Toiduahel, turundus ja keeled

Tundub, et tänase õppetyki annab haridusminister Tõnis Lukas. Skeem näeb välja nagu klassikaline toiduahel: Vene suursaadik kirus Eesti venekeelsete koolide eestistamist, yhe vene kooli õpilane vaidles vastu, toda omakorda noomis direktor ning nyyd ähvardas Lukas direktori ära syya. Ptyi, mitte ära syya, lahti lasta muidugi.

Pieter Brueghel vanem - Suured kalad söövad väiksemaid.

Samamoodi võiks siia kõrvale meenutada Bidstrupi klassikalist karikatuuri, kus direktor karjub tööl mehe peale, mees kodus naise peale, naine lapse peale, laps koera peale ning koer läheb ja hammustab direktorit. Või umbes nii ta oli.

Sobivad ka hoopis teistsugused populaarsed võrdpildid. Võiks ytelda, et Lukas saeb oksa, millel istub. Või tulistab iseendale jalga. Või et koolidirektori kallale minek on nagu pyksi tehtud loik - alguses on soe, aga pärast hakkab paha. Ja nii edasi aina maitsetumate metafooride poole.

Mul pole aimugi, mil määral kodanik õpilane tõepoolest terve õpilasorganisatsiooni (oli vist uhke nimega "assamblee"?) arvamust esindas ja mil määral yksnes iseenda oma. Olen ses suhtes kyll ettevaatlik, sest niisugustes olukordades kipuvad inimesed kergesti käituma nagu Läti roheline eurosaadik Tatjana Ždanoka, kelle väitel "Euroopa Parlament minu isikus" on Läti leegionäride marsi ja baltivene (")antifašistide(") vahistamise yle äärmiselt nördinud. Riik, see olen ju mina.

Igatahes tundub koolidirektori pealehyppamine olevat ylepingutatud. Seda enam, et ka tema esines õpetajate ja õpilaste nimel, kelle nii kiire mobiliseerimine tundub veel vähem usutav. Aga igatahes ei hakanud ta suupruukijat koolist välja viskama.

Kui Lukas mõtleks ratsionaalselt või siis oleks pisutki kyyniline (mis antud juhul on yks ja seesama), taipaks ta, et poliitikas on yks kõige rumalamaid liigutusi anda vastaspoolele märter. Harva jäetakse selline kandikul sylle toodud võimalus kasutamata. Seni täiesti passiivsed inimesed hakkavad "ootamatult" mässama, kui tunnevad, et kedagi nende seast lintšitakse. Näita neile Ristija Johannese pead ning tulemus on garanteeritud. Seda võiks õpetada iga vähegi kõlbulik turundaja või PR-inimene.

Paraku pole Lukas mingi Talleyrand, tema mõtleb rahvuslikult. Kuni sinnamaale välja, et on valmis laskma Tallinna haridusametil must töö ära teha, kuna enda käed jäävad juriidiliselt lyhikeseks - ja tunnistab seda avalikult. Sellist asja nimetati vanasti telefoniõiguseks.


***

Muidugi olen ma sellega nõus, et vene koolides tuleks seninsest märksa paremini eesti keelt õpetada. Ehkki arvestades, et isegi eesti koolides ei jätku õpetajaid, tekib kysimus, kes seda seal tegema peaks. Milline eesti õpetaja läheb näljapalga peale võõrasse keskkonda? Arvatavasti vallaline või pensionieelne. Arvatavasti meeleheitel. Nojah, arengukavade koostajaid see kyll ei sega.

Teisalt olen ma ka seda meelt, et eestlased peaksid ise vene keelt õppima. Ja läti ja soome keelt. Isegi rootsi ja poola ja leedu kuluksid ära. Lapi ja võru keelest rääkimata. (Muuseas, kus on võru keele õpik täiskasvanud eestlastele ning milline keeltekool Tallinnas seda õpetab?)

Keelest on palju kasu, kui sa tahad kellelegi oma vaatenurka selgitada. Inimene pyyab mõista pigem seda, kes vaevub tema keelt rääkima, kui seda, kes nõudlikul häälel mingit arusaamatut silbijoru pudistab. Eestis on eestlaste (või, täpsemalt yteldes, Eesti riigi) vaatenurka edastavast meediast jutustatud aastaid, aga käega ei kärbsepesagi. Isegi mitte siis, kui lisaeelarveid tehti. Mida sealt siis tahta? Tundub, et ei tahetagi.


P.S. Bidstrupi kirjeldus oli ekslik, õige pilt on panges.