Atentaadikatse

No näe, on minulgi esimene käes. Kahe tunni eest yritas mulle Telliskivi tänava Säästumarketi ees ylekäigurajal auto otsa sõita.

Ei mina tema marki kindlalt ytelda oska, oli mingi nõukogudeaegne helesinine trandulett. Numbrimärk võis olla AHT 612, aga ma võin ka mõne tähe või numbriga eksida. Tuli teine ysna tasakesi tuta-tuta-tuta, vaatasin veel, et see jõuab nyyd kyll piduri yles otsida, aga kui autoni umbes meeter jäi, pidin viimasel hetkel eest kargama - juhile ponud pidur yldse mõttessegi tulnud.

Tallinna liiklus on nagu ta on. Kord kevadel pidi yks vennike mul mantlinööbid eest sõitma, kuna tema arvas, et ega peatuses seismajäänud ja uksed avanud trammist ometi keegi väljuma hakka. Näe, yks loll ikka leidus. Sellest alates piilun kõigepealt ettevaatlikult ukse vahelt välja nagu vanamemm postiljoni.

Osa liikluskultuurist võib muidugi olla värvitaju probleem. Ilmselgesti tajuvad eesti autojuhid kollast pigem rohelise kui punase toonina. Võimalik, et see on yldse mingi daltonismi vorm. Parem on mitte lube hankida, äkitsi nakkab mullegi.

Laiemad teed siin ei aita, valgustatud vöötrajad ka mitte. Võib-olla kaameratega vöötrajad, ainult et kes neid kõiki kantseldada või vaadatagi jaksab? Hoiatused töötavad ju ainult nende puhul, kel juhtub kogemata või hajameelsusest, mitte tahtlikult.

Oleks ma täna yksi olnud, oleksin kardetavasti lasknud endal sääreluud katki sõita ning pärast juhi avalikult ära lintšinud - lihtsalt vihast seesuguste vastu. Paraku pidin aitama teised rongile, nii et yhe mölakaga jagelema jääda ei saanud, olgu või teistele õpetuseks. Just selliste pärast olengi relva hankimisest hoidunud: et sind sinust suurema esemega tappa tahetakse, pole Eesti õigussysteemis veel mingi õigustus enesekaitseks. Ennast võib kaitsta vaid siis, kui surnud oled. Kui siiski. Ja pealegi: kui politseinik võib inimese vöötrajal alla ajada ning kohtust karistamatult ära sõita, miks siis mitte lihtkodanik?

Või oli see ehk poliitiline mõrvakatse?