Lehemulati tähelepanekuid ajakirjandusest

Eksisin eile iga-aastasele pressipeole. Jagati auhindu ja näidati fotosid. Oli huvitav.

***

Olen ikka veel pigem keeletoimetaja kui päris ajakirjanik; mitte leheneeger, aga mulatt. Imelik tunne on, kui mind ajakirjanikuks nimetatakse. Kahju, et Eestis keeletoimetamise eest viletsalt makstakse.

***

Auhindu jagati tekstide, fotode ja kujunduste eest (selles järjekorras), seintel rippusid aga ainult fotod.

***

Nominentide seas polnud yhtki vene lehte, isegi mitte fotodega. Traditsiooniline jaotus: suured päevalehed ja maakonnalehed. Ei yhtki n-ö autsaiderit: tasuta lehed, erialalehed, Sirp, KesKus jms... On nad kõik siis tõesti nii viletsad?

***

Millistes keeltes peale eesti, vene ja inglise yldse Eestis lehti ilmub? Mina ei tea.

***

70 seinale riputatud fotost vaid kaheksal ei olnud inimest. Ja neistki kahel etlesid kumminukud. Ajakirjandust tehakse ilmselt ennekõike inimestele.

***

Leebelt võttes oli 70 fotost 2 olemusfotol ja 4 uudisfotol kultuur. Pluss muidugi kolm fotot Paris Hiltonist. Raamatud pääsevad tippfotodele siis, kui neid jagab Gerd Kanter.

***

Joomarlus on hirmus pahe, sellest hullem on vaid ajakirjandus. Kõige jubedama tulemuse annavad muidugi mõlemad koos.