Lilled on nunnud

Aga mina käisin täna teatris.
Või mis täna, noh, nyyd juba eile.
Näidati "Nabuccot" - mulle kui assyyrlasele möödapääsmatu teos. Pealegi meeldib mulle juba muistsest ajast Verdi, nii et igati asjakohane. Ning tõesti, nuriseda pole midagi. Nagu yteldi: "Jassi Zahharov on nii mõnus, et lahe on vaadata juba sedagi, kui ta lavale tuleb. Ehkki on muidugi veel parem, kui ta ka laulab."

"Nabuccot" lavastades lennatakse ikka selle orki, et hakatakse kujutama assyyria rõivaid ja olustikku nii, nagu meie seda ette kujutame, mitte Verdi või VT kaanoni järgi. Naljakas oli vaadata, kuidas sebis ringi suur hulk inimesi, kõigil peas kas need kenad tordikujulised mytsid, mille järgi otsustades nad kõik olid kuningad, või siis, hullem veel, peas kolme sarvepaariga mytsid ja käes toikad symbolitega, mille järgi oli tegemist jumalatega. Samas pidid nad justkui lihtsalt kellegi kaaskonda kehastama.

See selleks, yldiselt oli pilt vahva ja ilus ja värvikirev. Estonia ooperid sarnanevadki koomiksifilmidele: need on pikitud paksult täis kaadreid, kus kiiskavais rõivis lavalised sirutavad käed maaliliselt kuhugi, kus neid on raske ja ebaloomulik hoida, ning tarduvad paigale, et fotograafid ja tänavakunstnikud saaksid oma pildid ära teha. Staatiline liikumine, koomiksifilmide esteetika.

Verdi on mõnegi muu kõrval kergesti vastuvõetav ja tajutav. Kui ta otsustab ikka võimas olla, on tal väge rohkem sees kui pistikust tuleb. Esimese vaatuse lõpus oli kyll jabur kuulata, kuidas reipa ja suisa optimistliku muusika saatel lauldi: "Teid tuleb äära häävitada, trallalallallaa, juhhei!" Ent kyllap seostub see ka viisiga, kuidas meil tänapäeval libretodega ymber käiakse. Tõlkes vastab kymneminutisele dialoogile kaks nappi rida ning kavas mainitud "suurepärased värsid" jätavad mulje, et jutt on mõnest muust teosest. Idiosynkraasiprobleemid ehk.

Yldse tahaks kunagi libretosid lugeda. Kas teie olete iial mõnd libretot lugenud? Mina ei ole. Värssdraamasid kyll, hulgi. Noid on ka laiatarbeväljaannestes massiliselt, libretosid pole kohanud. Oleks huvitav näha. eks ole seegi näitaja, et amatööride netifoorumites on kõikvõimalikke muid tekstivorme, ent mitte seda. Tõsi, väljasurev või vähemalt haruldane vorm. Aga mõni võiks ju ometi olla? Tuleb kunagi uurida, millal on lahti Teatri- ja Muusikamuuseum ja mil viisil sinna lugema pääseb.

Kunagi ostan plaadi. Mälu pole enam see, meelde jääb vaid lapsest saati kuuldu.
Meeste kemmergus ymisesid kõik pärast etendust orjade koori.


***

20 minutit pärast meie lahkumist löödi Estonia aknad sisse.

Põhja politseiprefekt Raivo Küüt kinnitab, et olukord oli kontrolli all. Estonia aknad löödi sisse, sest nii oligi vaja. Ausalt yteldes oli see juba pikemat aega plaanis. Kavatsused olid hoolikad, vajalikud agentuurid olid ammugi teinud kõik tarvilikud mõõdistused ja sihtotstarbelised pildistused. Akende sissepeksjad olid erariides politseinikud, keda abistasid abipolitseinikud ja kaitsesid kaitsepolitseinikud. Ka politsei peab saama kuidagi oma esteetilisi vaateid väljendada, teha kirjandus- ja teatrikriitikat endale jõukohaste ja mõistetavate vahenditega. Olukord oli kontrolli all.


***

Falck Balticsi juht Urmas Sõõrumaa ütles, et valitsuse ja politsei öine tegevus Tallinna kesklinna piirkonnas oli täiesti läbimõtlemata. "Initsiaatorid, eeskuju näitajad, oleks pidanud kinni võtma ja 24 tunniks rahunema viima," rääkis Sõõrumaa. "Seda, mis aga toimus, oli kahju vaadata, kuidas näiteks kunsti- ja käsitööpoodide pidajad oma ärisid ise kaitsesid."


Riidepoe "Sulle" omanik: turvafirmast helistati ja öeldi, et kuna nad nemad ise kohale tulla ei saa, kas äkki poeomanik ise saab kohale minna.

