Kymme kysimust transrasvadest

Kogu see transrasvade transvaal on mu kaunikesti kylmaks jätnud, aga kui yks kena inime neid hiljuti selles syydistas, et lastevorst kaua säilib, lõi see mul katuse pealt ära. Maailm ei koosne headest asjadest ning yhest ebamäärasest halvast ainest, mis kannab vastavalt vajadusele eri nimesid nagu näiteks transrasv, sool, E-aine, aspartaam, naatriumglutamaat või elekter.

Minul selles asjas vastuseid ei ole, kuid on terve kari kysimusi.

* Kui usaldusväärsed on uuringud, mis näitavad transrasvade halba mõju?

Jah, ma tean, et selle yle võivad skalpellidega relvastatud meedikud hommepäev sada duelli pidada. Aga ikkagi oleks huvitav teada. Pealegi on selles, et sydamehaigused 20. sajandil sagenesid, syydi ysna mitu muudki põhjust peale transrasvade, ytleb ylekaaluline inime, kes yle kymne aasta suitsetas, ei spordi, teeb kontoritööd ning pole kaugeltki karske.

Et millegi vastu on rahvusvaheline kampaania, pole iseenesest argument. Kampaaniat ennast uurides võib argumente avastada kyll. Poolt ja vastu.

* Tavaliselt kirjeldatakse transrasvu kyllastumata taimerasvade kyllastamise kõrvalproduktina. Kust me neid veel saame ja milel poolest erineb eri allikaist pärit transrasvade mõju organismile?

Räägitakse näiteks vaktseenhappest. (Või mis selle vaccenic acid'i eestikeelne korrektne vaste ongi.) Räägitakse, et see ja looduslikud piimarasvad erinevat keemilistel omadustelt hydrogeenitud rasvadest nagu öö ja päev. Räägitakse... Paljugi, mida räägitakse. Täieline loend ja konkreetsed keemilised valemid, palun.

* Millised on kõige populaarsemad transrasvu sisaldavad toidukaubad?

Kõik räägivad kohukestest ja margariinist. Aga veel? Jäätis, sai, leib, toiduõli, kartulikrõbinad? Myyginumbrid, transrasvasisaldus, tarbimise jaotus? Oluline on ju seegi, kas kymme kasti mingit asja söövad ära kymme inimest või tuhat.

* Euroopa Toiduohutuse Amet ja WHO on kumbki rääkinud eri piirmääradest, millest rohkem ei maksaks transrasvu mingis ajayhikus syya. Milline neist õigupoolest õigustatud on, kui arvestada, et tõenäoliselt me transrasvadest päris täielikult ei loobu?

Transrasvad on mõnes toiduaines juba looduslikult sees, nt piim ja piimatooted. Vaevalt me neist täielikult lahti ytleme või hakkame kogu Eestis toodetavat piima veel yhe keemilise puhastusprotsessiga töötlema. Vahel on maheduse ja tervislikkuse ideaalid teineteisega vastuolus.

* Mida kui palju peab inimene sööma, et transrasvade sisaldus toidus ohtlikuks muutuks?

Tihti unustatakse, et inimesed toituvad erinevalt. Ma saan aru, et kymme kohukest päevas täidab väidetavalt lapsele seatud normi. Aga kui paljud lapsed söövad iga päev kymme kohukest? Või - teisalt - yldse mitte midagi muud?

* Muuseas, kas poepiimas on rohkem või vähem transrasvu kui töötlemata lehmapiimas? Või kuidas nende sisaldus lehmapiimas varieerub?

Ega tervislikkust ei saa kah kampaania korras võtta: sel nädalal kõrvaldame toidust kõik transrasvad, järgmisel säilitusained ning ylejärgmisel mingi kolmanda aineryhma. Ent kena oleks teada, kumb selle parameetri järgi tervislikum on.

* Algselt hakati taimerasvu kasutama seepärast, et neid peeti paremaks loomarasvast. Kui arvestada nyyd ka nende halva mõjuga, kumb siis ikkagi hullem on? Kas kartulite praadimiseks tuleks valida searasv või margariin?

Võib-olla peaks eelistama hoopis tefloniga panni? Väidetavalt olla see kyll tervisele kohutavalt kahjulik. Põhjendus on kuuldavasti, et kui teflon põlema lasta, eraldub sellest tervisele ebameeldivaid aineid - just nagu igayks seda panniga iga päev sihilikult teekski.

Looduslikkusest rääkijaile peaks mõjuma argumendina see, et seapekk on täiesti looduslik. Kui nad ei eelista muidugi sedasorti looduslikkust, mis räägib, et inime pole yldse liha sööma mõeldud - mispuhul tuleb meil omad rasvad ikkagi taimedest kätte saada.

* Kui kulukas on kyllastatud taimerasvadest transrasvade kõrvaldamine? Millist mõju avaldaks selle protsessi rakendamine olulisemate transrasvu sisaldavate toidugruppide hinnale?

Kapitalism põhineb kasumil, seega tuleb soovitava muutuse korraldamiseks leida mehhanism, kuidas see kellelegi kasumit tooks - edasi toimub kõik juba kerge vaevaga.

Kui tulu mainekujundusest ja kasvavast läbimyygist on suurem kui kulu tehnoloogiale ning hinnatõus jääb ka hinnatundliku tarbija jaoks tyhiseks, võivad toiduainetootjad selle asja ise ette võtta. Vaevalt Kaleviski patoloogilised myrgitajad töötavad.

* Muuseas, kas nõukogudeaegsetes Kalevi kommides, mille peal olla yles kasvatatud Andrus Kivirähk, pruugiti juba transrasvu sisaldavaid taimerasvu?

Ajakirjanduses esitatud kysimused nagu "Millist paha mõju lapsepõlves söödud transrasvad on sulle avaldanud?" on muidugi puhas demagoogia nii või teisiti - sydamehaiguste yldine sagenemine ei mõjuta inimest enne seda hetke, kui ta infarkti saab. Aga ikkagi oleks huvitav teada.

Vahel on väidetud, et transrasvad (ja kõik muu paha) jõudsid meie toidulauale alles postsotsialistliku vaesuse aegu. Mina mäletan margariini omateada kyll ka sotsialistliku vaesuse ajast, nii et transrasvade syydistamine sydamehaiguste sagenemises 1990ndatel ei pruugi paika pidada.

* Ja lõpetuseks retooriline kysimus: Maaylikooliprofessor Ylo Niinemets soovitas maksustada tervisele kahjulikke tooteid aktsiisimaksuga ning vähendada tervislike toiduainete käibemaksu. Arvestades, et praktiliselt iga toiduaine jaoks leidub vähemalt yks toitumisekspert, kes selle hukka mõistab, ning ka vähemalt yks, kes selle heaks kiidab - kes hakkab kõiki toidukaupu heaks ja halvaks jagama ning kui suur osa Eesti SKPst võiks seejärel kuluda toiduainetööstuse lobitööle (nt poliitikute ja ekspertide ostmisele) ja propagandale?

Seda usun ma kyll, et mida keerulisem on maksusysteem ja mida enam on selles erandeid, seda rohkem on kalu, kellele meeldib sogases vees ujuda. Inimese loomus on juba kord sihuke. Seepärast pole kuigi arukas vabatahtlikult muda yles peksta: tulemuseks on palju kohtuprotsesse, leheloba ja maksupettusi, kasu ei pruugi meie silmad aga näha.