. Minevikul ei ole mulle suurt midagi meeldivat pakkuda.

See on nagu peotäiest žiletiteradest käsitsi salatit teha.

Lõikame oma juukseid vastavalt sotsialistlikule elustiilile!

Elu ei saa välja mõelda. See lihtsalt on.

Ilves pääses napilt.

Mälutempel

A says:
Sa kuulud mõnda ERAKONDA?
A says:
aa, roheliste
B says:
jep
A says:
siis on ok
B says:
jah, see on enam-vähem kõigi reaktsioon



***

Laupäeval käisin "Fame'i" vaatamas.
Ise poleks ma selle peale tulnud, aga päris tore oli.
Muusikast ei meenu vist midagi, ent see, kuidas Kaljujärv ja Vaarik sädelevates nabani dekolteega kostyymides "Y.M.C.A." eestindust laulsid... Tempel mällu igaveseks.

Yhtlasi on see vist esimene kord, kui ma siin teatrit puudutava jutuga yhele poole saan.



***

Tegelikult läks meil kõigil sel nädalavahel s...asti.
Eriti Eesti teatril.

Kui ma nyyd hoolikalt järele mõtlen, tundub kuidagi uskumatu.
Ja mul on piinlik, et ma ta tykke nii vähe nägin.
Hilja. Järsku ongi hilja.

Organisatsioonikultuurist

Inimesed kogunevad kokku ja teevad yhe toreda asutuse. Kõik on kena, kuni tekib vajadus, et see asutus saaks Suure Töö tähtajaks tehtud. Kõik on nõus, et seda oleks vaja. Kõik on nõus, et see oleks tore. Paljud on nõus selle tähtsusest kõnesid pidama, veel rohkem inimesi diskuteerib Töö yksikasjade yle.

Kontoris langeb tolm.
Kaks tytarlast, yks noorem, teine vanem, venitavad kummaliselt kujundatud tabeleid yle muinasaegsete arvutite ekraanide. Hiir hypleb närviliselt yhest nurgast teise. Õhtu muutub ööks. Ja veel kord. Veel päris mitu korda.
Aeg-ajalt võtab yks neist telefoni ja yritab inimestelt andmeid nuiata. Inimesi on palju, teda vähe. Osadel inimestel pole aega talle vastata. Nad on hõivatud. Nad räägivad Suure Töö tähtsusest.
Kontoris langeb tolm.

Yhel hetkel ei katkeb kellegi nõrganärvilise kannatus ja ta läheb kontorisse. Proovib Tööd ära teha. Yksi ei jaksa. Kutsub teisi appi. Paar-kolm tykki tulevadki, igayks omast vabast ajast ja millegi arvelt.
Nõrganärviline tassib kodust tehnikat kontorisse. Itimeestel pole aega. Neid on palju, nad diskuteerivad Suure Töö tegemise yle. Kas oleks õigem kasutada vasaku- või paremakäeliste hiirt?
Riidenagis ripub poodud rott.

Pyhapäeva kolmeteistkymnendal tunnil saab Suur Töö tehtud.
Kuuldavasti olid kuskil koordinaatorid, kontorijuhatajad ja muud asjapulgad. Neil oli kiire, nad koordineerisid ja juhatasid.
Kontoris langeb tolm.

Kui sellest hiljem kuskil juttu peaks tulema, leitakse, et kõik on suurepärases korras. Just nii, nagu peabki olema. Iga normaalset asutust peabki keegi nõrganärviline viimasel hetkel päästma tormama iga kord, kui asutus midagi tegema peaks. Kuidas siis muidu?
Suur Töö sai ju tehtud. Kõik on väga hästi. Kui ainult mingid mõttetud virisejad ei õõnestaks...



P.S. Eesti ID-kaardisysteem imeb. Viis minutit varem id.ee-s uuendatud sertifikaatidega kaardi kohta kuulutab äriregister, et tema selle sertifikaate ei tunne. Ja Firefoxiga ärge mitte yritagegi.

Keskkonnauudised

Tööstuskylje ootamatu, kuid meeldiv keskkonnahuvi jätkub.
Tänased teemad:
* Metsa uuendamise tagatisraha aitab säilitada kuusikuid
* Konkurss "Aasta keskkonnategu"
* Eesti metsadesse pannakse elektrooniline tuleseiresysteem

Tore ja tubli.



***

Mõtlesin ka ise silmajäävate uudiste kogumise peale.
Ei usu, et viitsiksin seda regulaarselt teha või keegi teine neid siin lugemas käia.
Aga hakatuseks võin eilse saagi ju siia kleepida.

BBC: Valijad ei usalda rohelisi makse
BBC: Kliimahuvilised kutsuvad tegudele
Scientific American: Homoteadus (tervitustega huvilistele)
Scientific American: Teenindussektor laseb kasvuhoonetuult
Reuters: Saksamaal ja Prantsusmaal sai elekter otsa
Yahoo! News: sama
Wikinews: Reageeringud Sterni raportile

Nafta!

Pronto kirjutas:

Dinosaurs return. Want their oil back.
- David Brin

Syrpriis...?

Kontori kohvimasin on ikka yks mu lemmik olnud.
Mõtlesin täna, et riskiks, prooviks midagi uut, seikleks.
Selgus, et tal on ka huumorimeel.

Ma pole iialgi näinud espressot, mis mahuks supilusikasse.

Läbi tuisu Aafrikasse, lõpetades Friscos

Tahtsin kinost jala koju tulla, aga tuisk oli vastu. Hetk enne linnahalli keerasin vanalinna poole tagasi ning avastasin, et Aafrika Köök oli veel lahti. Ja nad ongi yhe-kaheni - ääretult kena neist. Poetasin siis enda sinna sisse, võtsin soojendusnapsi ja pyydsin tellida taksot. Mobla suri ära. (Ongi teine hakanud kole sageli surema, aeg oleks uus hankida. Ja taksofirma tuleb osta. Vahel tahaks õhtuti koju saada ning hommikul tööle. Tallinna taksondus on hoogsalt alla käinud.)

Õnneks tellis baaridaam lahkelt takso ning teine kena vene näitsik tõi mu Tallinnale tavapäratult rahulikus tempos koju. Neid vene neiukesi on viimasel ajal ka igal pool.
Tore.

Aafrika Köögi menyyd peab kunagi lähemalt uurima.



***

Linnahall meenutab, et peaks minema ja Sakala keskuse allesjätmise mässuga liituma. Punasel Hanrahanil oli kuskil link. Kui yles leian, panen siia ka.
Täiendus: viitan parem Hanrahanile.


***

Tegelikult oli päev pikk ja ma ise olen väsinud. Homme lähen REAG kontorisse ja hakkan avaldusi kontrollima. "...997, 998, 999, 1000!" Ja kui jõuan, käin tarbekunstimuuseumis ja vaatan, kuidas Meryl Streep Pradat kannab. Avekese mälestuseks.

Tahtsin kirjutada igasugu asjadest, prygist ja pooltoonidest ja radikaalsusest ja blogi vastuhakust teatrile ja kurvast filmist "Metšenosets", ent ei. Rohkem ei jaksa, aga niipalju kyll, et tsiteerida La Queen Suciat:

Where else in the nation do you have a TSA guy at the airport barking orders ("please remove all shoes," etc.) that include, "Ladies, your lipsticks are okay. You do not need to remove them. Men, your lipsticks are okay, too. After all, you're in San Francisco."

Koos sellega annab see tulemuseks paraja veel-yks-naps-ja-siis-magama-tunde.