Hugo Bossi poe omanik: oli öösel kohapeal, kuid kaitsta oma äri ta ei suutnud. "Politsei ei teinud mitte midagi. Ühel kellajal saabus suurem hulk politseinikke ja piiras maja ümber. Videolt on näha, et pool tundi on saadud siin vabalt tegutseda, inimesed olid jõukudega siin sees."

Hiina restorani Kathmandu klienditeenindaja Andres Vimm tunnistas, et kuna turvafirma Alfastar neile appi ei tulnud, olid omad vahendid käepärast võtta. "Meil oli kuumad veed valmis," ütles Vimm. Tema ja kaastöötajad hoidsid hinge kinni, kui märatsev jõuk mööda tänavaid liikus ja enda järel lõhutud linna jättis. Restorani visatud kivi on siiani alles, põrandal vajavad koristamist klaasikillud.

Kapten Tenkesi omanik Tõnu Hellam pole rahul politsei ja turvafirma tööga: "Helistan Falcki, olen kümme aastat neile maksnud. Nemad ütlevad, et ei julge kohale tulla!" rääkis Hellam. "Ja selle aja sees, kui ma siin öösel kella poole kolmeni olin, ei näinud ma siin Pärnu maanteel ühtegi politseinikku," ütles Hellam.
Kapten Tenkes on vaatamata katkistele akendele täna avatud.

Niisiis: politsei tegevus oli läbimõtlemata. Ja olgu jumalad tänatud! Oleks nad selle läbi mõelnud, poleks nemadki kodust välja tulnud. Just nagu Falck.

Ennustan teelehtede ja veiniklaasi põhja pealt, et kindlustus suhtub asja nagu turvafirmadki: ega te meile selle eest pappi maksa, et me teie jamadega tegeleksime. Meil on lihtsalt väga ilusad ja kurvad silmad.

Huvitav, palju neil päevil ka lahkumisavaldusi tuleb?


***

Slohtuleht, 27.04.2007 02:27
Eesti noored kogunevad hetkel Vabaduse väljakul. Mõnel neist on käes parajad kaikad. Noormehed kavatsevad venelasi mööda linna otsima minna. Eestlased aktiviseerusid suhteliselt hilja, alles siis, kui vene noored olid juba korraliku rüüstetöö teinud. Väidetavalt seetõttu, et eestlased istusid vanalinna pubides ega ei teadnud asjast midagi.

Gorjatšije estonskije parni.


***

Tunaeile tegutses igayks veel oma nime all. Eilseks olid politseinike nimesildid kinni kaetud ja lärmajate näe ees rätikud. Tänavavõitluse klassika: vastastikusel vaikival kokkuleppel keeldub kumbki pool oma tegude eest hiljem vastutamast. On saabunud see huvitav aeg, millega hiinlastele omistatud needuses ähvardatakse. Nimetuse aeg.


***

Postimehel on huvitav väljendusviis:
Kell 23.27 liigub sadakond matsi mööda Viru tänavat vanalinna poole ja peksab sisse lillemüügiputkade aknaid. Lilled võeti kaasa ja kingiti jõuguga koos liikuvatele tüdrukutele.


***

Vaatasime põnniga arvutist uudiseid. Pool tundi räägiti ryystamistest, politseist, poodidest, poliitikast ja katkistest akendest. Ja siis... ilmateade. Põnn hakkas naerma.

See on 9/11 efekt. Kui tuleb midagi nii tyhist kui ilmateade, hakkadki naerma.


***

Praeguseks on Eesti syndmused Google Newsi maailmarubriigis juba neljandal kohal pärast Venemaad, Saudi Araabiat ja Somaaliat ning otse enne Mstislav Rostropovitši surma. Rebimine on tihe. Siiski on teateid 459, silma jäävad Irish Times, MSNBC, Moscow Times, BBC, Houston Chronicle, Guardian, Times...
Ei saa kurta.


***

Martin Helme ja Kalev Rebane meeldivad mulle sama vähe kui vastaspoole populistid. Samas on Helme intervjuus Slohtulehele paar asja, millega ma isegi nõustun.

Toimuv šokeerib meid nii palju ja huvitab väljamaalasi nii vähe just seepärast, et mujal poleks selles midagi imepärast, Eesti on aga korralikult sumbunud konnatiik. Ja hea on. Mõne aasta eestki poleks me midagi taolist ette kujutanud. Ka 1991. aasta augustiputš möödus mõnevõrra rahulikumalt, iseseisvuse väljakuulutamisest rääkimata. Praegune olukord on saavutatud mitmepoolsete hoolikate jõupingutustega pikaaja vältel, tyhja koha peale mullistusi puhudes on ponnistatud on nii Venemaal kui ka Eestis.

