Miks ma peaks oma raha teistega jagama?

Hiljutise intervjuu järel võttis minuga yhendust siinkohal tundmatuks jääv laulik ning kaebles, et on alati olnud eetiline ja õilis. Uurisin seda asja ning mul tekkis paar huvitavat kysimust.

Oletame, et ma räägin mõne amatöörpoeediga (ehkki mis vahe on neil professionaalidega riigis, kus luule eest nii või teisiti ei maksta?) ning kysin luba tema tekste pruukida. Järgmiseks valmistan ma tema tehtust helilise kommertstoote ja asun seda usinasti myytama.

Kas ma sellisel juhul peaksin eelnevalt täpsustama, et mul on plaanis kasutada tema loomingut rahateenimiseks?

Kas ma peaks mingi osa tulust ka teksti autorile andma?

Last but not least: kui eelneva kahe kysimuse vastused võiks tunduda ilmsed, siis miks vastab mõni inimene neile teisiti? Kas ta ei saa aru või ei taha aru saada?

Meenutan siinkohal hea krõbeda sõnaga ka Postimeest jt lehti, kus aeg-ajalt pole tahetud aru saada, et blog on avalik samamoodi kui raamat: tsiteerida loomulikult võib, ent avaldatut kommertseesmärgil kasutades oleks kena ka originaalsisu tootjale midagi edastada, mitte jätta kogu kasumit pakendajale ja brändijale. Äriliselt kasulik nyrimeelsus tundub mulle alati kuidagi väheusutav, ehkki loomupärast lollust ei saa muidugi välistada ega vist isegi hukka mõista.

Ah, mis ma valetan. Saab kyll, watch me.