Organisatsioonikultuurist

Inimesed kogunevad kokku ja teevad yhe toreda asutuse. Kõik on kena, kuni tekib vajadus, et see asutus saaks Suure Töö tähtajaks tehtud. Kõik on nõus, et seda oleks vaja. Kõik on nõus, et see oleks tore. Paljud on nõus selle tähtsusest kõnesid pidama, veel rohkem inimesi diskuteerib Töö yksikasjade yle.

Kontoris langeb tolm.
Kaks tytarlast, yks noorem, teine vanem, venitavad kummaliselt kujundatud tabeleid yle muinasaegsete arvutite ekraanide. Hiir hypleb närviliselt yhest nurgast teise. Õhtu muutub ööks. Ja veel kord. Veel päris mitu korda.
Aeg-ajalt võtab yks neist telefoni ja yritab inimestelt andmeid nuiata. Inimesi on palju, teda vähe. Osadel inimestel pole aega talle vastata. Nad on hõivatud. Nad räägivad Suure Töö tähtsusest.
Kontoris langeb tolm.

Yhel hetkel ei katkeb kellegi nõrganärvilise kannatus ja ta läheb kontorisse. Proovib Tööd ära teha. Yksi ei jaksa. Kutsub teisi appi. Paar-kolm tykki tulevadki, igayks omast vabast ajast ja millegi arvelt.
Nõrganärviline tassib kodust tehnikat kontorisse. Itimeestel pole aega. Neid on palju, nad diskuteerivad Suure Töö tegemise yle. Kas oleks õigem kasutada vasaku- või paremakäeliste hiirt?
Riidenagis ripub poodud rott.

Pyhapäeva kolmeteistkymnendal tunnil saab Suur Töö tehtud.
Kuuldavasti olid kuskil koordinaatorid, kontorijuhatajad ja muud asjapulgad. Neil oli kiire, nad koordineerisid ja juhatasid.
Kontoris langeb tolm.

Kui sellest hiljem kuskil juttu peaks tulema, leitakse, et kõik on suurepärases korras. Just nii, nagu peabki olema. Iga normaalset asutust peabki keegi nõrganärviline viimasel hetkel päästma tormama iga kord, kui asutus midagi tegema peaks. Kuidas siis muidu?
Suur Töö sai ju tehtud. Kõik on väga hästi. Kui ainult mingid mõttetud virisejad ei õõnestaks...



P.S. Eesti ID-kaardisysteem imeb. Viis minutit varem id.ee-s uuendatud sertifikaatidega kaardi kohta kuulutab äriregister, et tema selle sertifikaate ei tunne. Ja Firefoxiga ärge mitte yritagegi.