Eks on ysna selge, et kogu pronkssõduri-aktsiooniga on lootusetult hiljaks jäädud. Kymne või isegi viie aasta eest, kus ka Venemaa koristas oma kolgastest kasutut rauakola, võinuks sõduri niimoodi ära viia, et keegi poleks köhinud. Isegi oodata pool aastat või aasta, kuni kõik valvurid on tydinud valvamast ning lärmajad lärmamast, võinuks selle poole tunniga ära vedada ning asi tahe, jama palju vähem. Praegu aga...

Viimase aasta jooksul on Eesti poliitikud ise, eriti muidugi reformikondlased, teemat hoolikalt õhku täis puhunud ja yleval hoidnud. "Me teeme sellega kohe midagi! Ei, siiski veel mitte... Aga varsti! Ei, siiski veel mitte... Homme hakkame seda kuhugi vedama! Ei, ootame veel..." Kui liita pidev otsustamatus, mis sest kujust lõpuks ikkagi saab, läheb ka kõige rahulikum hing igikestva mämmutamise ja nämmutamise mõjul närvi. Valimiste eel oli kuid eriti oluline loosungite ja lubadustega vehkides jamale veel yks vint peale keerata. Ära siis niisama herilasepessa istu, enne peksa teist ikka toikaga. Ning ka mõnele koalitsiooniläbirääkimistel osalenule jäi mulje, et pronkssõdur on Ansipile tähtsam kui muud punktid. Nyyd on sõnnik yles kaevatud, supilusikasse sätitud, törts vahukoort peale lastud ja suu poole teele saadetud - ainult maitse yllatab miskipärast me gurmaane.


***

Andrus Kivirähk kuulutas laupäevases Päevalehes:
Me patrame suure suuga integratsioonist; räägime sellest, et aeg on küps muuta vene koolide gümnaasiumiharidus eestikeelseks, samal ajal kui needsamad gümnasistid rüüstavad öösel viinapoode, kisuvad õnnelikult naerdes varastatud suitsu ja skandeerivad: "Rossija! Rossija!" ning mis eriti naljakas: "Fašizm ne proidjot!" Ja ometi korraldavad nad sealsamas nii stiilipuhta kristalliöö, et Hitler ja SA pruunsärklaste staabiülem Röhm võiksid nende üle õigusega uhked olla.

Kas politsei omadega hakkama sai või mitte, on vaieldav. Kindlasti võinuks ka hullemini minna. Näiteks siis, kui politsei teinuks sama, mida turvafirmad. Kindlasti võinuks ka paremini minna. Näiteks siis, kui sissepiiratud sajast inimesest vahistatuks yheksakymmend, mitte neli-viis, või kui oleks vähem aega raisatud ajakirjanikele. Kirjelduste järgi sai iga kesklinnas viibinud reporter nina paar-kolm korda mullaseks. Aga mis meil neist.

Igal juhul on tegemist Eesti haridussysteemi läbikukkumisega. Suur jagu Tallinna kesklinnas möllanuist on syndinud pärast Nõukogude Liidu lagunemist, igatahes algas neist enamiku koolitee Eesti Vabariigis. Tänavale läksid Tallinna vene koolide õpilased, Eesti haridussysteemi saadus. Võõras propaganda, ässitajad ja muud kurikaelad on vahukoor tordil, põhimaius on aga me endi kypsetatud. Nii et kui on tahtmine kedagi sõimata, palume lahkesti lähima peegli manu.

Kõigi sõdade parima kahuriliha on ikka olnud kooliõpilased. Neisse pole elu veel systinud ilusate sõnade vastaseid antikehi, immuunsussysteem on veel nõrk ning mõnele selle väljaarendamiseks aega ei jagugi. Selles suhtes pole vahet, kelle või mille eest mõni neist väidab end sõdivat. Kaarli kiriku juures rusikaid raputanud noortel polnud erilist vahet, nii nagu pole vahet nõukogude myytide kangelaslikel polgupoegadel Suures Isamaasõjas ja eesti myytide kangelaslikel koolõpilastel Vabadussõjas. Sõda on sõda, ja kui keegi imestas, mis teevad demonstratsioonidel kolmeteistaastased, on vastus lihtne: seda, mida alati. Sõdivad võõraid sõdu.


***

Kell 00.09 Päevalehe reporter Oliver Õunmaa teatab Viru tänavalt, et politsei on nüüd lillekioskite kaitsele asunud ja nende ette aheliku moodustanud. Samal ajal on Viru tänaval näha teismelisi Eesti piigasid, kes üksteisele lilli jagavad ja kilkavad, et lilled on nunnud.