Inimesed ei võida, võidab sport

Vahel võluvad mind spordiuudised.
Need on ainuke tõeliselt autistlik ajakirjandusžanr.

"Federer jõudis edasi poolfinaali". "Alonso toibub vigastusest". "Eesti lahtiste meistrivõistluste favoriidid selgunud".
Hulgaliselt artikleid, kus puudub igasugune taust ning spordiala tuleb mõistatada. Kas Häkkinen sõidab rallit või suusatab?

Teadusuudistes on vastupidine äärmus, seal on tihti ainult taust: "Ameerika teadlased selgitasid välja, et..." Nimed pole olulised.

Ykski poliitikaartikkel ei jäta ytlemata, et Andrus Ansip on Eesti peaminister või Barack Obama USA president. Kes neid kõiki ikka meeles jõuab pidada? Aga Alonso, vat see on juba teine tera. Mõnikord kutsutakse asjapulki isegi eesnime pidi. "Meie Kristina naasis võidukalt" - miks keegi kunagi Ojulannast nii ei kirjuta? Mkmm, ei tule mõttessegi.

Spordiuudiste kirjutajad valitsevad oma territooriumi täielikult. Nad teavad: võõraid siin ei käi. Tõenäoliselt tunnevad nad kõiki oma lugejaid nimepidi ning käivad aeg-ajalt neil kylas, koos telekast võistlusi vahtimas.

Sport yhendab inimesi. Huvi spordiuudiste vastu muudab maailma yheks väikeseks globaalkylaks, mille elanikest kaob individualism ja isekus, jääb vaid kollektiivne teadvus. Ja sa ei pea enam kunagi mõtlema, kes kurat see Alonso selline oligi.