Saturday, October 24, 2009

Aeglane kiirtoit ja telefonikõne teise maailma

Sattusin eile Solarise keskuse söömakohta nimega Vapiano. Oma peaga poleks ma kumbagi läinud, aga sõbrad kutsusid.

Solarise kohta on arvatud, et ta on veider ja ebamugav. Olen ysna nõus, tyytu ja jabur nähtus. Enamik sõpru oskab toda arhitektuurilist õnnetust vaid Apollo uue raamatupoega välja vabandada. Paraku on kauplus kyll suur, aga valik ei tundu olevat parem kui teistes Apollodes ning mõnes noist teistest on mul tuttavaid. Pealegi on raamatute paigutus veel jaburam kui tavaliselt, ingliskeelseid leidsin vähemalt kolmest kohast. Otsisin põgusalt yht soovitatud ajalooteost, ent ei leidnudki.


***

Vapianost rääkis yks Delfi arvustus, et kiirtoidurestoran olla täitsa restorani nägu, õhkkond ja toit; jutu lõpus mööndi kyll, et mitte eriti kiire. Osalt jään nõusse ja osalt ei jää. Eks ta yks kallivõitu söökla on. Toit ja teenindus on hea, valik hale, ruum kitsas ning 30*30 cm pukid minu jaoks ysna häirivad. Tahan söömakohtadelt ruumi ja õdusust, baaripukid ajavad mu nihelema isegi neile istumata.

Häid kylgi on Vapianol ka. Olin kohale jõudes ymberkukkumiseni väsinud ning kolmeinimeselises sabas tuli seista nii kaua, et kui kord leti ees seisin, oli näljast järel vaid iiveldus - ehkki kogu mu päevane toit koosnes sõbraliku töökaaslase pakutud viiest kuivatatud datlist. Aga leti taga oli muhe vene poiss, kes ajas juttu, olles samal ajal asjalik, žongleeris panniga, kysis kõigi komponentide kohta yle ning nautis ilmselgelt oma tööd. Inimesi, kellele nende töö tõepoolest meeldib, näeb tänapäeval haruharva; olen viimasel ajal neid kollektsioneerima hakanud ning praeguseks on mu kogus umbes neli.

Leti veerest lahkudes oli tuju märksa parem ja ka toidule pole mul midagi ette heita. Vahest ehk, jah, mina isiklikult armastaks võimalust söömise aegu kuskilt krehvti juurde kallata, sest sõltumata kujust ja nimest on valmistatud makaron minu jaoks ikkagi makaron. Kui menyy on peenuse huvides poolkeelseks jäetud, ei anna see minu napi aru järgi maitsele midagi juurde. Maitset lisasid kyll keset (vist mitte kõiki?) laudu potitatud maitsetaimed - basiilik ja veel keegi -, ent kui sööklasse ilmub rohkem minusuguseid, kes jutuajamise kõrvale mõtlikult pool potti lagedaks näsivad, asendatatakse elus taimed kiiresti plastversioonidega. Nii palju olen ma Eesti ettevõtteid näinud kyll.

Ega Vapiano hinnatase Tallinna kesklinnas kuidagi silma paistagi, aga kui ma pean kuskil kandikuga sabas seisma, on see söökla ja mitte restoran. Kahju kyll, ent ma ise eelistan sel juhul pigem Lidot, kus ligikaudu sama hinna juures on mul istumiseks piisavalt lai pink ning keegi mu selja tagant mööda ei trygi. Niikuinii pysib mu figuur endises vormis isegi taina abita, andke parem salatit ja aeg-ajalt liha.


***

Nagu hiljem selgus, suutsime Apollos käia yhe inimesega täpselt samal hetkel, vaadata samu raamatuid ja inimesi ning teineteist mitte märgata. Õhtul jahmusime, imestasime ja naersime, ent siis oli muidugi juba hilja. Just nagu elaksime eri maailmades, kus kõik muu on sama, ainult me ise ei kohtu kunagi.

Huvitav, kas maailmadevahelised kõnetariifid on väga kõrged?

 
eXTReMe Tracker