Jumal põõsas, klaver kaasas

Imperaatori kylaskäigu kohta liigub rahva seas igasugu legende.

Yks imelikumaid pärineb Tartu saunanaiste klatšilistist ja räägib, et Bushi tervitusloosungitele peab valima sõnad pisikesest lubatud sõnade nimekirjast:

Kuna on teada, et loosungitel on lubatud vaid teatavaid sõnu, siis võiks ju loosungi koostada järgnevalt: "Welcome Mr. Bush, best "friend" of nature!" Kirjavahemärkide kohta piiranguid ei ole ja jutumärke kasutades peaks läänemaailma ajakirjandus olema suuteline tegeliku sõnumi sisu enda jaoks välja genereerima.
/---/
Lubatavade sõnade ampluaa oli väga väike, ~ 10 sõna ainult. Midagi sellist: I, America, love, good, Bush, god, bless... Nagu näha, siis on lubatud moraalne arsenal on üsna limiteeritud. (kesiganes ja millise juriidilise alusega see lubaja ka poleks...)

Ypris kummaline jutt, kui nyyd hetkeks järele mõtelda. Kesse ja kusse, ei tea, aga muudkui levitame. Nii need linnalegendid tekivad.

Põhimõtteliselt võiks ju pakkuda sel juhul välja kaks igati aktsepteeritavat loosungit:
"Bush is God!"
ja veidi vanatestamentlikuma maitse kandjatele
"God is in the Bush!"
Aga milleks?

Ei ole märganud, et sõnavabadus Eesti konstitutsioonist vahepeal välja oleks võetud. Selles mõjutamiseks puuduvad ameeriklastel ka vahendid, nii et kasulikum oleks reaalsusega leppida.

Päh. Lähen parem oma erakonda tegema. Tehke teie ka, tehke kohe mitu.